2-23-16773/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16773

Kohtuasi

X.N hagi D.N vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X.N 10.03.2025 apellatsioonkaebus (täpsustatud

26.03.2025)

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

12 256,71 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X.N

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Moonika Järvela

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): D.N

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 04.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks Harju

Maakohtule.

2. X.N apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.27.11.2023 esitatud hagiavalduse ja 20.12.2023, 27.12.2023, 12.01.2024, 23.01.2024,

19.02.2024 täpsustuste ning 09.10.2024 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid

D.N (kostja) ja X.N (hageja) Paiste3a objektil erinevate ehitustööde teostamiseks

kokkulepped. Ehitustööde teostamine Paiste tn 3 objektil on käsitletav töövõtulepinguna.

Kokkulepped on vormistatud tabeli kujul, mis annab ülevaate tehtud ja kokkulepitud töödest,

tasu kokkulepetest, tasumistest. Tabel esitati kostjale koos arvega nr 2023006. Tabelis olid

välja toodud kõik kokkulepped hageja ja kostja vahel. Kanded tabelisse tegi kokkuleppel

hagejaga kostja. Tasu suurused ja summad kooskõlastasid pooled meili, messingeri või

suulise kokkuleppe teel.

Kostja ei ole hagejale tasunud enne 02.06.2023 arve nr 2023006 esitamist järgmiste tööde ja

materjalide eest: auto varjualuse liiva väljakaeve ja äravedu 600 eurot; eriväljakutse - korstna

lõikamine 100 eurot; metallpostide lisamine varikatusele-3 tk; pulbervärvimine; eri

mõõtudesse lõikamine, keevitus 1500 eurot; aknapakkude materjal ja paigaldus 342 eurot;

aknapalede liimpuitkilbid 560 eurot; akende paigalduse ettevalmistamine- 15 h tööd 300

eurot; kanalisatsioonitrassi modifikatsioon tulenevalt korstna nihutamisest 80 eurot; 17 pakki

krohvivilla (56€/tk) 952 eurot; lamekatuse järeltööd - prusside ja soojustuse paigaldus 700

eurot; põrandakütte kollektor 672 eurot; põrandakütte vedu kollektoritest santehnilisse ruumi,

mis soojustati 32mm koorikuga 900 eurot; lume lükkamine kahel päeval, et võimaldada

katusepleki saabumist objektile 150 eurot; karkassi paigaldus - metall ja puit 500 eurot;

kergseinade ehitamise tööd, 5 päeva 500 eurot; WC-poti raami paigaldus. 2 tk, 100€/tk 200

eurot; ajutise välisukse ost, transport ja paigaldus 150 eurot; keldri seinade survepesu,

parandustööd ja kahe kihiga värvimine. 6 päeva tööd (2 töötajat) 1200 eurot; veetorustik

ning kanalisatsioonitorustik ja nende paigaldus - kelder, 3 vannituba, köök 1596 eurot

(kogusumma, mis kuulus tasumisele oli 2700€, kuid viimane makse, mis laekus, katab ära

sellest 1104€); 0.75 t segu ning selle tõstmine keldrisse 80 eurot; sisekatusele prusside

paigaldus vannitoas ja garderoobis 50x50mm (9 jooksu) 100 eurot; katlapaigaldusfirma

esindajaga koos objektil (Paiste tn 3a) viibimine ja nõustamine (sõit objektile ja tagasi,

konsulteerimine ning viibimine objektil 2,5 tundi) 82,50 eurot; korstna stabilisaatorite

paigaldus – villa paigaldamine ümber korstna, aukude puurimine ja vajalike

metallelementide lõikamine 50 eurot; lisatellimus - WC-poti kõrvale külma vee torustiku

paigaldamine 105 eurot; lisatellimus - esimese korruse vannituppa lisatrapi paigaldus 30

eurot; auto varjualuse ehitamisega seotud kulud 745,50 eurot (esialgselt selles osas leppetrahv

summas 500 eurot). Summa kokku moodustab 12 129 eurot, millest on tasutud peale arve

esitamist 1961 eurot ja võlgnevus on seega 10234 eurot.

Kõik tööd, mille eest kostjal on tasumata on kostja isiklikult üle vaadanud ja heaks kiitnud.

Kostja ei ole tööde kvaliteedi osas ühtki märkust hagejale esitanud. Pooled kooskõlastasid

objektil kõik tööd ja tööde ning materjalide maksumused. Tööde kokkuleppeline hind lepiti

kokku poolte läbirääkimise tulemusel. Hageja hankis tööde teostamiseks materjalid, teostas

töid oma töövahenditega ja allus tööde teostamisel täielikult tellija nõudmistele. Töid objektil

teostati vastavalt eskiisprojektile, arvestades kostja erisoove.

Tööd on teostatud 2022 aasta lõpukuude jooksul, kuid lõplikult on kostja heaks kiitnud ja

kinnitanud kokkulepete loetelu mais 2023. Arve nr 2023006 tasumistähtaeg oli 02.06.2023.

Arve esitamist ja tasumistähtaega käsitleb hageja nõude sissenõutavaks muutumise

tähtpäevana. Kostja tasus peale arve nr 2023006 esitamist hageja arvelduskontole kokku 1961

2

eurot, seega jäi kostjal tasuda 8956 eurot, millele lisandub arve kohaselt viivis seadusjärgses

määras.

Alates maist 2023 asus kostja ühepoolselt nõudma tasaarveldust põrandakütte tööde osas.

Hageja ei ole tasaarveldusega kunagi nõustunud. Kokkulepe põrandakütte osas oli sõlmitud,

materjal soetatud ja tööde teostamine lõpufaasis. Tellija ütles põrandakütte tööde teostamise

lepingu üles ja piiras töövõtja juurdepääsu objektile. Tellija on töövõtjale tekitanud kahju ja

tulenevalt VÕS § 652 lg-st 1 ja lg-st 3 nõuab töövõtja tellija poolt kogu tellija poolt tekitatud

kahju hüvitamist. Kuna tellija on juba tasunud kogu kokkulepitud tööde hinna, leiab töövõtja,

et vastastikused nõuded põrandakütte tööde osas poolte vahel puuduvad, puudub ka alus

tasaarvelduseks. Tellija ütles töövõtulepingu (põrandatööde teostamine) üles ühepoolselt.

Oma käitumisega tekitas tellija olukorra, mis on käsitletav tellija poolse töövõtulepingu

rikkumisena.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 10234 eurot,

viivise põhivõlalt (03.06.2023 kuni 12.01.2023) summas 743,46 eurot ja alates 13.01.2024

viivise põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kostja vastus

2.Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.

Hageja poolt hagis esitatud tabel on hageja omalooming, see ei ole kostja poolt kinnitatud,

seega see tabel ei oma asjas tähtsust ning sellest kostja ka ei lähtu.

Hageja ja kostja koostasid ühiselt Excel tabeli 19.04.23, milles võeti kokku arveldamist

vajavad lisatööd. Seda tabelit korrigeeris kostja 16.05, 23.05 ja 01.06.23 e-kirjaga lisatööde

osas, mille eest kostja pidi hagejale tasuma. Kostja tasaarveldas aktsepteeritud tööd ja kulud

põrandatööde ettemaksust ning teostas 02.06.2023 hagejale ülekande põranda

ettevalmistustööde/materjali eest (mis tuli kostjal üle teha, sest need tööd oli teostatud

ebakvaliteetselt). Põrandakütte tööde osas nõudis kostja 19.05 e-kirjas, et hageja teostaks tööd

mitmes etapis, et tagada eelarvest kinnipidamine. Kuna hageja kostja nõudmistega ei

arvestanud, teatas kostja 24.05.23 hagejale, et ta tegi otsuse põrandatöödega mitte edasi

minna. 25.05 kinnitas kostja oma otsuse üle, soovis hagejaga tehtud tööde osas arveldused ära

teha ja nõudis, et hageja ei teeks enam mingeid kulutusi. 26.05.23 teatas hageja, et lõpetab

objektil tööd ja viib sealt ära oma tööriistad, villaplaadid ja abimaterjalid. 01.06.2023 teatas

kostja hagejale, et ta ei soovi tema poolt ostetud põrandakütte toru ja võib sellele järgi tulla.

Armatuurraua eest pakkus kostja hagejale 600 eurot, mis vastas materjali turuhinnale. Hageja

seda ei vaidlustanud. Põrandakütte torude ostu hageja ei ole kostjaga kooskõlastanud, seega

sellele materjalile võib hageja järgi tulla.

Kostja nõudis järjepidevalt kokkulepetest ja eelarvest kinnipidamist, sh ka seda, et hageja

esitaks ostetud materjalide kohta ostuarveid- maksekorraldusi, mida ta kordagi ei teinud,

esitas vaid vahel vaid internetist leitud pilte. Väide, et kõik tööd, mille eest kostja on tasu

välja maksmata jätnud on teostatud, kostja on tööd isiklikult üle vaadanud ja heaks kiitnud, on

vale ja tõendamata. Tööde osas esitas kostja konkreetsed nõudmised, millest hageja alati

paraku kinni ei pidanud. Materjalide hankimise osas rikkus hageja süstemaatiliselt

kokkulepet, et ta laseb kostjal endal tellida materjale, kui ta saab neid odavamalt. Hageja tihti

ei täitnud kostja nõudmist kooskõlastada ehitusmaterjalide ostmine ega näidanud talle ka

ostutšekke. Leppetrahvi kokkulepet pooltel ei olnud.

Väide, mille kohaselt hageja ei ole tasaarveldusega nõustunud, on ekslik. Tasaarvestus on

VÕS §-st 198 tulenevalt ühepoolne tehing ega vajagi mingit nõustumust. 02.06.2023 kandis

kostja hagejale üle kooskõlas tema poolt kinnitatud tööde ja materjalidega lõpparve summas

1361 eurot ja armatuuri eest täiendavalt 600 eurot. Kostja ütles töövõtu lepingu üles enne, kui

3

hageja oli põrandatöödega alustanud, seetõttu pole hagejal alust nende tööde eest enam tasu

küsida, v.a. osas, mida kostja hiljem siiski aktsepteeris ja tasus.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste

kohaselt loeb kohus tõendatuks, et pooltel on olnud kokkuleppeid teatud tööde tegemiseks

Paiste 3a objektil, mille eest on kostja ka vähemalt osaliselt tasunud. Hageja on väljastanud

kostjale arve nr 2023006 summas 10 917 eurot, millest kostjal on hagiavalduse kohaselt

tasumata 8956 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt 1278 euro tasumist (millest 1000 eurot on

arvel nr 2023006 märgitud tagasiarvestuse tühistamine ning arvel kajastamata kulud

Kohus märgib, et üksnes hageja poolt esitatud Exceli tabel ei kinnita poolte kokkuleppeid, s.h

ei selgu, kes millisel ajahetkel ja milliseid parandusi on tabelisse sisse viinud ning kas seda on

tehtud poolte kokkuleppel või omal algatusel. Kuna hageja ei ole täiendavaid tõendeid

kokkulepete olemasolu kohta esitanud, siis saab kohus lugeda kokkulepped sõlmitud üksnes

nende hagiavalduses märgitud tööde, tööks vajaliku materjali ja hindade osas, mida kostja on

ise oma vahetabelis ja 16.05.2023, 23.05.2023 ja 01.06.2023 e-kirjades kinnitanud (dtl 194,

197-200), s.o: auto varjualuse liiva väljakaeve ja äravedu hinnaga 600 eurot (kostja tabel);

korstna lõikamine hinnaga 100 eurot (kostja tabel; lisaks kinnitab nimetatut poolte

kirjavahetus dtl 274-275); aknapakkude materjal ja paigaldus hinnaga 342 eurot (kostja tabel);

aknapalede liimpuitkilbid hinnaga 560 eurot (kostja tabel); akende paigalduse

ettevalmistamine - 15 h tööd hinnaga 300 eurot (kostja tabel); kanalisatsioonitrassi

modifikatsioon tulenevalt korstna nihutamisest summas 80 eurot (kostja tabel); 17 pakki

krohvivilla (56€/tk) 952 eurot (kostja tabel; antud summat tõendab ka K-Rauta 28.09.2022

hinnapakkumine; dtl 308); lamekatuse järeltööd - prusside ja soojustuse paigaldus summas

700 eurot (kostja tabel); põrandakütte kollektor summas 672 eurot (kostja tabel); põrandakütte

vedu kollektoritest santehnilisse ruumi summas 900 eurot (kostja tabel); lume lükkamine

summas 150 eurot (kostja tabel); karkassi paigaldus summas 500 eurot (kostja tabel);

kergseinade ehitamise tööd, 5 päeva 500 eurot (kostja tabel); WC-poti raami paigaldus. 2 tk,

100€/tk, 200 eurot (kostja tabel); ajutise välisukse ost, transport ja paigaldus hinnaga 150

eurot (kostja tabel); keldri seinade survepesu, parandustööd ja kahe kihiga värvimine, 6 päeva

tööd (2 töötajat) summas 1200 eurot (kostja tabel); 0.75 t segu ning selle tõstmine keldrisse

summas 80 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); sisekatusele prusside paigaldus vannitoas ja

garderoobis 50x50mm (9 jooksu) summas 100 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); korstna

stabilisaatorite paigaldus summas 50 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); WC-poti kõrvale külma

vee torustiku paigaldamine summas 105 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); esimese korruse

vannituppa lisatrapi paigaldus 30 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri).

Nimetatud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et viidatud tööd on valminud ja kostja

poolt vastu võetud ning seega on hageja iseenesest õigustatud nõudma nimetatud tööde

teostamise eest kostjalt kokku tasuna 8271 eurot (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et pooled oleksid jõudnud

kokkuleppele järgmiste hagiavalduses märgitud tööde ja nende hindade osas: metallpostide

lisamine varikatusele 3 tk, pulbervärvimine, eri mõõtudesse lõikamine, keevitus summas 1500

eurot; veetorustik ja selle paigaldus ning kanalisatsioonitorustik ja selle paigaldus kokku 2700

eurot (arves märgitud 1596 eurot, kuna hageja on osaliselt selle lugenud kaetuks kostja poolt

laekunud viimase maksega); katlapaigaldusfirma esindajaga koos objektil viibimine ja

nõustamine summas 50 eurot. Hageja esitatud Exceli tabel ega ka 09.10.2024 esitatud

hagiavalduses endas esitatud fotod ja selgitused (sh viited suulistele kokkulepetele)

kokkulepete olemasolu ega tööde valmimist ja üleandmist ei tõenda. Samuti ei tõenda hageja

esitatud kuvatõmmis katlapaigaldusfirma esindajaga objektil viibimise kokkuleppimist,

4

reaalset objektil viibimist ja selle kulu. Seega ei ole hageja nõue nimetatud tööde osas

põhjendatud.

Hagiavalduses on hageja lisaks viidanud ka leppetrahvile summas 500 eurot, kuid samas

palunud leppetrahvi asemel välja mõista hageja täiendavad kulud summas 745,50 eurot, s.o

nõustamine, konsultatsioon, ettevalmistustööd, materjali tellimine ja tellimusest loobumine,

kulu tehtud sõitudele. Kohus märgib, et kuna puuduvad tõendid, et pooled oleksid

leppetrahvis kokku leppinud, siis puudub õiguslik alus leppetrahvi nõudmiseks. Iseenesest on

ka hageja märkinud, et nõude esitamisel ei käsitle hageja nõudes summat leppetrahvina vaid

tehtud töökuluna. Samas märgib kohus, et ühtegi tõendit reaalse kulu osas ei ole hageja

kohtule samuti esitanud, s.h puuduvad tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud nimetatud

kulude kandmises või et nimetatud kulud oleksid reaalselt tekkinud ja hageja poolt kantud.

Samuti ei nähtu hageja poolt viidatud kostja 10.05.2025 e-kirjast, kas, milliseid ja millistes

summades töid seoses hageja väidetava reaalse kuluga summas 745,50 eurot oleks kostja

aktsepteerinud. Seega ei ole hageja nõue nimetatud osas põhjendatud.

Arvestades eeltooduga peab kohus seega hageja nõuet põhjendatuks 8271 euro ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja peale arve esitamist tasunud hagejale ka lõpparve

summas 1361 eurot. Kohtu hinnangul tuleb antud summa hageja nõudest maha arvestada ning

seega jääb hageja põhjendatud nõude suuruseks 6910 eurot.

Kostja on menetluses asunud seisukohale, et on hageja nõude tasaarvestanud põrandakütte

tööde teostamiseks tasutud 12 000 euroga. Hageja ei ole tasaarvestusega nõustunud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud lepingu põrandakütte tööde

teostamiseks summas 12 000 eurot (mõlema poole tabelid ja kirjavahetus). Hageja on

02.04.2024 esitatud dokumendis kinnitanud, et tasu on tellija poolt tasutud kogu ulatuses.

Kostja e-kirjadega on tõendatud, et mais 2023 on kostja hagejat teavitanud, et ta ei soovi

põrandakütte ehitusega edasi minna. Seega võib järeldada, et kostja on lepingu põrandakütte

tööde teostamiseks üles öelnud.

Hageja on välja toonud, et kogu põrandakütte paigaldamiseks vaja minev materjal ja tarvikud

olid juba objektile tarnitud ning ettevalmistavate tööde teostamisega sai alustatud. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et kostja on olnud nõus tasuma põrandatööd mahus, mis töö on tehtud,

s.o tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1000 eurot ja materjali eest 1000

eurot (s.o plaadid, vaht, kile) ning tasuma ka armatuuri eest 600 eurot. Lisaks nähtuvad kostja

koostatud vahetabelist tehtud kulud seoses põrandaküttega 1572 euro ulatuses (kollektor 672

eurot, magistraal 900 eurot). Samuti on hageja pangakonto väljavõttega tõendatud, et kostja

on 02.06.2023 hagejale tasunud eraldi armatuuri eest 600 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et

töid oleks tehtud kostja poolt märgitust suuremas mahus või teise hinnaga või et materjale

seoses põrandakütte paigaldamisega oleks objektile tarnitud teises mahus. Kuna töötasust saab

maha arvestada kokkuhoitud kulutused ning käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja

oleks teinud seoses põrandakütte paigaldamisega suuremaid kulutusi, kui 4172 eurot (1000 +

1000 + 600 + 1572), siis kuuluks hagejal kostjale VÕS § 195 lg 5 alusel tagastamisele 8428

eurot (12 000 + 600 – 4172).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetav

põhivõlgnevuse summa on tasaarvestuse järgselt lõppenud (6910-8428).

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 743,46 eurot perioodi eest

03.06.2023 kuni 12.01.2023 ning edasiulatuva viivise alates 13.01.2023 kuni nõude täitmiseni

5

seaduses sätestatud määras. Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja on hageja nõude

tasaarvestanud, tasaarvestuse aluseks olev nõue tekkis enne kui tasaarvestatav nõue.

Apellatsioonkaebus

4.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuses

ei vaidlustata kohtuotsusega tuvastatut (kohtuotsuse punkti 6), et hageja on õigustatud

nõudma viidatud tööde teostamise eest kostjalt kokku tasuna 8271 eurot. Otsuse punktides 7,

8, 9, 10, 11, 12, 13 on maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti tõlgendanud materiaalõigust.

Samuti on rikutud menetlusnorme, kuivõrd otsuse tegemisel on jäetud mitmed väga olulised

hageja poolt esitatud tõendid ja väited arvestamata. Kohus tegi tasaarvestuse põrandakütte

töödega ilma vastava nõudeta, st ilma tasaarvestusnõude esitamiseta kostja poolt, mis tõi

kaasa ebaõige otsuse ning oli hageja jaoks üllatuslik. Maakohtu otsuse p-s 16 jättis kohus

menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis tähelepanuta, et osas, milles kohus pidas hageja

nõuet põhjendatuks, on hagi tehtud hageja kasuks ja osas, milles kohus pidas põhjendatuks

tasaarvestusnõuet, on otsus tehtud kostja kasuks. Eelnimetatud olukord on sarnane hagi

osalisele rahuldamisele, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda TsMS §-st 163.

Vastus apellatsioonkaebusele

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks

maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7.Asja materjalidest nähtuvalt puudub apellatsioonimenetluses vaidlus selles, et:

-Poolte vahel sõlmiti mitmed töövõtulepingud Paiste 3A, Tallinn asuva elamu ehitustöödeks.

-Nende töövõtulepingute raames tegi hageja (töövõtja) kostjale (tellija) ka järgmised tööd

kokkulepitud hinnaga: auto varjualuse liiva väljakaeve ja äravedu hinnaga 600 eurot; korstna

lõikamine hinnaga 100 eurot; aknapakkude materjal ja paigaldus hinnaga 342 eurot;

aknapalede liimpuitkilbid hinnaga 560 eurot; akende paigalduse ettevalmistamine - 15 h tööd

hinnaga 300 eurot; kanalisatsioonitrassi modifikatsioon tulenevalt korstna nihutamisest

summas 80 eurot; 17 pakki krohvivilla (56€/tk) 952 eurot; lamekatuse järeltööd - prusside ja

soojustuse paigaldus summas 700 eurot; põrandakütte kollektor summas 672 eurot;

põrandakütte vedu kollektoritest santehnilisse ruumi summas 900 eurot; lume lükkamine

summas 150 eurot; karkassi paigaldus summas 500 eurot; kergseinade ehitamise tööd, 5 päeva

500 eurot; WC-poti raami paigaldus. 2 tk, 100€/tk, 200 eurot; ajutise välisukse ost, transport

ja paigaldus hinnaga 150 eurot; keldri seinade survepesu, parandustööd ja kahe kihiga

värvimine, 6 päeva tööd (2 töötajat) summas 1200 eurot; 0.75 t segu ning selle tõstmine

keldrisse summas 80 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); sisekatusele prusside paigaldus

vannitoas ja garderoobis 50x50mm (9 jooksu) summas 100 eurot; korstna stabilisaatorite

paigaldus summas 50 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); WC-poti kõrvale külma vee torustiku

paigaldamine summas 105 eurot; esimese korruse vannituppa lisatrapi paigaldus 30 eurot.

-Eelnimetatud tööde kogumaksumus on 8 271 eurot. Kostja hagejale nende tööde eest tasunud

ei ole.

-Pooled sõlmisid eraldi töövõtulepingu ka Paiste 3A, Tallinn asuva elamu põrandakütte tööde

tegemiseks, töö maksumuseks leppisid pooled kokku 12 000 eurot.

-Põrandakütte tööde tegemise tasu 12 000 eurot tasus kostja hagejale ettemaksuna.

6

-Hageja alustas põrandakütte tööde tegemisega, 24 ja 25.mail 2023 teatas kostja hagejale, et ta

ei soovi kostja poolt põrandakütte tööde tegemise jätkamist.

-Nimetatud teated on käsitletavad töövõtulepingu ülesütlemise teadetena.

-Enne hagiavalduse esitamist teatas kostja hagejale, et tasaarvestab hageja töövõtulepingutest

tulenevad nõuded põrandakütte tööde tegemiseks tasutud ettemaksuga.

8. Apellatsioonimenetluses on vaidlus jätkuvalt selles, kas hageja tasunõue 8 271 eurot

ületavate töövõtulepingu järgi teostatud tööde eest on põhjendatud. Hageja leiab nimelt, et

maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja tasunõude järgmiste tööde eest:

metallpostide lisamine varikatusele 3 tk, pulbervärvimine, eri mõõtudesse lõikamine 1500

eurot; veetorustik ja selle paigaldus ning kanalisatsioonitorustik ja selle paigaldus kokku 2700

eurot; katlapaigaldusfirma esindajaga koos objektil viibimine ja nõustamine 50 eurot;

täiendavad kulud summas 745,50 eurot, s.o nõustamine, konsultatsioon, ettevalmistustööd,

materjali tellimine ja tellimusest loobumine, kulu tehtud sõitudele, alternatiivselt leppetrahv

500 eurot. Apellatsioonimenetluses on vaidlus ka selles, kas maakohtu poolt tehtud

tasaarvestus on põhjendatud, sh selles, kas maakohus sai üldse tasaarvestuse teha ning selles,

kas juhul, kui tasaarvestuse tegemine oli põhjendatud, siis millises summas sai kostja oma

nõude hageja nõudega tasaarvestada.

9. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt apellatsioonkaebuse väiteid seonduvalt tasaarvestuse

küsimusega. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saanud maakohus kostja väidetavat nõuet

põrandakütte tööde ettemaksuga seonduvalt üldse tasaarvestada, kuna kostja ei esitanud

vastavat nõuet. Maakohtus avaldas hageja, et kui kostja soovib oma nõuet hageja nõudega

tasaarvestada, peab ta esitama vastuhagi. Maakohus leidis, et kostja ei pidanud esitama

vastuhagi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava järeldusega neid kordamata vastavalt

TsMS § 654 lg-le 6. Hageja on seisukohal, et kostja pole tasaarvestusavaldust esitanud ning

ka seetõttu on maakohtu menetluslik tasaarvestus lubamatu ning hagejale üllatuslik.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega. Asjas puudub vaidlus, et kostja oli juba

enne hagiavalduse esitamist teinud hagejale tasaarvestusavalduse. Maakohtus tõi hageja ise

esile, et poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja tasaarvestus on põhjendatud (mh näiteks

on hageja selle vaidlusküsimusena selgelt formuleerinud 10.10.2024 menetlusdokumendis ja

esile toonud ka 10.09.2024 toimunud eelistungil peamise vaidlusküsimusena). Ka kostja on

20.03.2024 vastuses hagiavaldusele avaldanud (vastuse I lk pöördel), et kostja on hageja

töövõtutasu nõude põrandakütte tööde eest tasutud ettemaksuga tasaarvestanud.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja

menetluse käigu. Mõlemad pooled tõid menetluses esile eelpoolviidatud tasaarvestusega

seonduva, sealjuures hageja on oma menetlusdokumendis esile toonud selle vaidlusaluse

küsimusena. Sellest tulenevalt ei saanud maakohtu otsus tasaarvestuse teostamise osas olla

üllatuslik. Kuna mõlemad pooled tõid esile, et vaidluse lahendamiseks tuleb otsustada ka

tasaarvestuse põhjendatus, siis ei saanud maakohus otsust tehes tasaarvestuse küsimust

tähelepanuta jätta.

11. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Eelpooltoodu alusel

tuli vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas ja millises ulatuses on kostjal nõue, mida ta

saab hageja nõudega tasaarvestada.

7

12.Maakohus tuvastas, et kostja on olnud nõus tasuma põrandatööd mahus, milles töö on

tehtud, s.o tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1000 eurot ja materjali eest

1000 eurot (s.o plaadid, vaht, kile), armatuuri eest 600 eurot, kulud seoses põrandaküttega

1572 euro ulatuses (kollektor 672 eurot, magistraal 900 eurot). Maakohus leidis, et hageja ei

ole tõendanud, et töid oleks tehtud kostja poolt märgitust suuremas mahus või teise hinnaga

või, et materjale seoses põrandakütte paigaldamisega oleks objektile tarnitud teises mahus.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kuna töötasust saab maha arvestada kokkuhoitud kulutused

ning puuduvad tõendid, et hageja oleks teinud seoses põrandakütte paigaldamisega suuremaid

kulutusi kui 4172 eurot (1000 + 1000 + 600 + 1572), siis kuuluks hagejal kostjale VÕS § 195

lg 5 alusel tagastamisele põrandakütte töövõtulepingu järgi ettemaksuna tasutust 8428 eurot

(12 000 + 600 – 4172).

13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lõplikuks lahendamiseks vajalikud asjaolud

jätnud välja selgitamata, materiaalõiguse kohaldamine on vastuoluline, samuti on maakohus

jaotanud valesti tõendamiskoormise. See võis aga kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse.

14.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu

teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada, lg 2 järgi

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud

seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

15.Kostja väidete järgi rikkus hageja lepingut ning seetõttu ütles hageja lepingu põrandatööde

teostamiseks üles. Kostja on esile toonud vähemalt hageja järgmised rikkumised: kostja

nõudis 19.05.2023 e-kirjaga, et hageja teostaks töö mitmes etapis eelarvest kinnipidamise

tagamiseks, kuid hageja seda ei teinud; hageja keeldus teostamast põrandatöid projekti järgi;

materjalide ostmist ei kooskõlastatud, vastavaid ostukviitungeid ei esitanud. Maakohus ei

tuvastanud, kas kostja väited hageja lepingurikkumiste kohta on põhjendatud ning kas need on

piisavad, et leping töövõtja rikkumiste tõttu üles öelda (kas ülesütlemiseks esines vastav

materiaalne alus).

16.Maakohus kohaldas otsuses VÕS § 655 lg-t 1, millest saab järeldada, et maakohtu arvates

hageja lepingut ei rikkunud. Samuti kohaldas maakohus otsuses VÕS § 195 lg-t 5, millest

järeldub, et maakohtu arvates rikkus hageja lepingut. Ringkonnakohus osutab, et juhul, kui

hageja töövõtulepingut ei rikkunud tuleb arvestada sellega, et VÕS § 655 lg 1 teine lause

sätestab tasunõude kohta erireegli. VÕS § 655 lg 1 teise lause järgi lepingu ülesütlemine ei

vabasta tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. Seega kehtib eeldus, et

juhul, kui tellija ütleb töövõtulepingu üles ilma töövõtja lepingu rikkumiseta, tuleb tellijal

kokkulepitud töövõtutasu töövõtjale maksta. Sellele on asjas tuginenud ka hageja. VÕS § 655

lg 1 kolmanda lause järgi kokkulepitud tasust tuleb siiski maha arvata töövõtja poolt lepingu

mittetäitmise tagajärjel kokkuhoitud kulutused näiteks töö tegemiseks vajalikud materjalid,

mehhanismid ja tööjõukulu.

17.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja teostatud põrandaküttetööd jäid lepingu

ülesütlemise tõttu pooleli. Asjas tugineb hageja sellele, et ta transportis kõik vajaminevad

materjalid objektile, töö jäi tegemata üksnes väheses ulatuses, tööd olid lõppfaasis. Kostja

väidab jälle, et tööd olid pooleli, materjal oli puudustega, töö oli samuti tehtud vähemalt

osaliselt puudustega. Ringkonnakohtu arvates takistab kostja võimaliku nõude tuvastamist

esmalt see, et poolte poolt on esile toomata ja tõendamata, millises ulatuses, arvestades

töövõtulepingu mahtu (ja selle hinda) oli töö tehtud töövõtulepingu ülesütlemise ajal.

8

Väidetest, et töö oli enam-vähem valmis (hageja) või, et töö oli valmis vaid osaliselt ja see ka

puudustega (kostja) ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses oli töövõtuleping täidetud.

18. Ringkonnakohtu arvates tuleb esmalt tuvastada, kas kostja ütles lepingu üles hageja

lepingu rikkumise tõttu. Selle asjaolu tõendamiskoormis on kostjal. Kui tõendamist leiab see,

et tellija ütles lepingu üles töövõtja rikkumiseta, kehtib VÕS § 655 lg 1 teises lauses

sätestatud erireegel ning kostja kohustus on tõendada, et asjaolusid arvestades puudub hagejal

õigus saada kogu töövõtu tasu. Hagejal on seejärel võimalus esitada väited ja tõendid, et tal on

hoolimata kostja avaldatust õigus saada kogu või enamus töötvõtutasuna tasutud ettemaksust.

Maakohus hindas kostja kohustuse suurust teostatud põrandakütte töö eest lähtuvalt kostja

hinnangust. See oli aga ebaõige. Töövõtutasu suurus kogumina oli teada. Selleks, et pooled

saaksid oma väiteid ja tõendeid asja lahendamiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks esitada

peab hageja esmalt esitama põrandaküttetööde rahalise kalkulatsiooni, millest nähtuvad töö

tegemise kulud erinevate kulude lõikes näiteks materjal, tööjõukulud jne (seda juhul, kui

selliseid andmeid enne lepingu sõlmimist hageja kostjale ei esitanud). Kui hageja neid

andmeid ei esita või kui kostja arvab, et need andmed on ebaõiged (va arvatud kui andmed on

juba erinevate kulude lõikes hageja poolt esitatud enne lepingu sõlmimist), siis võib kostja

pöörduda vastava ala asjatundja poole, tõendi saamiseks, kuidas erinevad põrandakütte

töövõtupositsioonid hagejaga kokkulepitud töövõtutasu lõikes jagunevad. Seejärel tuleb

tuvastada teostatud põrandaküttetööde tegemise maht lepingu ülesütlemise ajal ning seejärel

kas ja millises ulatuses hoidis hageja lepingu ülesütlemise tõttu oma kulusid kokku. Kui

pooled eelnimetatus ühisele meelele ei jõua tuleb pöörduda vastava tõendi saamiseks

asjatundja poole. Nende asjaolude tuvastamise järgselt on võimalik hinnata kostja

tasaarvestuse aluseks oleva nõude suurust.

19.Juhul, kui tõendamist leiab see, et hageja rikkus lepingut ning see põhjustas lepingu

ülesütlemise, siis VÕS § 655 lg 2 järgi sama paragrahvi lg-t 1 ei kohaldata ning

kohaldamisele kuulub VÕS § 195 lg 5, mis tähendab seda, et töövõtjal on õigus saada tasu

juba tehtud töö eest. Sel juhul peab hageja tõendama nõuetekohaselt (puudusteta) teostatud

põrandaküttetööde mahu ja sellest tulenevalt saadava tasu suuruse. Hagejal tuleb sel juhul

tõendada ka oma väiteid, et nõuetekohane materjal oli tarnitud töö tegemiseks objektile ja see

jäigi sinna. Nimetatu eeldab samuti mh ülesütlemise hetkel tehtud töömahu tuvastamist ning

võrdlemist hinnakalkulatsiooniga. Kostjal tuleb seejärel esile tuua väited ja neid tõendada, et

tööd olid märkimisväärses mahus tegemata ja/või puudustega, sh oli objektile tarnitud

materjal puudustega

20. Ringkonnakohus toob esile, et kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude

kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud

poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt

Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 5. jaanuari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p

16). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte

võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt

nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka

Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; 22. veebruari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha,

milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-145-14, p 15). Praegusel juhul vaidlesid pooled mh selle üle, kas kostja tasaarvestus

ja millises ulatuses, oli põhjendatud. Kuna maakohus on jätnud pooltele eelpoolviidatud

tõendamiskoormise olenevalt lepingu ülesütlemise asjaoludest selgitamata, tasaarvestuse

aluseks oleva nõude tõendamiskoormise jaotuse selgitamine ei nähtu ka 10.09.2024,a

toimunud istungi protokollist, vaidluse lahendamiseks vajalikud on asjaolud olulises ulatuses

9

tuvastamata ning asjas võib nõuetekohase eelmenetluse läbiviimisel lisanduda oluliselt uusi

asjaolusid ning tõendeid, siis tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas

sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi

asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust

vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad

avaldama esimese astme kohus.

21. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka osas, milles maakohus leidis, et

hagejate töötasunõue ei ole põhjendatud ja tõendatud. Ringkonnakohtu arvates on asjas välja

selgitamata jäänud, kas hageja väidetud tööd: metallpostide lisamine varikatusele 3 tk,

pulbervärvimine, eri mõõtudesse lõikamine, vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldus on

objektil tehtud ja kas teenused nagu nõustamine, konsultatsioon, ettevalmistustööd, materjali

tellimine ja tellimusest loobumine, kulu tehtud sõitudele on osutatud. Juhul, kui tööd on

objektil Paiste 3a, Tallinn tehtud (nii näiteks on asjas esitatud fotod selle kohta, et elamu

varikatusel on metallpostid, samuti tundub ebatõenäoline, et elamusse ei ole rajatud vee- ja

kanalisatsioonitorustikku) ja teenused osutatud, siis tuleb välja selgitada, mis põhjusel

keeldub kostja nende eest tasumisest. Töö tegemist, teenuste osutamist ja hinnakokkuleppeid

nende eest peab tõendama hageja. Kui konkreetne töö on aga hageja poolt tehtud, siis ei piisa

kostja väitest, et tema töö eest nõus tasuma ei ole. Isegi kui tõendamist ei leia konkreetse töö

hinnakokkulepe võib töö tegemise kokkuleppe või hilisema heakskiidu töö tegemiseks

tuvastada kostja objektil viibimisest. Juhul, kui töö hinnakokkulepe tõendamist ei leia, tuleb

tuvastada töö keskmine turuhind. Töö keskmise turuhinna tõendamiskoormis lasub hagejal.

Vaidlustatud osas tuleb maakohtul poolte esitatud ja esitatavaid väiteid ning tõendeid uuesti

hinnata.

Menetluskulude jaotus

22.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus, sõltuvalt asja

lahendamise lõpptulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

10