2-24-147149/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-147149

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. D. vastu võla

nõudes

Hagihind

141,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post: XXX)

Kostja: J. D. (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne

elukoht XXX; tegelik elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt J. D. hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja T AS ja J. D. vahel

10.09.2021 sõlmitud XXX liitumislepingust nr. XXX tulenev võlgnevus 91,95 €,

viivised 17,30 €, sissenõudekulud 15 €.

3. Mõista kostjalt J. D. hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt 91,95 € kuni põhinõude 91,95

€ jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 04.04.2025.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud J. D. kanda.

6. Mõista kostjalt J. D. hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja tsiviilasja

menetluskulud: riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 183 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. AS PlusPlus Capital esitas 27.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 03.04.2025 Harju Maakohtule hagi J. D. vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi

menetlusse 26.05.2025. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitatud hagiavalduse kohaselt

sõlmisid kostja ja XXX liitumislepingu nr. XXX, mille alusel XXX kohustus pakkuma

kostjale sideteenust numbrile ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas

Kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, XXX erakliendi teenuste kasutamise

üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, XXX interneti kasutamise tingimustega, XXX

mõistliku kasutamise põhimõtetega ja XXX hinnakirjaga ning kohustus täitma

Tingimused. Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus Kostja tasuma arved sellel märgitud

tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on Kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga

viivitatud päeva eest. XXX esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest

arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei

tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.02.2024 arvest ja viimase

arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest

XXX ees summas 91,95 €. Lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab XXX kliendi

teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks

kuu on XXX-l õigus leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras XXX Kostja

teenused alates 09.03.2024 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges XXX lepingu

ülesöelduks alates 14.05.2024. Kostja ei reageerinud XXX nõudele tasuda lepingust

tulenev võlgnevus ning XXX loovutas 26.07.2024 nõude koos kõrvalnõuetega Kostja

vastu Hagejale. Nõude loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult.

3. Harju Maakohtu 26.05.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

5. TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib

maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1

punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult,

kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades

täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut

võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud

avaliku kättetoimetamise eeldused.

6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12

ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 29.08.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 12.09.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

7. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 100 eurot, lepingulise esindaja kulusid 427 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

12. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus

kuni 350 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 100 eurot. Tasutud riigilõiv 100 eurot

on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

13. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 427 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

122 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud

asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on

põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest juristile makstavat tasu

menetlustoimingute tegemise ajal.

14. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada.

15. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise

esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega

mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on

esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja

mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 183 eurot (koos käibemaksuga).

16. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 303 eurot

(100+183+20).

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik