2-24-102565/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. september 2025

Tsiviilasja number

2-24-102565

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi Ljudmila Filina vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3454 eurot 81 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. detsembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ljudmila Filina apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) OÜ GS Core (registrikood

16183586), lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja (apellant) Ljudmila Filina (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-102565

ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ GS Core hagi Ljudmila Filina vastu

laenulepingust nr

XXXXXXXXXXX tuleneva võla väljamõistmiseks

rahuldamata ning maakohtus kantud menetluskulud OÜ GS Core kanda.

Maakohtus Ljudmila Filinale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2. Rahuldada Ljudmila Filina apellatsioonkaebus.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ GS Core kanda.

4. Mõista OÜ-lt GS Core Ljudmila Filina kasuks välja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulu – riigilõiv 420 eurot.

5. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

5.1. Jätta OÜ GS Core hagi Ljudmila Filina vastu laenulepingust nr

XXXXXXXXXXX tuleneva võla väljamõistmiseks rahuldamata.

5.2. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ GS Core kanda.

5.3. Maakohtus Ljudmila Filinale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5.4. Mõista OÜ-lt GS Core Ljudmila Filina kasuks välja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulu – riigilõiv 420 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 19. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 6. märtsil 2024 Viru Maakohtule

hagi Ljudmila Filina (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata võla

põhiosa 2600 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 529 eurot

81 senti ning viivis tasumata põhinõudelt (2600 eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates 7.

märtsist 2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda, mõista need kostjalt välja ning samuti palub

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 25. aprillil 2021 Bondora AS-ga laenulepingu nr

XXXXXXXXXXX (dtl 96). Lepingu põhitingimustena leppisid pooled kokku laenusummas

2764 eurot ja intressimääras 30,93% aastas. Tasumisele kuuluv kogusumma oli 5989 eurot 8

senti, krediidi kulukuse määr aasta kohta 47,72%, haldustasu 4 % laenusummast aastas,

lepingutasu 164 eurot, lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 16. aprill 2026.

Laenulepingu punkti 3.1 alusel oli maksegraafik lepingu eritingimuste lahutamatu osa. Kostja

pangakontole kanti 2600 eurot (dtl 120).

Kostja esitas Bondora AS-i internetikeskonnas 25. aprillil 2021 taotluse laenu saamiseks.

Bondora AS-i laenutaotluse protsessi saab algatada klient (käesoleval juhul kostja), kes on

end autentinud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lepingu allkirjastamiseks autenditakse

klient kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil, mis tuleb sisestada

Bondora AS-i kliendiportaalis. Kostja on esitanud 25. aprillil 2021 laenutaotluse nr

XXXXXXX, mida tõendab hagiavaldusele lisatud Credit File. Laenutaotluse ID

XXXXXXXXX.

Kliendiportaalis oli kostjal võimalik tutvuda lepingueelse teabega, Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega, lepingu projekti ja maksegraafikuga. Pärast seda kui klient on

tutvunud pakkumise ja lepingueelse infoga, otsustab ta pakkumusega nõustuda või mitte

nõustuda. Kuivõrd Bondora AS kasutab topeltautentimist, sh isikusamasuse tuvastamist, siis

vastab antud allkirjastamise võimalus kehtivatele seadustele ning selliseid lepinguid võib

kinnitada ka muu elektroonilise allkirjaga (nt kontaktelefonile saadetav PIN-kood).

Kinnitamise andmed on leitavad lepingu lõpust punktis 17.3. Bondora AS kasutas kostja

tahteavalduse kinnitamiseks SMS-i vahendusel edastatud PIN-koodi, mille kostja sisestas

Bondora AS-i süsteemis. Asjaolu, et kostja on Bondora AS-ga sõlmitud lepingu

allkirjastanud, on tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab

endas kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnituse

aega.

Kostja taotles laenu Bondora AS-i internetiportaali iseteeninduse keskkonnas, kus ta sisestas

nõutud andmed, mis on laenu taotlemiseks vajalikud (sissetulek, tööandja, kohustused jne).

Selle tõenduseks on hagiavaldusele lisatud krediidihinnang (CreditFile, dtl 45–88), milles on

näha, et kostja on esitanud 25. aprillil 2021 laenutaotluse. Nimetatud dokumendis on näha, et

kokku on kostja taotlenud (ja ka saanud) 3 laenu. Koos laenutaotlusega esitas kostja Bondora

AS-le ka pangakonto väljavõtte seisuga 25. aprill 2021 (kohtule esitatud 18. aprillil 2024).

See tõendab faktilist asjaolu, et kostja on 25. aprillil 2021 esitanud laenutaotluse.

Kostja esitatud pangakonto väljavõtted Swedbankis ja SEB-s ei tõenda faktilist asjaolu, et

kostja pole lepingut nr XXXXXXXXXXX sõlminud ja laenu saanud. Hageja on

hagiavalduses selgitanud ja ka tõendanud, et 25. aprillil 2021 kanti kostja pangakontole AS-s

LHV Pank 2600 eurot.

Lepingu üldtingimuste punkt 6.1 sätestab, et laenuvõtja (kostja) maksab laenusumma

laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel.

Kostja ei ole tasunud lepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste katteks ühtegi

eurot ja seda on kostja ise ka kinnitanud.

Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bondora

AS kostjale 18. jaanuaril 2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja

17. veebruarini 2022, mis on 30 päeva, võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud

võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud

rohkem kui 3 üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, siis tuginedes lepingu

punktidele 13.2 ja 13.2.1, saatis Bondora AS 21. veebruaril 2022 kostjale teate lepingu

ülesütlemise kohta, edastades teate lepingu p 17.2 alusel kostjale tema esitatud e-posti

aadressil ja portaali vahendusel. Bondora AS loovutas 20. juulil 2022 lepingust nr

XXXXXXXXXXX tuleneva nõude hagejale, mida tõendab lisatud kinnitus. Hageja leidis, et

Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära

suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista.

Lisaks põhivõlale 2600 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast ehk alates 22. veebruarist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 6. märtsil

2024 kokku 529 eurot 81 senti ja edasiulatuvat viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses määras.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavalduses esitatud asjaolud

ei vasta tõele, kõik avaldused on paljasõnalised. Kostja pole 25. aprillil 2021 sõlminud

Bondora AS-ga laenulepingut nr XXXXXXXXXXX. Kostja sai teada laenulepingu nr

XXXXXXXXXXX olemasolust alles 25. veebruaril 2022, saades Pärnu kohtult maksekäsu

kiirmenetluse dokumendid. Kostja kinnitab, et on sõlminud Bondora AS-ga järgmised

laenulepingud: 29. novembril 2019 laenulepingu nr XXXXXXXXX ning 25. mail 2020

laenulepingu nr XXXXXXXXX. Täites nendest lepingutest tulenevaid kohustusi, kandis

kostja igakuiselt võlausaldajale üle raha maksegraafiku kohaselt. Hageja pole esitanud kohtule

kostja allkirjastatud laenulepingut nr XXXXXXXXXXX. Hageja pole esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, et kostja on saanud hagejalt 18. jaanuaril 2022 hoiatuse lepingu

lõpetamisest, 21. veebruaril 2022 avalduse lepingu lõpetamiseks ning kinnituse nõude

loovutamise kohta.

Kostjal on võimalik tõendada, et AS Bondora on suuteline panema toime pettusi laenude

vormistamisel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 4. detsembri 2024. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja Bondora AS ja Ljudmila Filina vahel 25. aprilli 2021. a laenulepingust nr

XXXXXXXXXXX tuleneva tasumata põhivõla 2600 eurot ning 4. detsembri 2024. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 769 eurot 44 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise põhivõlgnevuse (2600

eurot) tasumata jäägilt alates 5. detsembrist 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras kuni põhivõla 2600 euro tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 440 eurot (sh

riigilõiv 420 eurot ja esindajatasu 20 eurot) ning viivise menetluskuludelt (440 eurolt) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kostja menetluskulud jättis maakohus kostja enda kanda.

Hageja on esitanud kostja vastu 25. aprillil 2021 sõlmitud laenulepingust nr

XXXXXXXXXXX tuleneva nõude, mille kohaselt andis Bondora AS kostjale laenu 2600

eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Poolte vahel on vaidlus

selle üle, kas eelnimetatud laenuleping on sõlmitud.

Bondora AS on nõude loovutanud 20. juulil 2022 hagejale. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtu hinnangul on nõude loovutamine

õiguspärane ja on ka tõendatud.

Bondora AS on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on

tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hageja on tõendanud krediidifailiga (dtl 45 jj) et kostja on 25. aprillil 2021 esitanud

laenutaotluse, mille ID XXXXXXXXX eristub teistest samas krediidifailis kostja isikuga

seotud varasematest laenutaotlustest (mille saamist kostja on tunnistanud 8. aprilli 2024. a

hagivastuses), koos pangakontoväljavõttega sama kuupäeva seisuga. Laenulepingu p 2.1

kohaselt loetakse leping õiguslikult siduvaks ning laenuandja ja laenuvõtja vahel sõlmituks

alates päevast, mil mõlemad pooled selle elektrooniliselt või digitaalselt heaks kiitsid.

Laenutaotluse esitamisel taotlejale tekkiv laenutaotluse personaalne ID näitab, et taotleja on

omapoolselt taotluse esitanud. Laenusumma kostjale elektroonselt ülekandmine tõendab, et

laenutaotlus (kostja tahe lepingu sõlmimiseks) on rahuldatud.

Laenulepingu tingimused on kostja allkirjastanud 25. aprillil 2021 kell 18:29, kinnitamine IP-

aadressiga XXXXXXXXXXXXXX ja krediidiandja allkirjastanud 25. aprillil 2021 kl 18:31,

IP-aadressiga XXXX (dtl 105). Kostja pole tõendanud, et temal puudub selle IP-aadressiga

seos.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 79 kohaselt tähendab

kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku

taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema

omakäeliselt allkirjastatud. Käesoleval juhul vastab kohtule esitatud laenuleping nimetatud

vorminõuetele. Leping muutub aga igal juhul kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või

hakkab seda kasutama. Praegusel juhul on hageja tõendanud krediidisumma maksmist kostja

arveldusarvele AS-s LHV Pank (dtl 120). Kostja ei ole tõendanud vastupidist.

Seega kostja vastuväited hagile ei ole põhjendatud, hageja on tõendanud laenusumma kostjale

ülekandmise, maksedokumendis nähtub selge viide laenulepingu numbrile. Kui kostja leidis,

et tema ei ole laenu taotlenud, siis on mõistetamatu, miks kostja tema kontole ühtäkki

laekunud summat selle saatjale ei tagastanud.

Esialgne laenuandja on laenulepingu üles öelnud 21. veebruaril 2022. Hageja esitatud

ülesütlemisteade ja ülesütlemishoiatus on edastatud kostjale portaali kaudu kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ehk teate edastamine oli vastav lepingus sätestatule ja oli

kostja enda risk talle saabuvaid teated mitte lugeda.

Hageja esitatud võlanõude summalisele arvestusele ei ole kostja ühtegi vastuväidet esitanud.

Seega tuleb hagi rahuldada kogu ulatuses. Esialgne võlausaldaja kandis eelnimetatud lepingu

alusel kostja arveldusarvele 2600 eurot. Kostja ei ole selle lepingu alusel ühtegi tagasimakset

sooritanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata võla põhiosa 2600 eurot.

Kohus arvestas hageja möönmisega, et AS Bondora ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, mis tagajärjena toob kaasa lepingu osalise tühisuse kokkuleppelise

intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s

1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuna

Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise

perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista, mistõttu hageja intressi tasumist ei nõua.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 4. detsembri

2024. a seisuga kokku 769 eurot 44 senti ning edasiulatuva viivise alates 5. detsembrist 2024

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 2600 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega

ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1830 eurot 56

senti (2600 – 769,44).

Maakohus jättis hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuluna 440 eurot ning viivise

menetluskuludelt. Kostja menetluskulud jättis maakohus kostja enda kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega

hagi rahuldamata.

Maakohus rikkus menetlusnorme, sh põhjendamiskohustust. Maakohus tegi otsuse põhjusel,

et laenulepingu nr XXXXXXXXXXX oli allkirjastanud kostja. Maakohus ei võtnud arvesse

kostja väidet, et kostja ei sõlminud isiklikult 25. aprillil 2021 AS-ga Bondora laenulepingut nr

XXXXXXXXXXX ning kostjale ei ole teada, kes ja kuidas kasutas kostja andmeid.

Maakohus otsustas ebaõigesti, et kostja sai laenulepingu alusel 2600 eurot. Asja toimikus

puuduvad tõendid selle kohta, et kostja avas LHV Pangas konto ja et krediidiandja kandis

arvelduskontole 2600 eurot. Maakohus ei võtnud arvesse kostja selgitusi, et tal on

arvelduskontod ainult Swedpangas ja SEB Pangas. Niipea, kui kostja sai teada, et hagejal on

kostja vastu nõue 2600 eurot, püüdis ta koheselt välja selgitada LHV Pangas arvelduskonto

olemasolu ja 2600 euro suuruse summa ülekandmise LHV Panga arvelduskontole. Kahjuks ei

saanud kostja LHV Pangas antud küsimuses midagi teada. LHV Pank ei ole kostjale andnud

teavet pangakonto kohta, kuhu kanti 2600 eurot.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Hageja on tõendanud laenusumma kostjale ülekandmise, maksedokumendis nähtub selge

viide laenulepingu numbrile. Kui kostja leidis, et tema ei ole laenu taotlenud, siis on

mõistetamatu, miks kostja tema kontole ühtäkki laekunud summat selle saatjale ei tagastanud.

Maakohtu menetluses ei ole kostja maininud kirjavahetust LHV Pangaga, kriminaalmenetlust

ega ole esitanud ka asjakohaseid tõendeid. Nimetatud väide tuleb jätta tähelepanuta, kuna

väidet pole maakohtus käsitletud. Ringkonnakohtule esitatud tõend kirjavahetuse kohta on

fabritseeritud võltsing. Sellist dokumenti ei saa käsitada tõendina ja see tuleb jätta

tähelepanuta. Ühest kirjast nähtub, et jutt käib LHV Finance`ga sõlmitud krediidilepingust.

Praeguses asjas käsitletakse kostja ja Bondora AS-i vahel sõlmitud lepingut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega jätta hageja hagi laenulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks

rahuldamata ning maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtus kantud

menetluskulud tuleb jätta samuti hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab kostja

apellatsioonkaebuse.

7. Maakohus on lugenud asjas tõendatuks krediidilepingu sõlmimise kostja ja krediidiandja

vahel, viidates, et laenulepingu tingimused on kostja allkirjastanud 25. aprillil 2021 kell

18:29, kinnitamine IP-aadressiga XXXXXXXXXXXXXX ja krediidiandja on allkirjastanud

laenulepingu tingimused 25. aprillil 2021 kl 18:31, IP-aadressiga XXX (dtl 105). Maakohus

viitas, et kostja pole tõendanud, et tal puudub selle IP-aadressiga seos (dtl 397).

8. Asjas nähtub ringkonnakohtule, et kostja on kogu menetluse kestel tuginenud sellele, et

tema vaidlusalust laenulepingut sõlminud pole ja et hageja pole esitanud kostja allkirjastatud

laenulepingut (vt vastus hagiavaldusele, dtl 153, dtl 357; maakohtu istungi protokoll, dtl 342).

Maakohus on maakohtu istungil kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada ka täiendavad

tõendid – pangakonto väljavõte ja dokumendid selle kohta, mis ütleksid, et IP-aadress ei

kuulu kostjale (tl 343). Kostja ongi seepeale esitanud pangakonto väljavõtted selle kohta,

millest nähtub raha tasumine kahe teise laenulepingu katteks, mis pole praeguse vaidluse

esemeks (vt dtl 361–363).

Hageja on selgitanud maakohtu menetluses, et asjaolu, et kostja on Bondora AS-ga sõlmitud

lepingu allkirjastanud, on tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis

sisaldab endas kliendi nime, isikukoodi, kliendi kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnituse

aega (dtl 372). Mh on hageja märkinud, et „Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega

25.04.2021 allkirjastatud laenulepingu XXXXXXXXXXX (hagiavalduse lisa 4)“ (dtl 372).

Hagiavalduse lisast 4 nähtub ringkonnakohtule, et laenulepingu all on märgitud „Nimi:

LJUDMILA FILINA; Isikukood/Sünniaeg: XXXXXXXXXXX; Kinnitamise aeg: 25.04.2021

18:29:09; Kinnitamise IP aadress: XXXXXXXXXXXXXX“ (dtl 105). Maakohus on pidanud

eeltoodut piisavaks, et lugeda leping kostja ja Bondora AS-i vahel sõlmituks. Samas

ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodu alusel lugeda tõendatuks, et Bondora AS ja kostja

sõlmisid vaidlusaluse lepingu. Lepingu all märgitud andmed ei võimalda eeltoodut tuvastada.

Hageja viited sellele, et Bondora AS-i laenutaotluse protsessi saab algatada klient (käesoleval

juhul kostja), kes on end autentinud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-g ning et lepingu

allkirjastamiseks autenditakse klient kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-

koodi abil, mis tuleb sisestada Bondora AS-i kliendiportaalis ning et kostja on esitanud 25.

aprillil 2021 laenutaotluse nr XXXXXXX, mida tõendab hagiavaldusele lisatud Credit File.

Laenutaotluse ID XXXXXXXXX, ei tõenda samuti laenulepingu sõlmimist praegusel juhul.

Eeltoodud tõendite alusel ei saa tuvastada seda, et kostja oleks kasutanud oma ID-kaarti,

Mobiil-ID-d või Smart-ID-d või sisestanud kusagile PIN-koodi lepingu sõlmimiseks.

Maakohus on kostjale selgitanud, et tal tuleb tõendada, et lepingu all märgitud IP-aadress ei

kuulu kostjale. Ringkonnakohus märgib, et IP-aadress ei ole seotud konkreetse inimesega,

vaid on seotud kohaga. Ringkonnakohtu hinnangul jääb ka selgusetuks, kuidas kostja peaks

saama tõendada, et IP-aadress pole temaga seotud. Arusaamatuks jääb ka hageja seisukohast

ja maakohtu otsusest, kuidas on leitud, et konkreetne IP-aadress oli seotud just nimelt

kostjaga. Seega eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et vaidlusaluse

lepingu sõlmimine kostja ja Bondora AS-i vahel on tõendatud.

Asjas esitatud materjalide alusel ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kostja ja

Bondora AS sõlmisid 25. aprillil 2021 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX. Ka asjaolust, et

laenusumma on kantud kostja nimelisele pangakontole või et maksedokumendis nähtub selge

viide laenulepingu numbrile (dtl 398), ei saa järeldada kostja ja Bondora AS-i vahel lepingu

sõlmimist.

Praegusel juhul on hageja viidanud, et krediidiandja kandis laenusumma üle kostja

pangakontole LHV Pangas. Samas, kuna praegusel juhul on esitatud nõue vaid lepingu alusel,

ei ole alust rahuldada ka nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. Asjas esitatud nõude

loovutamise lepingust nähtub ka, et 26. veebruaril 2024 on Bondora AS hagejale loovutanud

vaid lepingust tulenevad nõuded kostja vastu (dtl 129).

Ringkonnakohus siiski selgitab, et lisaks nähtub, et maakohus pole kostjale ka selgitanud,

mida täpselt kostja peaks tõendama, et näidata, et ta pole laenulepingut sõlminud ega laenu

saanud. Seega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, mistõttu võttis ringkonnakohus

asja materjalide juurde alles apellatsioonimenetluses esitatud kirjavahetuse LHV-ga (dtl 415–

421) ja arvestab sellega asja lahendamisel. Hagejal on olnud võimalus nimetatud tõendite osas

oma seisukohta apellatsioonimenetluses avaldada. Päringule, mille kostja esitas LHV-le

seoses krediidilepingute sõlmimisega tema nimel, on vastanud LHV Finance`i töötaja.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu ei oleks esitatud tõendid käsitatavad tõenditena või

et oleks tõendatud, et need on fabritseeritud. Hagejal, tuginedes tõendite fabritseeritusele,

tulnuks oma väiteid ka tõendada – esitatud väited ei anna alust lugeda tõendid

ebausaldusväärseteks või leida, et need on fabritseeritud. Esitatud kirjavahetus puudutab küll

laenulepingute sõlmimist ka LHV-ga, kuid samas nähtub esitatud kirjadest, et kostjale on

tulnud laenulepingute sõlmimine üllatuslikult, panga töötaja on viidanud võimalusele

pöörduda politsei poole ning kostja on järjepidevalt püüdnud konto ja lepingute kohta infot

saada, kuid see on takerdunud seetõttu, et LHV töötaja on viidanud pidevalt, et kostja peab

ennast pangas arvelduskonto kohta info saamiseks identifitseerima (vt nt dtl 416, tõlge dtl

419). Esitatud kirjavahetus viitab sellele, et kostja ei olnud varasemalt teadlik, et tal üldse on

LHV Pangas konto. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks

praeguse hetkeni tema nimel LHV Pangas avatud kontole ligi pääsenud või seal tehinguid

teinud vms. Seega, kuigi hageja ei ole esitanud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, vaid

on järjepidavalt tuginenud lepingulisele nõudele, ei saa esitatud tõendite alusel ka järeldada, et

kostja oleks alusetult rikastunud.

Kuivõrd asjas ei ole leidnud tuvastamist vaidlusaluse lepingu sõlmimine Bondora AS-i ja

kostja vahel, on maakohus hagi põhjendamatult rahuldanud. Maakohtu otsus tuleb seega

tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu laenulepingust nr

XXXXXXXXXXX tuleneva võla väljamõistmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb

seega rahuldada.

Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja uue otsusega jääb hagi rahuldamata, tuleb

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja

kanda.

10. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

10.1. Kostja on maakohtus esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 378), mille kohaselt on

tema kulud õigusabile 150 eurot, kohtudokumentide tõlge eesti keelde 90 eurot, kohtuistungil

osalenud tõlgi kulu 30 eurot, kokku 270 eurot. Kostja on ringkonnakohtus esitanud 18.

septembril 2025 menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et lisaks eespool toodule on kostja

apellatsioonimenetluse kuludeks riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 75 eurot (dtl 472). Hageja

on kostja menetluskuludele vastu vaielnud õigusabi ja tõlkekulusid puudutavas osas nii

maakohtu menetluses (dtl 390) kui ka apellatsioonimenetluses (dtl 474).

10.2. Maakohus on märkinud kostja lepinguliseks esindajaks maakohtus L. Bogdanova.

Samas nähtub asjas, et maakohtu 3. juuni 2024. a istungil on L. Bogdanova osalenud

puuduliku keeleoskuse tõttu kostja nõustajana (dtl 340). Asja materjalidest nähtub ka see, et

kuigi asjas on esitatud esindaja volikiri ja diplomi koopia (dtl 145, 151), L. Bogdanova on

taotlenud 28. märtsil 2024 vastuse esitamise tähtaja pikendamist (dtl 143) ning on teatanud, et

kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja et kostjale sobib istungi aeg 3. juunil 2024 kell 13.00

(dtl 332), on kostja 8. aprilli 2024. a vastuse (dtl 152) ning 1. juuli 2024. a vastuse

hagiavaldusele allkirjastanud maakohtus kostja ise (dtl 356). Seega, kuivõrd nõustaja kulusid

seaduse kohaselt ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2) ning asjas ei nähtu, et kostjale oleks õigusabi

osutanud lepinguline esindaja (vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotlust ja kirjaliku

menetlusega nõustumist ja istungiaja sobivust puudutava kirja saatmist ei saa pidada eraldi

võttes õigusabi osutamiseks, mis tuleks hüvitada), ei kuulu õigusabi maakohtus 150 euro

ulatuses hüvitamisele. Ka kohtudokumentide tõlkekulud 90 eurot ei ole praegusel juhul

hüvitatavad menetluskulud. Kohtuistungil osalenud tõlgi kulu 30 eurot ei ole samuti

põhjendatud, kuna asjas ei nähtu, et vastava kulutuse maksmise kohustus oleks kostjal

tekkinud. Seega märgib ringkonnakohus, et kostjale hüvitatavad menetluskulud maakohtus

puuduvad.

10.3. Apellatsioonimenetluses on kostja allkirjastanud oma apellatsioonkaebuse ise, viidates

mh apellatsioonkaebuses, et pärast maakohtu istungit pole kostjal olnud kontakti L.

Bogdanovaga (dtl 414). Ka asja materjalidest ei nähtu, et apellatsioonimenetluses oleks

kostjat esindanud lepinguline esindaja. Seega ei ole põhjendatud hüvitada kostjale õigusabi

eest 75 eurot. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud menetluskulu on apellatsioonkaebuselt

kostja tasutud riigilõiv 420 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja

mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)