1-25-3213/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-3213

Kohtukoosseis

Marina Ninaste

Kriminaalasi

Karl Parv süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Karl Parv (isikukood: 50104226526, viibib

Tartu Vanglas), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Karl Parve apellatsioon Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsuse peale

läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohus tunnistas 23. juuli 2025. a otsusega Karl Parve süüdi, mõistes talle

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud

karistust suurendati Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa (1 aasta 3 kuud ja 10 päeva vangistust) võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 4

aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 8. veebruar 2025.

Vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks K. Parvelt

välja 900 eurot, mis tuleb osaliselt täita 300 euro arvelt, mis on 31. märtsi 2025. a määruse alusel

kantud Rahandusministeeriumi kontole. Samuti konfiskeeriti ekspertiisidest järele jäänud ained.

3. Maakohus jättis osa menetluskuludest riigi kanda. Kaitsja tasust jäi riigi kanda 806,30

eurot, ekspertiisikuludest 2238 eurot ja sundrahast 1107,50 eurot. K. Parvelt mõisteti riigi kasuks

välja menetluskulu 4046,70 eurot (ekspertiisi kulu 2546 eurot, sularaha sissemaksu teenustasu 10

eurot, sundraha 1107,50 eurot ja kaitsja tasu 383,20 eurot). Menetluskulude tasumine määrati

ositi igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Apellatsioon

4. K. Parv palub 10. augustil 2025 esitatud apellatsioonis tühistada Tartu Maakohtu otsuse

menetluskulusid puudutavas osas. Karistuse pikkust K. Parv ei vaidlusta ja nõustub ülejäänud

kokkuleppega.

5. Süüdistatav selgitab apellatsioonis, et reaalse vangistuse mõistmise tõttu ei ole tal kuskilt

menetluskulude tasumiseks raha võtta. Menetluskuludest tuleks maha arvata

20. veebruari 2025. a ekspertiisimäärusega tekkinud kulud, mis ei ole K. Parvega seotud.

Väidetavalt eemaldati toimikust SK-1 DNA proovide tasu ja see jäeti riigi kanda, ent

ekspertiisiaktis on Bolti intsidendiga seotud tasu siiski välja toodud. Seda ei saaks K. Parvelt

välja mõista. Ekspertiisikulud on ebareaalselt suured ja ebavajalikud, arvestades, et 19

ekspertiisi objektiks oli üks ja sama amfetamiin.

6. K. Parv juhib tähelepanu mitmele süüdistuse sisuks olevale etteheitele, mille kohaselt

maksis Konstantins talle amfetamiini eest raha. Tegelikult tasus Konstantins K. Parvele kõikides

episoodides võlga. Võimatu on seegi, et Konstantins omandas 7. veebruaril 2025 K. Parvelt 100

g amfetamiini, kuivõrd sel ajal viibis K. Parv Riias ning enne 8. veebruari nad Konstantinsiga ei

kohtunud. Seetõttu tuleks lugeda Konstantinsi ütlused ebausaldusväärseteks. Kriminaaltulu sai

K. Parv nendes episoodides minimaalselt, mistõttu taotleb ta konfiskeeritud summast 300 euro

kandmist tema isiklikule vangla arveldusarvele.

7. Määravaks asjaoluks peab apellant seda, et ta hakkas pärast vabanemist 13. septembril

2024 tarvitama amfetamiini ja sattus psühhoosi, mida nägid pereliikmed. Talle ei määratud

ekspertiisi. Apellandi telefonis on e-kirjad seoses psühhiaatriakliinikumi erakorralise

vastuvõtuga, sest ta kuulis hääli.

8. 28. augustist kuni 11. septembrini 2025 esitas K. Parv mitu kaebuse täiendust. Ta selgitab

kuriteo toimepanemise asjaolusid ja leiab, et reaalne karistus ei ole ainuke võimalus. Kohaldada

võib muid võimalikke vahendeid, nt sundravi. Ta soovis minna rehabilitatsiooniteenusele, ent

peeti enne kinni. K. Parv usub, et saaks minna kinnisesse asutusse ravile. Isegi prokurör proovis

teda ravile saata. Kriminaalasja vastu puudub avalik huvi, mistõttu võiks menetluse lõpetada.

Lisaks palub ta jätta hävitamata ja talle tagastada järgmised asitõendid: prillitoos, mustad

kummikindad, hunnik soonkinnitusega kotte ja nukirauad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus jätab K. Parve apellatsiooni läbi vaatamata, sest tal puudub kaebeõigus.

10. Esmalt märgib kohus, et KrMS § 319 lg-st 2 tulenevalt esitatakse kokkuleppemenetluses

apellatsioon ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt sai K. Parv maakohtu otsuse kätte 25. juulil 2025. See tähendab,

et apellatsiooni esitamise viimane päev oli 11. augustil 2025. Ka apellatsiooni muutmine on

lubatud vaid kuni apellatsioonitähtaja lõpuni (KrMS § 321). Pärast seda esitatud kaebused jätab

kohus KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

11. KrMS § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete)

või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti saab

süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav ei osuta apellatsioonis ühelegi

viidatud rikkumisele.

12. K. Parv ei nõustu süüditunnistamisega narkootilise aine käitlemises, vaidlustades ka

tõendite usaldusväärsust. Ta ei nõustu mõistetud karistusega, temalt välja mõistetud

menetluskulude suurusega ja konfiskeerimisega. Ringkonnakohus selgitab, et selles osas ei ole

K. Parvel apellatsiooniõigust. KrMS § 245 lg 1 p-de 7–10 ja 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe

esemesse kuriteo asjaolud, kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr, konfiskeerimisele kuuluv vara

ja süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud. See tähendab, et nendes küsimustes peavad

pooled kokkuleppe sõlmimisel saavutama üksmeele.

13. 11. juunil 2025 on prokurör, K. Parv ja tema kaitsja sõlminud kokkuleppe. Sellest

nähtuvad talle kuriteona ette heidetud asjaolud ja nende kvalifikatsioon KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

Kokkuleppest nähtuvalt peab K. Parv hüvitama kriminaalmenetluse kulu summas 4 046,70 eurot,

muus osas jäävad need riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lepiti kokku väljamõistetud

menetluskulu tasumine 12 kuu jooksul igakuiselt osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Kokkuleppe kohaselt tuleb K. Parvelt välja mõista ka 900 eurot KarS § 84

alusel konfiskeerimise asendamisena, mis osaliselt täidetakse temalt sularahas ära võetud 300

euro arvelt. Kokkulepe on allkirjastatud.

14. 23. juulil 2025 toimunud istungil selgitas kohus K. Parvele õigusi (sh õigust kokkuleppest

loobuda). K. Parv kinnitas istungil, et kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ning et ta nõustub

süüdistuse ja kvalifikatsiooniga. Seejärel selgitas K. Parv oma sõnadega, millises karistuses

kokku lepiti. Ta oli nõus konfiskeerimise asendamise katteks 900 euro välja mõistmisega, mis

osaliselt täidetakse temalt ära võetud sularaha 300 euro arvelt. K. Parv vastas kohtule, et

kokkuleppe sõlmimise käigus räägiti ka menetluskuludest. Ta jäi selle juurde, et tasub

menetluskulud

4046,70 eurot ositi ühe aasta jooksul. K. Parv kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe, ta jäi selle juurde ja soovis kokkuleppe kinnitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu

kohtuistungil toimunust, et K. Parv ei saanud kokkuleppest aru või et ta seda sõlmides ei

väljendanud oma tõelist tahet.

15. Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a kohtuotsus vastab sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei ole

kokkuleppe piiridest väljunud ja seda ei väida ka apellant.

16. K. Parv vaidlustab apellatsioonis talle ette heidetud kuriteo asjaolusid ja väidab, et ta ei

müünud narkootikume. Samuti viitab ta isikulise tõendiallika ebausaldusväärsusele. Riigikohus

on selgitanud, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu

on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku

eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle

sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust KrMS § 318 lg 4

raames hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2023. a määrus asjas nr 1-22-5228, p 33).

17. K. Parv ei väida, et kokkuleppes kirjeldatud teod ei oleks kuriteod või et need oleks

valesti kvalifitseeritud. Võrreldes K. Parve ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes

süüdistatavale etteheidetava teo kirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis

sisalduvaga, on kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud KarS § 184 lg 2 p 2 alla

subsumeeritavad. Seega ei anna kokkuleppemenetluses kaebeõigust selgitused, et K. Parv pole

kokkuleppe sisuks olevaid tegusid toime pannud või et keegi on andnud ebausaldusväärseid

ütluseid.

18. Ühegi kokkuleppemenetluse sätte ega KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ei ole võimalik käsitada K. Parve etteheidet, et

talle tulnuks määrata kohtupsühhiaatriaekspertiis. Taotluste esitamise võimalus oli pooltel

kohtueelses menetluses olemas.

19. Ringkonnakohus märgib siiski, et kriminaalasja materjalid ei kinnita K. Parve väiteid.

Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku 11. aprilli 2025. a vastusest nr 15.8-1/2958-1 nähtub, et K.

Parv on pöördunud SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse psühhiaatri ambulatoorsele

vastuvõtule 2016. a ja broneerinud ambulatoorse vastuvõtuaja 11. aprilliks 2025. OÜ Jaansoni

Psühhiaatriakeskuse 15. aprilli 2025 vastusest nähtuvalt pöördus K. Parv nende poole pärast

vanglast vabanemist 7. oktoobril 2024 ja talle ordineeriti rahustid ja nõustati. Uuesti pöördus K.

Parv vastuvõtule erakorraliselt 14. oktoobril 2025 ja soovis retseptiravimite pikendamist.

Raviskeemi järgimata jätmise tõttu retsepti ei pikendatud. K. Parv pöördus uuesti 4. detsembril

2024, mil teda nõustati ravimite tarvitamise osas. K. Parve diagnoosiks on pandud F15.2

(sõltuvus muude stimulaatorite tarvitamisest) ja F41.2 (depressiooni sümptomitega segatüüpi

ärevushäire). Perearsti poole on K. Parv pöördunud perioodil 1. oktoobrist kuni 26. november

2024 kolmel korral seoses külmetusnähtudega. Lisaks ei nähtu ka Tallinna Vangla

kriminaalhooldusametniku vastusest päringule ega erakorralisest ettekandest midagi sellist, mis

pidanuks menetlejal tekitama kahtluse, et tuleks määrata ekspertiis. Järelikult puuduvad

objektiivsed andmed, mis kinnitaksid K. Parve väidet temal esinenud pidevast

psühhoosiseisundist.

20. Eeltoodust tulenevalt puudub K. Parvel apellatsiooniõigus ja tema apellatsioon jääb

KrMS § 318 lg 4 ja § 326 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)