2-23-17686/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. september 2025

Tsiviilasja number

2-23-17686

Tsiviilasi

Mario Kogeri hagi Viljandi valla (Viljandi

Vallavalitsuse kaudu) vastu 2000 euro suuruse

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. novembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mario Kogeri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Mario Koger (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75038606)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mario Kogeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27.

novembri 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-17686 muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Mario Kogeri kanda. Viljandi

vallal puuduvad apellatsioonimenetluses rahaliselt kindlaksmääratavad ja

hüvitatavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Mario Koger (hageja) esitas 14. detsembril 2023 hagi Viljandi valla (Viljandi

Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu kahjuhüvitise 2000 euro saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 11. oktoobril 2023 Volkswagen Passatiga Tusti

remonditöökojast Viljandi tehnoülevaatusele mööda Tusti-Kuudeküla teed, mille seisukorrast

ta polnud teadlik. Tee parandatud lohk, mis ulatus 20 cm üle tee tasapinna, põhjustas

sõidukile tõsiseid kahjustusi, sh mootori rikke. Teel puudusid hoiatavad märgid, kuigi

tegemist oli hageja hinnangul ohtliku teelõiguga. Juhtumi fikseeris hageja väitel politsei ja see

on tõendatud fotode ning videoga. Vallavalitsus ei rahuldanud kahjunõuet ega aktsepteerinud

kompromissettepanekut, et katta remondikulud. Lisaks kahtlustab hageja huvide konflikti,

kuna valla teedespetsialist oli seotud valla lepingulise teehooldajaga. Hageja palub hüvitada

sõiduauto Volkswagen Passat (reg nr XXXXXXX) turuväärtus 2000 eurot, kuna tulenevalt

teeolukorrast purunes hageja autol esistange, karterikaitse, karteri põhjakaas ning õlipump.

Vigastuste tagajärjel voolas mootorist õli välja ja mootor lakkas töötamast (st väntvõll ja

saaled said vigastada).

Kostja ei ole koostööaldis ega tunnista oma vastutust, vaid on proovinud juhtumi jälgi

likvideerida. Fotod tõendavad, et kruusatee parandustööd olid ebakvaliteetsed, mis põhjustas

sõiduki kahjustuse. Hageja peab kostja väiteid teetööde lühiajalisusest ja lokaalsusest vääraks,

kuna teeolud muutusid pärast töid ning hoiatusmärkide paigaldamine oleks olnud vajalik.

Hageja väidab, et kostja on süüdi, ning esitas tõenditeks remonditöökoja hinnapakkumise ja

kohalike elanike hinnangud teeoludele.

Hageja isa suhtles kostja teedespetsialistiga ning avaldas, et fotod tõendavad, et auto sai löögi

põhja alla teeremondi kohal, mille tulemusena tekkis õlirada (dtl 77). Hageja eitab kostja

väidet, et tegemist oli lihtsalt ebatasasusega, ja leiab, et tee hooldamine oli lohakas. Hageja

viitab ka sellele, et pärast kahjunõude esitamist likvideeriti õliradasid, kuid teatud kohad jäid

silumata. Hageja toob välja, et valitud tee tehnoülevaatuse kohta oli pikem, kuid ei arva, et see

peaks mõjutama kostja vastutust. Hageja kinnitab, et auto oli tehniliselt korras ja sõideti

lubatud kiirusel. Hageja leiab, et Delfo Trade OÜ hinnapakkumise kuupäev ei ole oluline,

kuna see on dokumenteeritud. Hageja viitab kostja esindaja T. Raua koostööle Sakala Teed

OÜ-ga kui huvide konfliktile ja toob sarnase juhtumi, kus kahjunõude tasus teede haldaja.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei suhelnud telefonis

kostja teedespetsialistiga, vaid seda tegi hageja isa. Kostja eitab hageja väidet, et kruusaserv

oli ebanormaalselt kõrge, ja väidab, et fotodel pole seda näha. Kostja selgitab, et tegemist on

kruusateega, kus on ebatasasusi, kuid vallavalitsus hooldab teed. Kostja peab teeolude

muutmist vastuseks saadud infole, mitte juhtumi jälgede likvideerimiseks. Kostja väidab, et

hageja sõiduki tee valik oli pikem, kuid seadus nõuab tehnoülevaatusele jõudmiseks lühima

tee läbimist. Kostja on haldusorgan, mille ülesanne on uurida kahjunõude õiguspärasust.

Teetööd olid lokaalsed, mitte kogu tee ulatuses, ja hoiatusmärkide paigaldamine ei olnud

kohustuslik. Kostja viitab liiklusseadusele, et sõidukil, millel puudub kehtiv ülevaatus, on

lubatud sõita lühimat teed mööda remondikohta. Kostja kinnitab, et T. Raud ei tekitanud

huvide konflikti, kuna tööd tegi riigihanke korras valitud ettevõte.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 27. novembri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus märkis, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Käesolevas asjas tuli kindlaks teha, kas kostja, kes on tee hooldamiseks kohustatud isik, on

tekitanud sõidukiomanikust hagejale õigusvastaselt kahju. Selleks, et rahuldada hageja nõue,

pidi hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel tõendama esmalt kahju tekkimise, kostja

tegevuse õigusvastasuse, põhjusliku seose kostja tegevuse (või tegevusetuse) ning tekkinud

kahju kui tagajärje vahel.

Hageja väidab, et tema sõiduki kahjustus oli põhjustatud tee ebaõigest seisundist, kus 20 cm

kõrgune parandatud lohk põhjustas tema sõiduki purunemise. Samuti väidab hageja, et vald

oleks pidanud teeolude eest hoiatama ja paigaldama vastavad märgid. Kostja seevastu väidab,

et tee korrashoid vastas kehtivatele nõuetele ja tee parandustööd tehti õigel ajal. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks

korraldada antud vallas või linnas valla või linna teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui

need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1

kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid

nõuetele ning oleks tagatud tingimused ohutuks liikumiseks. EhS § 97 lg 2 kohaselt kehtestab

tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kruusatee puhul tuleb

seisukorra hindamisel lähtuda nendele teetüüpidele kohastest normidest ja standarditest, mis

eelkõige sõltuvad liiklussagedusest ja sellest, kas tegemist on põhi- või kõrvalteega. 14. juuli

2015. a määruse nr 92 („Tee seisundinõuded“) § 14 kohaselt on kruusateede seisunditasemed

esitatud vastava määruse lisas 4 ning § 15 järgi on kruusatee seisundinõuded määruse lisas 5.

Eelnimetatud lisade kohaselt määrab nõuded kruusatee seisundile, mille liiklussagedusel alla

50 auto ööpäevas, tee omanik. Kuni 200 autoga liiklussagedus ööpäevas peab kohalik

kruusamaantee vastama seisundinõudele 1.

Kohtule esitatud videomaterjalidest ja fotodest (dtl 8–19) ei ole võimalik üheselt tuvastada, et

täidetud lohk tee tasapinnas oleks ulatunud 20 cm kõrgusele. Pildimaterjalilt ilmneb, et kruus

on ühtlaselt jaotatud üle tee, ilma järskude üleminekute või selgelt eristuvate kõrgendiketa.

Nähtav teekate viitab sujuvale üleminekule olemasoleva kruusakattega, mis ei viita olulisele

ebatasasusele ega ohtlikule seisukorrale. Esimestelt piltidelt on küll tuvastatav, et

rasketehnikast või traktorist on jäänud jälgi, kuid see ei kinnita hageja väidet, et pinnas oli

sellisel määral ebatasane, et kahjustas hageja sõidukit (dtl 9–11). Lisaks ilmneb, et tegemist

on vähemalt kolme erineva kohaga, kus pinnast on parandatud. Seetõttu ei ole võimalik

täpselt tuvastada, millist kohta kohtul tulnuks hinnata. Kolmelt pildilt on küll näha (dtl 12;

17–18), et tee kulgeb langusega, kuid kohtu hinnangul maastiku iseärasusi arvestades on

sellised tõusud ja langused kruusateede puhul tavapärased. Sellest pildist üksi ei piisa, et teha

järeldust, nagu oleks tee selles osas sõidukitele ohtlik või kahjustusi põhjustav. Hageja

esitatud järgnevad pildid (dtl 13–16) näitavad küll teatud määral jälgi ja kerget ebatasasust,

kuid pelgalt pildilt nähtuga ei ole võimalik hinnata kõrguse täpset erinevust.

Isegi kui oletada, et tee ulatus mingis osas 20 cm kõrgemale, oleks vajalik hinnata ka selle ala

laiust ning seda, kas see visuaalselt eristus ümbritsevast teepinnast. Maakohtule esitatud

tõendid ei anna kohtule usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas tee täidetud lohk võinuks

kahjustusi põhjustada. Kohtul ei ole võimalik usaldusväärselt ja ühemõtteliselt tuvastada, et

tee seisund oleks olnud sõidukitele ohtlik või oleks põhjustanud hageja sõidukile väidetud

kahju. Esitatud tõendite põhjal viitab tee üldine seisukord sellele, et see vastas tavapärastele

kruusatee tingimustele ning oli liikluseks sobiv. Sellises olukorras ei saa kostjale ette heita

hoiatusmärkide paigaldamata jätmist, kuna puudusid selged viited varjatud ohule. Maakohus

nõustus kostjaga, et parandustööd olid nõuetekohased ega tinginud täiendavate liiklusohutuse

meetmete vajadust. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 kohaselt on juht kohustatud valima

teeoludele vastava sõidukiiruse ja sõidumaneeri, mis võimaldab takistuse ees vajadusel

peatuda. Hageja teadis tee üldisest seisukorrast ja on ise viidanud sellele kui pikaaegsele

probleemile (dtl 29). Seetõttu oleks pidanud hageja kohandama oma sõidukiirust ja

juhtimisviisi vastavalt tingimustele. Maakohtu hinnangul on liiklusohutuse tagamine ja

kohalike teede vastavus kehtivatele nõuetele oluline, kuid hageja ei ole esitanud piisavaid

tõendeid selle kohta, millised nõuded pidanuksid antud teele kehtima ning kuidas kostja ei ole

neid täitnud. Ainuüksi pildid ja videomaterjalid ei tõenda käesoleval juhul, et tee oleks olnud

nõuetele mittevastav või kahjustusi põhjustav. Olukorras, kus tõendite alusel ei ole võimalik

tuvastada normidest kõrvalekaldumist ega kostja selget hooletust, ei saa kohus hinnata

teetööde vastavust ega teha järeldusi kostja tegevuse õigusvastasuse kohta. Samuti ei ole

maakohtule esitatud ka tõendeid, mis kinnitaksid juhtumi fikseerimist Viljandi politseipatrulli

poolt või muid täiendavaid tõendeid, mis võimaldaksid põhjusliku seose tuvastamist hagejale

tekitatud kahju ning kostja väidetava teo või tegevusetuse vahel. Kohtuotsus ei saa rajaneda

oletustele ega ebamäärastele tõenditele.

Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole tõendatud – kohtul pole võimalik tuvastada, et kostja

tegevus või tegevusetus olnuks õigusvastane ja oleks põhjustanud hagejale kahju. Kuna

õigusvastane tegu või tegevusetus on kahju hüvitamise eelduseks vastavalt VÕS § 1043

nõuetele, puudub alus pidada kostjat vastutavaks hagejale tekkinud kahju eest. Seetõttu ei ole

põhjendatud hageja väidetava kahju asjaolude edasine analüüs ning hagi rahuldamiseks

puudub õiguslik alus.

Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad,

mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja

lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi

rahuldamata jätmise tõttu jätta hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal

menetluskulud puuduvad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 2000 eurot ja sellega

seonduvad menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on õige see, et kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele ja

ebamäärastele tõenditele, vaid peab tuginema faktidele. Kogu menetluse vältel ei ole keegi

juhtinud tähelepanu, et fotodel peavad olema kuupäevad. Esimene fakt on see, et fotol

PILT01 ja PILT02 on näha, kus auto on saanud löögi, mille tagajärjel tekib õlirada, mis

kulgeb edasi kuni PILT03 ja PILT04. Esimese astme kohus väidab, et ei ole võimalik

tuvastada randi kõrgust, mis on ka mõnes mõttes õige, kuid on tähtsusetu, sest pildid

tõendavad, et auto on saanud löögi just sellelt teerandilt ja ei ole ka kohustus igas autos omada

mõõdulinti. Teine fakt on see, et peale hageja isa kõnet Tanel Rauale kuupäeval 12. oktoobril

2023, toimus 13. oktoobril 2023 juhtumi jälgede likvideerimine, mida tehti konkreetselt

nendel kohtadel, kus oli näha õlilekkerada, mis on tõendatud piltidega PILT05, PILT06,

PILT07, kuigi kogu tee pikkusel oli neid teerante veel, kuhu oli peale veetud täitekruusa.

Viljandi valla 29. veebruari 2024. a kirjas nr 15-3/24/1-2 on konkreetselt kirjas, et täitekruus

veeti 2. oktoobril 2023, see tähendab, et kogu selle aja kuni 13. oktoobrini olid need kohad

silumata. Ka ei ole esimese astme kohus pööranud tähelepanu ega tunnistanud, et Tanel Raud

ja Sakala Teed OÜ vahel on huvide konflikt (ametnik ei või ühe aasta jooksul saada

osanikuks või juhtimis- või kontrollorgani liikmeks sellises ettevõttes, kelle üle ta viimase

aasta jooksul teostas vahetult või püsivalt järelevalvet). See tähendab seda, et antud juhtumit

ei olnud õigus Tanel Raual menetleda. Eelnevalt töötas Tanel Raud Sakala Teed OÜ alluvuses

teedespetsialistina ja menetluse ajal töötab Tanel Raud Viljandi valla teedespetsialistina, kus

valla teid hooldab Sakala Teed OÜ, keda omakorda kontrollib Tanel Raud.

Esimese astme kohus ei ole pööranud ka tähelepanu vallaelanike poolt kogutud allkirjadele,

mis annavad hinnangu Sakala Teed OÜ teehoolduse kvaliteedile. Kodanike poolt antud

hinnang kirjeldab Sakala Teed OÜ üldist teehoolduse kvaliteeti ja mainet. Kogu menetluse

käigus ei ole Viljandi vald (erinevalt kostjast) soovinud leida ega pakkunud mingit

kompromissi. Tänaseks on teada, et sarnane juhtum toimus Viljandi vallas juuni- või

juulikuus, kus kannatanule maksti hüvitis kuu aja möödudes. Võib eeldada, et kostja ei

soovinud teist kohtuasja. Seega kõiki kodanikke ei ole koheldud võrdselt. Arusaamatu on,

miks kostja kaitseb Sakala Teed OÜ-d.

Tänaseks on hageja auto sisu hävinenud, st hallitanud, rehvid on tühjad ja pragunenud.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Esitatud apellatsioonkaebusest ei selgu, millist õigusnormi on maakohus rikkunud. Kostja

väide, et alates kruusa veost 2. oktoobrist 2023 kuni 13. oktoobrini 2024 oli tee silumata, ei

vasta tõele, sest peale kruusa laotamist siluti tee kohe kruusa kohale toonud autode põhja all

oleva teraga, et tagada tee sõidetavus. Maakohtu järeldused on põhjendatud. Kostja viitas LS

§ 14 lg-le 2.

Hageja väide huvide konflikti kohta on asjakohatu. Tanel Raud töötas eelnevalt Sakala Teed

OÜ-s ja tuli Viljandi Vallavalitsusse uuesti tööle 2023. a. Sakala Teed OÜ tegi töid vastavalt

korraldatud riigihankele, esitades soodsaima pakkumuse läbi riigihangete keskkonna, mille oli

korraldanud Viljandi Vallavalitsus. Teede remonti tegi Sakala Teed OÜ, kuna tegemist oli

Viljandi Vallavalitsuse lepingulise partneriga.

Kostja ei ole näinud kompromissi sõlmimise võimalust, kuna ei pea end antud kahjude eest

vastutavaks. Vallaelanike allkirjadega seoses märkis kostja, et ei ole võimalik tõendada ega

kinnitada, millal on kõnealused allkirjad tegelikkuses kogutud ja teele hinnang antud. Isikute

allkirjade arvu järgi ei ole võimalik adekvaatselt hinnata tee olukorda teatud konkreetsel

ajahetkel.

Apellatsioonkaebuses välja toodud juulikuu juhtum oli tingitud hoopis teistest asjaoludest,

mis ei ole antud juhtumil asjakohased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjendusi. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. Samas tuleb

arvestada ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

8. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Õige on hageja väide, et fotode kuupäevadele ei ole maakohtus tähelepanu juhitud. Seega

võttis ringkonnakohus ka fotod, mis oli esitatud juba maakohtu menetluses, koos viidetega

kuupäevadele, 10. septembri 2025. a määrusega asja materjalide juurde. Samas ei ole

maakohus oma otsuses ka kuupäevade puudumist hagejale ette heitnud, on esitatud fotosid

hinnanud ja oma järeldusi põhjendanud. Esitatud fotodelt nähtub, et osa neist (PILT01–

PILT04) on tehtud auto purunemise päeval 11. oktoobril 2023 (dtl 129–132), osa neist

(PILT05–PILT07) aga 2 päeva hiljem ehk 13. oktoobril 2023 (dtl 133–135). Maakohus on

põhjendatult viidanud, et esitatud piltide põhjal ei ole võimalik hinnata tee tasapinna

ebatasasusi või nende kõrgust. Nagu maakohus põhjendatult viitas, siis esitatud tõendid ei

anna kohtule usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas tee täidetud lohk võinuks kahjustusi

põhjustada. Asjaolu, et pärast 11. oktoobrit 2023 on 13. oktoobril 2023 teed silutud ja

täitekruusa peale veetud (mida tõendavad hageja esitatud pildid 13. oktoobrist 2023 (dtl 133–

135), ei tähenda, et kostja üritas juhtumi jälgi likvideerida või peita, nagu väidab hageja.

Ringkonnakohus leiab, hinnates hageja esitatud pilte 11. oktoobrist 2023 ja piltidel nähtuvat

(dtl 129–132), et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada, et tee seisund oleks olnud sõidukitele

ohtlik või oleks põhjustanud hageja sõidukile väidetud kahju. Võib nõustuda maakohtuga, et

pildid ja videomaterjalid ei tõenda käesoleval juhul, et tee oleks olnud nõuetele mittevastav

või kahjustusi põhjustav. Hageja viide, et tähtsust ei oma randi kõrgus, kuna hageja hinnangul

on näha, et auto on saanud löögi sellelt teerandilt, ei muuda tehtud järeldust. Kuivõrd piltide

järgi ei ole võimalik tuvastada, et kruusatee oleks olnud juhtumi toimumise ajal nõuetele

mittevastav, ei pidanud olema see tähistatud ka liiklusmärkidega, mille puudumist hageja

kostjale ette on heitnud. Asjaolu, et hageja esitatud fotodel, mis puudutavad juhtumi päeva

(dtl 129–132), nähtub õlirada, ei tähenda, et auto purunemise on põhjustanud kostja tegevus

või tegevusetus tee hooldamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sedastatuga, et

kohtumenetluses ei ole esitatud ka tõendeid, mis kinnitaksid, et juhtumi fikseeris Viljandi

politseipatrull, või muid täiendavaid tõendeid, mis võimaldaksid põhjusliku seose tuvastamist

hagejale tekitatud kahju ning kostja väidetava teo või tegevusetuse vahel. Maakohus on

õigesti viidanud, et kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele ega ebamäärastele tõenditele.

8.2. Kuigi maakohtu otsuses ei nähtu, et maakohus oleks eraldi hinnanud hageja esitatud

tõendit: „Tusti-Kuudeküla kruusatee olukord ajavahemikul 11.10.2023 kuni 20.10.2023“ (dtl

65–66), leiab ringkonnakohus, et selle dokumendi alusel pole võimalik tuvastada auto

purunemise põhjust või seda, et selle oleks põhjustanud kostja.

8.3. Ka viited kolmanda isiku õnnetusele ja viimasele tekkinud kahju hüvitamise asjaoludele

ei võimalda tuvastada hageja auto purunemise põhjust ega tuvastada, et kahju on põhjustanud

kostja.

8.4. Kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et auto purunemise põhjustas kostja õigusvastane tegevus/

tegevusetus, on maakohus hagi õigesti rahuldamata jätnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väited seoses Tanel Raua ja Sakala Teed OÜ

varasema seose kohta, mille kohaselt töötas Tanel Raud varem Sakala Teed OÜ

teedespetsialistina, alust järeldada vastupidist. Hageja viited sellele, et auto sisu on praeguseks

hävinud, sh hallitanud, rehvid on tühjad ja pragunenud, ei muuda samuti asja lahendust.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid

menetluskulusid ning kostja pole ka taotlenud menetluskulude väljamõistmist, siis märgib

ringkonnakohus, et kostjale apellatsioonimenetluses hüvitatavad ja kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)