2-24-5839/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5839

Kohtuasi

Cihan Tech OÜ hagi ZEP Group OÜ vastu

üürivõlgnevuse ja viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.11.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

ZEP Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4877,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Cihan Tech OÜ (registrikood 16497936),

lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja ZEP Group OÜ (registrikood 12379341),

lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.11.2024 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 15.11.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus lõpetas

menetluse Cihan Tech OÜ hagis ZEP Group OÜ vastu põhinõude 624,83 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 11,57 euro nõudes.

3. Jätta ZEP Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud ZEP Group OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks Cihan Tech OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista ZEP

Group OÜ-lt Cihan Tech OÜ kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

6. Hüvitatavatelt

menetluskuludelt tuleb

ZEP Group OÜ-l tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-24-5839

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Cihan Tech OÜ (hageja) esitas 12.04.2024 Harju Maakohtule ZEP Group OÜ (kosta) vastu

hagi, mida täiendas 13.06.2024, ja milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 4981,67

eurot, millest 4880 eurot on põhivõlg ja 101,67 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning

viivise alates 13.04.2024 põhinõudelt 4255,17 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ MUKS üürileandjana ja kostja üürnikuna 29.06.2019

äriruumide üürilepingu Tallinnas Gonsiori tn 10 äripinna kasutamiseks tähtajaga 10 aastat.

Hageja omandas 16.10.2023 üüritud äripinna ja kostjaga sõlmitud üürilepingust tulenevad

üürileandja õigused ning kohustused läksid üle hagejale.

3. Kostja jättis hagejale tasumata 2024. aasta veebruari üüriarve nr 24-02 summas 4880 eurot,

mille maksetähtaeg oli üürilepingu p 3.3. järgi 10. kuupäev ehk 10.02.2024.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

5. Kostja tasus 07.02.2024 hageja 01.02.2024 esitatud üüriarve summast 4880 eurot 624,83

eurot.

6. Kostja kui üürniku tagatisraha oli 10 608 eurot. 03.11.2023 tehingu käigus andis OÜ

MUKS hagejale üle üürniku makstud tagatisrahast selle jäägi 6352,83 eurot, 4255,17 eurot

tasaarvestas OÜ MUKS kostja väidetava võlaga. OÜ MUKS väitis, et kostjal on tema ees

täitmata kohustusi summas 4255,17 eurot, mis on viivis perioodil 01.01.2019 kuni

31.10.2023. Kostja ei olnud OÜ MUKS nõudega nõus. Kuna hageja vaatamata kostja soovile

ei ole kinnitanud tagatisraha ulatust, siis oli kostja sunnitud jätma tasumata veebruari üüritasu.

7. Kostja teatas 20.09.2024 seisukohas oma nõudest hageja vastu, mille tasaarvestas hageja

nõudega kattuvas ulatuses. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis üürileandja üürnikule üle

seadmed (külmkapp, sügavkülmkamber, kliimaseade), mis vajasid pidevalt remonti.

Üürilepingu p 4.1.12 järgi oli üürileandja kohustuseks kõik rikked ja puudused kõrvaldada.

Üürilepingu kehtivuse ajal 13.11.2020 kuni 28.05.2024 olid kostjal külmkapi ja

sügavkülmkambri remondikulud 978,15 eurot, soojuspumpa vahetuse kulud 3762,50 eurot,

2-24-5839

kliimaseadme paigaldus- ja hoolduskulud 6840 eurot, ventilatsiooni hoolduskulud 4052,70

eurot ja küttesüsteemi remondikulud 1153 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus võttis 15.11.2024 otsuses vastu hageja loobumise põhinõudest 624,83

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest 11,57 eurot ning lõpetas eeltoodud nõuete osas

menetluse. Sama 15.11.2024 otsusega rahuldas Harju Maakohus hageja hagi ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 4345,27 eurot, millest 4255,17 eurot on põhinõue ja 90,10 eurot

sissenõutavaks muutunud viivise nõue, ning viivise alates 13.04.2024 põhinõudelt 4255,17

eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras hagejale hüvitatavate

menetluskulude suuruseks 1285 eurot.

9. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kogumis 4981,67 eurot, millest

4880 eurot on põhivõlg ja 101,67 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. 13.06.2024 esitas

hageja nõude täpsustuse, milles ta loobus osaliselt nõudest. Hageja palus põhinõudena välja

mõista 4255,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 90,10 eurot ja edaspidi sissenõutavaks

muutuva viivise alates 13.04.2024 põhinõudelt 4255,17 eurolt seadusjärgses määras kuni

põhinõude tasumiseni. Selliselt on hageja loobunud põhinõudest 624,83 euro ulatuses ja

sissenõutavaks muutunud viivisest 11,57 euro ulatuses ning loobutud nõuete osas tuleb

menetlus lõpetada.

10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle: 1) OÜ

MUKS üürileandjana ja kostja üürnikuna sõlmisid 29.06.2019 äriruumide üürilepingu

äripinna kasutamiseks Tallinnas Gonsiori 10; 2) üürileping on kehtiv; 3) hageja ostis

16.10.2023 üüritud äripinna ning hagejale läksid üle üürilepingust tulenevad üürileandja

õigused ja kohustused; 4) hageja esitas kostjale 2024. a veebruari eest üüriarve nr 24-02

summas 4880 eurot; 5) üüriarvel märgitud üüri suurus vastas poolte kokkuleppele, kuid kostja

tasus arve osaliselt.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb üüriarve tervikuna tasuda või on kostjal

võimalik tasaarvestada üüri tasumise kohustus mõne kostja nõudega hageja vastu.

12. VÕS § 297 lg 1 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude

tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri

maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Kostja ei ole

kummagi väidetava nõude puhul väitnud ega tõendanud, et ta oleks kuu aega enne 2024. a

veebruari üüri tasumist teatanud hagejale nõuetekohasel viisil soovist üüritasu tasaarvestada.

Kuna kostja esitas tasaarvestuslikud vastuväited alles kohtumenetluse käigus, on kostja nende

väidete esitamisel hilinenud ning seadus ei võimalda arvestada hilinemisega esitatud

vastuväiteid.

13. Kostja ei ole ka kummagi väidetava tasaarvestatava nõude puhul põhistanud ega

tõendanud nõude olemasolu. Kostja ja OÜ MUKS vahel 29.09.2019 sõlmitud üürilepingu

alusel anti kostjale üürile äripind Tallinnas aadressil Gonsiori 10. Lepingu p 3.1 alusel oli

kostjal kohustus tasuda üüri, mille suurus muutus vastavalt lepingu p-le 3.2. Hageja esitas

kostjale 01.02.2024 tasumiseks üüriarve summas 4880 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et

arvel märgitud üüri suurus vastas lepingule. 07.02.2024 tasus kostja hagejale arve alusel

624,83 eurot ja ülejäänud osas jättis kostja arve tasumata. Ühtegi avaldust selle kohta, miks

2-24-5839

kostja jättis arve tasumata, ei ole kostja enne arve tasumise tähtaega ega enne kohtumenetlust

esitanud.

14. Üürilepingu p 6.1 kohaselt pidi üürnik tasuma üürileandjale lepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks tagatise summas 10 608 eurot. Lepingu p 6.2. kohaselt kuulus

tagatisraha tagastamisele lepingu lõppemisel. Lepingust ega seadusest ei tulene, et üürnikul

oleks õigus nõuda tagatisraha osalist või täielikku tagastamist lepingu kehtivuse ajal.

Pooltevaheline leping tagatisraha hoiustamise kohustust hagejale ette ei näe.

15. 03.11.2023 on koostatud notari deposiidis oleva tagatisraha jaotamise avaldus, mille alusel

palus OÜ MUKS endale kanda 4347,17 eurot ning hagejale jäi 6260,83 eurot. Seadusest ei

tulene, et sellisel viisil tagatisraha jaotamisel peaks osalema üürnik. See, kuidas kinnistu ostja

ja müüja omavahel üürniku tagatisraha jaotamises kokku lepivad, ei too üürnikule kaasa

nõude esitamise õigust uue üürileandja vastu. Avalduses märgitu kohaselt oli kostjal seisuga

03.11.2023 endise üürileandja eest viivistest tulenev võlgnevus 4255,17 eurot, mille OÜ

MUKS tasaarvestas tagatisrahaga. Hageja esitas kohtule OÜ MUKS viivisearve kostjale

31.10.2023 summas 4255,17 eurot koos viivise arvestusega. Olukorras, kus kostjal enda

hinnangul ei olnud OÜ MUKS ees viivise tasumise kohustust ja tagatis tasaarvestati

ebaõigesti, on kostjal võimalik esitada nõue OÜ-le MUKS. Ainuüksi sellest, kuidas

tagatisraha jaotati, ei tulenenud kostjale õigust jätta 2024. a veebruari üür osaliselt tasumata.

Kostjal ei ole hageja vastu tagatisest tulenevat nõuet ning seetõttu ei saa hagi jätta antud

nõude esitamise tõttu rahuldamata.

16. Üürilepingu p 4.1.7 järgi oli üürileandja kohustuseks teostada vajaduse korral

suuremahulisi remonditöid. Lepingu p 4.1.12 nägi üürileandjale ette kohustuse kõrvaldada

kõik äripinnal esinevad rikked ja puudused, mille eest üürnik ei vastuta. Äripinnale jäänud

vallasasjade rikete kõrvaldamise kohustust leping üürileandjale ette ei näinud. Lepingu p 4.2.4

järgi pidi kostja üürnikuna omakorda leppima üürileandjaga eelnevalt kirjalikult kokku kõik

pinnal kavandatavad olulised muudatused ja parendused. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud,

et ta oleks lepingu kehtivuse ajal üürileandjat kordagi teavitanud mõnest üüripinnaga seotud

puudusest ja nõudnud selle kõrvaldamist. Ühegi parandustöö teostamise eelnevalt

kooskõlastamist üürileandjaga ei ole kostja väitnud ega tõendanud.

17. Kostja esitatud erinevatest arvetest ja arvete tasumise maksekorraldustest ei ole võimalik

järeldada, kas või millises osas oli tegu nende vallasasjadega, mis jäid üüritud pinnale ning

mille valdus anti kostjale üle koos üüripinnaga. Poolte vahel sõlmitud üürileping ei näinud

ette, et üürileandjal oleks üüripinnaga koos üle antud seadmete remontimise kohustus.

Olukorras, kus kostja ei ole ka seadmete puudustest üürileandjat teavitanud, ei saa isegi

kaudselt järeldada, milliste seadmete remontimisega olid esitatud arved seotud, kas kõik

seadmed asusid üldse üüritud pinnal ning kellele need kuulusid. Ainuüksi tulenevalt sellest, et

hageja ja kostja olid sõlminud üürilepingu, ei saa kostja nõuda üürileandjalt oma igapäevases

majandustegevuses vajalike seadmete remontimise kulu hüvitamist. Isegi kui kostja oleks

tasaarvestatavast nõudest õigeaegselt teatanud ning kui kostja vastav nõue oleks põhjendatud

ja tõendatud, on nõue valdavas osas aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi

algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Vastunõuded, mis kostjal olid

ajavahemikul 13.11.2020 kuni 19.07.2021 arvete alusel, aegusid hiljemalt 19.07.2024. Kostja

esitas vastava nõude kohtule alles 20.09.2024 menetlusdokumendis, mil eeltoodud arvete osas

oli kolm aastat juba möödunud.

2-24-5839

18. Kostja viited sellele, et remondile tehtud kulutuste osas on tema ja hageja vahel käsundita

asjaajamise suhe, on põhjendamatud. Kui tegu oli selliste vallasasjadega, mis anti lepingu

alusel kostja valdusesse ja kostjale kasutamiseks üürilepingu ajaks, oli poolte suhe nende

esemete osas lepinguline. Ainuüksi tulenevalt sellest, et üürileping ei võimaldanud kostjal

vallasasjade remontimise nõuet esitada, ei muutu selles osas poolte suhe käsundita

asjaajamise suhteks.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus osas,

millega hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

20. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 297 lg-t 1, kui leidis, et see piirab üürniku

võimalusi esitada tasaarvestuslik vastuväide. Maakohus ei selgitanud, et kostja peab tõendama

tasaarvestusliku vastuväite esitamist enne kohtumenetlust. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et

kostja pole esitanud ühtegi avaldust selle kohta, miks kostja jättis arve tasumata enne arve

tasumise tähtaega ega enne kohtumenetlust. Kostja vastas enne hagi esitamist hageja nõudele

taastada tagatisraha ning maksta veebruarikuu üüritasu täies ulatuses, et tema ei ole nõus üüri

tasumisega, kui tagatisraha küsimus on lahendamata ning selgitas, et tasaarvestab üüritasu

nõude tagatisraha nõudega. Kohtumenetluse kestel esitas kostja vaid remondiga seotud kulude

hüvitamise nõude.

21. Maakohtu seisukoht, et tagatisraha jagunemisega mitte nõustudes peab kostja selleks

esitama nõude eelmise üürileandja OÜ MUKS vastu, on ebaõige. Hageja on omandanud kõik

üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Üürilepingu üleminekul ei saa

jagada üürileandja lepingust tulenevaid kohustusi endise ja uue üürileandja vahel. Kui hageja

ostis kinnisasja koos sõlmitud üürilepinguga, siis võttis ta endale ka kõik lepingust tulenevad

kohustused, sh tagatisraha hoiustamise kohustuse.

22. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja vastunõuded, mis kostjal olid ajavahemikul

13.11.2020 kuni 19.07.2021 arvete alusel, aegusid hiljemalt 19.07.2024. Seadus võimaldab

tasaarvestada ka aegunud nõuet (VÕS § 200 lg 2).

23. Maakohus on ebaõigesti üürilepingut tõlgendades järeldanud, et poolte vahel sõlmitud

leping ei näinud ette, et üürileandjale oleks üüripinnaga koos üle antud seadmete remontimise

kohustus. Maakohus ei ole kostjale selgitanud ega võimaldanud kostjal esitada täiendavaid

tõendeid selle kohta, et kostja oleks pidanud remondikuludest eelnevat üürileandjat teavitama

või need üürileandjaga kooskõlastama.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-24-5839

26. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas ning jättis

menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus

lõpetas menetluse hageja hagis kostja vastu põhinõude 624,83 euro ja sissenõutavaks

muutunud viiviste 11,57 euro osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel edasi kaebamata jõustunud.

27. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

28. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

29. VÕS §297 lg1 kohaselt võib elu- või äriruumi üürnik talle kuuluva nõude tasaarvestada

üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alustel keelduda üüri maksmisest, kui ta on

sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Seega võib üürnik temale kuuluva

nõude üürileandja vastu tasaarvestada vaid juhul, kui ta on 1) sellest kavatsusest teatanud

üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja 2) teinud seda vähemalt üks kuu

enne üüri maksetähtpäeva saabumist.

30. VÕS § 297 sätestab elu- ja äriruumide puhul üüri maksmisest keeldumise ja

üüritasunõude tasaarvestamise erisused. Paragrahvi eesmärk on lepingupoolte vahelistes

suhetes suurema kindluse ja selguse loomine ning võimalikest alusetutest tasaarvestustest või

üüri maksmisest keeldumisest tekkida võiva kahju vältimine ja vähendamine. VÕS §-s 297

sätestatakse, et juhul kui üürnikul on üüri maksmisest keeldumise või tasaarvestamise õigus,

siis millisel viisil üürnik oma õigusi realiseerida saab. Üüri maksmisest keeldumise õigust ega

ka üüritasu tasaarvestamise õigust VÕS §-st 297 ei tulene, kuid üürnik peab igal juhul teatama

ja piisavalt põhjendama oma kavatsusest üüritasu tasaarvestada või üüri maksmisest keelduda

vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saadumist. See nõue puudutab iga konkreetset

maksetähtpäeva (VÕS II komm (2019), § 297, p 1).

31. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et kostja ei ole hagejale teada andnud (ja ei ole

seda teinud ka kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis) kavatsusest tasaarvestada oma

nõue hageja nõudega vähemalt üks kuu enne vaidlusaluse 2024 veebruarikuu üüritasu

maksetähtpäeva saabumist. Pooled ei vaielnud selle üle, et 2024 veebruarikuu üüritasu

maksetähtpäevaks oli 10.02.2024. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole väitnud ega

2-24-5839

tõendanud, et ta oleks hagejale teatanud 2024 veebruarikuu üüritasu tasaarvestamisest kostja

nõuetega enne arve maksmise tähtpäeva (s.o 10.02.2024). Seega ei ole VÕS § 297 lg-s 1

sätestatud eeldused tasaarvestuse teostamiseks konkreetse vaidlusaluse üürinõudega täidetud

ning kostjal ei ole seadusest tulenevalt õigust keelduda üüri tasumisest ja tasaarvestada enda

nõue hageja üürinõudega hageja nõude aluseks oleva arve alusel. Kuna kostja ei ole oma

tasaarvestatava nõude kavatsusest teatanud seaduses sätestatud vormis ja tähtajal, siis ei ole

oluline, missuguseid avaldusi (ja missuguste põhjendustega) kostja tegi tasaarvestuseks enne

kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal. Kostja ei saa oma nõudeid tasaarvestada vaidlusaluse

üürinõudega, sest seadusest tulenevalt ei ole selline tasaarvestus VÕS § 297 lg 1 alusel

lubatud (VÕS § 200 lg 1, p 3). Kostja erinevad menetluslikud tasaarvestusavaldused hageja

2024. a veebruarikuu üüritasu nõudega ei ole seega õiguslikult võimalikud, need on tühised

ega oma õiguslikke tagajärgi (VÕS I komm (2016), § 200, p 3.1).

32. Kuivõrd hageja esitas kostja vastu üüri tasumise nõude, mida kostjal ei olnud õigus

tasaarvestada põhjusel, et ta ei ole seda teinud üks kuu enne vaidlusaluse üüri maksmise

tähtpäeva saabumist, siis ei ole käesoleva asja lahendamiseks vajalik tuvastada, kas kostjal

oleks olnud õigus oma nõudeid tasaarvestada juhul, kui ta oleks oma sellisest kavatsusest

hagejat teavitanud üks kuu enne vaidlusaluse arve alusel tasumisele kuuluva üüri maksmise

tähtpäeva.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

34. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

Kuivõrd maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

35. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 350 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei

ole.

36. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 3,5 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu

apellatsioonkaebuse ja Harju Maakohtu otsuse läbitöötamiseks, apellatsioonkaebusele

vastamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -

dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.

37. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

38. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hageja kasuks 350 eurot (3,5 x 100).

Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt.

39. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

2-24-5839

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)