2-24-17/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

Tartu

Tsiviilasja number

2-24-17

Kohtuasi

Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G hagi L.U M. ja

I.M M. vastu pärandvara osaliseks jagamiseks ja

ühisomandi osaliseks lõpetamiseks

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja

tsiviilasja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Z.C

(pankrotis) (isikukood XXX)

pankrotihaldur G.G (isikukood XXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-Kai

Teeäär

Kostja I L.U (isikukood XXX)

Kostja II I.M (isikukood XXX)

Kostjate seaduslikud esindajad V.T ja X.S

Kostjatele määratud esindaja advokaat Heiki Kuningas

Kompromissiga ühinenud isik E.R (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-24-17 menetlus.

2. Kinnitada Z.C (pankrotis) (isikukood XXX) pankrotihaldur G.G (isikukood

XXX) ning L.U M. (isikukood XXX), I.M M. (isikukood XXX) ja E.R (isikukood

XXX) vahel sõlmitud xx. septembril 2025 Tartu Maakohtule esitatud kompromiss

järgmistel tingimustel:

2.1.

L.U, I.M

ja

E.R

lepivad kokku, et kinnistu asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX registriosa nr xxxxxx omandiõigus

läheb ½ osas üle L.U M. (isikukood XXX) ja ½ osas üle I.M M. (isikukood XXX).

1 (12)

L.U ja I.M jäävad kinnistu kaasomanikeks. Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G ,

L.U, I.M ja E.R annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr

xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M.

Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr

xxxxxx omanikena kinnistusraamatusse ½ osas L.U ja ½ osas I.M . Pooled paluvad

kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa nr

xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnistu omanikuna

kinnistusraamatusse ½ osas L.U ja ½ osas I.M .

2.2.

Kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX registriosa nr

xxxxxx omandiõigus läheb ½ osas üle L.U M. (isikukood XXX) ja ½ osas üle I.M

M. (isikukood XXX). L.U ja I.M jäävad kinnistu kaasomanikeks. Z.C (pankrotis)

pankrotihaldur G.G , L.U, I.M ja E.R annavad nõusoleku kustutada

kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille

kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks,

millega kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikena kinnistusraamatusse ½

osas L.U ja ½ osas I.M . Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse

alusel kustutada kinnistu registriosa nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M.

Y.M kohta ning kanda kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse ½ osas L.U ja ½

osas I.M .

2.3.

Korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx, XXX-i eriomand nr xx registriosa nr

xxxxxx omandiõigus läheb üle E.R-ile (isikukood XXX). E.R jääb kinnistu

ainuomanikuks. Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G , L.U, I.M ja E.R annavad

nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud

omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue

omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx

omanikuna kinnistusraamatusse E.R . Pooled paluvad kompromissi kinnitava

kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa nr xxxxxx teisest jaost

omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnisasja registriosa nr xxxxxx

omanikuna kinnistusraamatusse E.R .

2.4.

Vastavaid tahteavaldusi kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1, 2.2 ja 2.3

(kompromissilepingu punktis 11, 12 ja 13) nimetatud pärandvara jagamiseks ja

kinnistusraamatu kannete muutmiseks asendab kompromissi kinnitav

kohtumäärus.

2.5.

Kinnistu registriosa numbriga xx, mis koosneb kolmest katastriüksusest,

jagamine toimub pärijate vahel pärast käesolevat kohtumenetlust kohtuväliselt

notari juures järgmiselt:

2.5.1

xxxxxxxxxx katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx alusel

moodustatav kinnistu jääb kaaspärijate kaasomandisse, seega E.R-ile ½,

L.U ja I.M kummalegi ¼ osa.

2.5.2

xxxxxxxxx katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:xx alusel

moodustatav kinnistu jääb E.R ainuomandisse.

2.5.3

M. -xxx kergtee katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:x alusel

moodustatav kinnistu jääb E.R ainuomandisse.

Kinnistu jagamise kokkulepe vormistatakse notari juures hiljemalt 30. septembril

2025.

2.6.

Vastavaid tahteavaldusi kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5

(kompromissilepingu punktis xx) nimetatud pärandvara jagamiseks asendab

kompromissi kinnitav kohtumäärus.

2 (12)

2.7.

L.U M. ja I.M M. seaduslikud esindajad (V.T ja X.S ) taotlevad kohtult

nõusolekut kompromissis kokku lepitud pärandvara omandiõiguse ülemineku

vormistamiseks. Kohus annab kompromissi kinnitamisega nõusoleku L.U M. ja

I.M M. kinnistute omandiõiguse ülemineku vormistamiseks (PKS § 188 lg 1 p 1).

Kohus annab nõusoleku kinnisasja registriosa numbriga xx jagamiseks pärast

kohtumenetlust kompromissilepingus kokku lepitud viisil.

2.8.

Käesoleva kompromissiga annab Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G

nõusoleku kompromissis nimetatud kinnistute omandiõiguse ülemineku

vormistamiseks kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1, 2.2 ja 2.3

(kompromissilepingu punktis 11, 12 ja 13) kirjeldatud viisil.

2.9.

L.U ja I.M tasuvad Z.C (pankrotis) pankrotivarasse 65 087,62 eurot

(kompromissi summa) hiljemalt 31.05.2026. Kompromissi summa tasumine

võimaldab rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku pankrotimenetluses, millise

eesmärgi saavutamiseks Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G kohtusse pöördus.

L.U ja I.M vastutavad kompromissi summa tasumise eest solidaarselt.

Kompromissi summa tuleb tasuda Z.C (pankrotis) arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxxxxxxx.

2.10.

L.U M. ja I.M M. eest võivad nende kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.9

(kompromissilepingu punktis 19) nimetatud kohustuse täita ka kolmandad isikud.

Pooled on arutanud ja peavad võimalikuks täita kohustus mh järgmisel viisil:

2.10.1 võlgnik esitab taotluse raha teisest pensionisambast väljavõtmiseks ning

raha laekub pankrotivarasse.

2.10.2 müüakse L.U M. ja I.M M. omandisse jääv xxxxxxxx kinnistu või kinnistul

kasvav mets või raieõigus ning müügist saadud raha laekub

pankrotivarasse.

2.11.

Kui pankrotivarasse tehakse kolmanda isiku poolt makse L.U M. ja I.M M.

kohustuse täitmiseks, siis väheneb L.U M. ja I.M M. lasuv kohustus vastavas

ulatuses. L.U ja I.M jäävad kohustuse täitmise eest vastutama ulatuses, milles

kohustust ei ole kolmandate isikute poolt täidetud.

2.12.

Kompromissi summa tasumisega viivitamise korral maksavad L.U ja I.M Z.C

(pankrotis) pankrotihaldur G.G-le viivist määras 0,1% päevas võlgnetavast

summast.

2.13.

Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.9–2.12 (kompromissilepingu punktides

19–22) nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks seatakse Z.C (pankrotis)

pankrotihaldur G.G kasuks hüpoteegid xxxxxxxx ja xxxx kinnistutele. Z.C

(pankrotis) pankrotihaldur G.G , L.U ja I.M ning E.R , V.T ja X.S on leppinud

kokku hüpoteekide (ühiselt hüpoteegid) seadmises järgmiselt:

2.13.1 seada kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) IV jakku esimesele

järjekohale hüpoteek 37 000 eurot Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G

kasuks.

2.13.2 seada kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxx) IV jakku esimesele järjekohale

hüpoteek 37 000 eurot Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G kasuks.

2.14.

Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G , L.U ja I.M ning E.R , V.T ja X.S

annavad nõusoleku ja paluvad kanda kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel

hüpoteegid kinnistusraamatusse koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele.

2.15.

Pooled on kokku leppinud, et hüpoteegid tagavad tsiviilasjas nr 2-24-17

kinnitatud kompromissist ja kohtumääruse resolutsiooni punktidest 2.9–2.12

3 (12)

(kompromissilepingu punktidest 19–22) tulenevate L.U M. ja I.M M. kohustuste

täitmist Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G ees. Pooled saavad aru ja nõustuvad,

et juhul, kui nimetatud kohustusi tähtaegselt ei täideta, on Z.C (pankrotis)

pankrotihaldur G.G-l õigus algatada L.U M. ja I.M M. suhtes täitemenetlus ning

realiseerida hüpoteegid.

2.16.

Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab kompromissis nimetatud

toimingute tegemiseks vajalikke poolte tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341

lg 8).

2.17.

L.U M. ja I.M M. seaduslikud esindajad (V.T ja X.S ) taotlevad kohtult

nõusolekut kompromissi sõlmimiseks selles toodud tingimustel, sh kinnistutele

registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) ja registriosa nr xxxxxx (xxxx) hüpoteekide

seadmiseks ning kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) või sellel kasvava metsa

või raieõiguse võõrandamiseks. Kohus annab kompromissi kinnitamisega

nõusoleku kinnistutele registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) ja registriosa nr xxxxxx

(xxxx) hüpoteekide seadmiseks ning kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx)

raieõiguse võõrandamiseks (PKS § 187 lg 1 p 1).

2.18.

Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi täitmist ei ole neil üksteise vastu

kompromissilepingus nimetamata nõudeid seoses tsiviilasja nr 2-24-17 esemeks

olevate asjaoludega. L.U, I.M ja E.R lepivad selguse huvides eraldi kokku, et

käesoleva punktiga ei ole välistatud nende õigus nõuda tulevikus pärandavara

jagamist osas, milles pärandvara ei jagata käesoleva kompromissiga.

2.19.

Pooled paluvad teha kõik kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1, 2.2, 2.3,

2.13 ja 2.14 (kompromissilepingu punktides 11, 12, 13, 23 ja 24) nimetatud kanded

korraga, s.t. ühte kannet ei tehta ilma teisteta. Kui kinnistusosakond peaks leidma,

et ei saa teha kasvõi ühte taotletud kannetest, siis paluvad pooled jätta tegemata

kõik kanded.

2.20.

Pooled ei taotle enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Z.C

(pankrotis) pankrotihaldur G.G menetluskulud on osaliselt, poolte kokkuleppele

vastavas ulatuses, arvestatud kompromissi summa sisse. L.U ja I.M ei nõua enda

menetluskulude hüvitamist Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G-lt .

2.21.

Pooled on leppinud kokku, et kompromiss jõustub pärast seda, kui kohus

kompromissi kinnitab. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kompromissi kinnitav

määrus tühistatakse, siis ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv

nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad

kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

2.22.

Pooled on leppinud kokku, et juhul, kui kinnistusosakond ei tee

kompromissimääruse alusel taotletud kandeid kinnistusraamatusse, on pooltel

kohustus teha igakülgset koostööd kannete tegemiseks, sh esitada selleks vajalikud

nõusolekud ja tahteavaldused.

2.23.

Tühistada Tartu Maakohtu 03.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17 ja

Tartu Maakohtu 24.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17 kohaldatud hagi

tagamise abinõud pärast seda, kui kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.13

(kompromissilepingu punktis 23) kirjeldatud hüpoteegid on kantud

kinnistusraamatusse.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-17.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning L.U M. ja

I.M M. riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

4 (12)

5. Rahuldada Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G taotlus riigilõivu tagastamiseks

ja tagastada Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G-le menetluses 04.01.2024,

08.01.2024, 23.01.2024 ja 13.09.2024 tasutud riigilõivust 1785 eurot.

6. Edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke

kandmist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kohtumääruse resolutsiooni

punktides 2.1, 2.2, 2.3, 2.13 ja 2.14 (kompromissilepingu punktide 11, 12, 13, 23 ja

24) kajastatud kinnistamisavalduste alusel kandemenetluse algatamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu kolme tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei

saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G (hageja) hagi

L.U M. ja I.M M. (kostjad) vastu. Kohtu menetluses on järgmised nõuded:

1) müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 1/3

suurune mõtteline osa M. Y.M (isikukood 3xx) pärandvara ühisusest, millest Z.C

(pankrotis) loobus ning mille pärimise õigus läks üle L.U M. ja I.M M. , ning tasuda

müügist saadud raha Z.C pankrotivarasse;

2) müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ½

suurune mõtteline osa M. Y.M (isikukood xxxxxxxxx) pärandvara ühisusest, millest

Z.C (pankrotis) loobus ning mille pärimise õigus läks üle L.U M. ja I.M M. , ning

tasuda müügist saadud raha Z.C pankrotivarasse.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati 30.11.2021 välja Z.C (võlgnik) pankrot ja nimetati

võlgniku pankrotihalduriks hageja. 24.08.2022 kinnitati pankrotimenetluses võlausaldajate

nimekiri, mille kohaselt on võlausaldajatel võlgniku vastu nõudeid kokku 84 334,12 eurot.

Nõuete rahuldamiseks on võlgniku pankrotivaras ca 26 000 eurot. Võlgniku isa M. Y.M

(pärandaja) suri 04.07.2023. Võlgnikul oli õigus pärida pärandaja vara. Pärandaja vara

pärimine toimub seadusjärgses korras. Pärandaja oli surma hetkel abielus M. Y.M-iga ning

tal oli kaks last: E.R ja Z.C (võlgnik). PärS § 13 lg 1 ja lg 5 kohaselt on esimese järjekorra

seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased, kes pärivad võrdsetes osades. PärS § 16

lg 1 p 1 järgi pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate

kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga. Järelikult oli õigus pärandaja pärandile 1/3 osas

võlgnikul, 1/3 osas E.R-il ja 1/3 osas M. Y.M-il. Võlgnik on loobunud enda osast

pärandaja pärandist, mille tulemusel on pärimisõigus läinud üle võlgniku lastele ehk H.

Y.M-ile ja V.T-le . Ka võlgniku lapsed loobusid pärandist, mille tulemusel läks

pärimisõigus üle V.T lastele L.U M. (kostja I) ja I.M M. (kostja II).

xxxxxxxxx suri võlgniku ema M. Y.M (pärandaja). Võlgnik on loobunud enda osast

pärandaja pärandist, mille tulemusel on pärimisõigus läinud üle võlgniku lastele ehk H.

5 (12)

Y.M-ile ja V.T-le . Ka võlgniku lapsed loobusid pärandist, mille tulemusel läks

pärimisõigus üle V.T lastele L.U M. (kostja I) ja I.M M. (kostja II).

Võlgniku varast ei piisa pankrotmenetluses nõuete rahuldamiseks, mistõttu esitas hageja

hagi kostjate vastu, et saavutada võlgniku võlgade tasumine pärandiosa arvelt, mille võlgnik

oli õigustatud pärima.

2. Kohus peatas 29. novembri 2024 määrusega poolte ühisel taotlusel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 359 lg 1 alusel menetluse

kompromissiläbirääkimiste pidamise ajaks.

3. Pooled esitasid xx. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu,

mis sisaldas järgmisi tingimusi:

1) Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-17 Z.C (pankrotis) pankrotihaldur

G.G hagi L.U M. ja I.M M. vastu, milles hageja nõuab (i) müüa avalikul

enampakkumisel 1/3 mõtteline osa M. Y.M pärandvara ühisusest, millest Z.C

(pankrotis) loobus ja mille pärimise õigus läks üle kostjatele, ning tasuda müügist

saadud raha võlgniku pankrotivarasse, ja (ii) müüa avalikul enampakkumisel 1/2

mõtteline osa M. Y.M pärandvara ühisusest, millest võlgnik loobus ja mille

pärimise õigus läks üle kostjatele, ning tasuda müügist saadud raha võlgniku

pankrotivarasse.

2) Lisaks kostjatele on M. Y.M ja M. Y.M vara pärijaks menetluses mitteosalev isik

E.R.

3) Kostjate (alaealised lapsed) esindajad on nende ema V.T ja isa X.S.

4) Hagi eesmärk on saavutada võlgniku võlgade tasumine M. Y.M ja M. Y.M

pärandiosa arvelt, mille võlgnik oli õigustatud pärima.

5) Hageja, kostjad ning E.R, V.T ja X.S (pooled) soovivad lõpetada vaidluse

kompromissiga käesolevas kompromissilepingus toodud tingimustel. Sama

kompromissiga soovivad pooled jagada pärandvarasse kuuluvad kinnistud.

− Pärandvara jagamine

6) Vastavalt 08.04.2024.a pärimistunnistusele on M. Y.M pärijateks tema abikaasa M.

Y.M (1/3 suuruses mõttelises osas) ning laps E.R (1/3 suuruses mõttelises osas) ja

lapselapsed L.U (1/6 suuruses mõttelises osas) ning I.M (1/6 suuruses mõttelises

osas).

7) Vastavalt 12.09.2024.a pärimistunnistusele on M. Y.M pärijateks tema laps E.R

(1/2 suuruses mõttelises osas) ja lapselapsed L.U (1/4 suuruses mõttelises osas)

ning I.M (1/4 suuruses mõttelises osas).

8) Pärandvara hulka kuuluvad mh kinnisasjad, mille omanikena on kinnistusraamatus

endiselt märgitud M. Y.M ja M. Y.M.

9) M. Y.M nimel on:

9.1. korteriomand xxxxxx-xx, , registriosa nr. xxxxxx;

9.2. kinnistu xxxxxxxx asukohaga M. küla, xxx vald, XXX registriosa nr xxxxxx;

9.3. kinnistu asukohaga M. küla xxx vald XXX registriosa numbriga xx, mis koosneb

kolmest katastriüksusest xxxxxxxxxx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, xxxxxxxxx

katastritunnusega xxxxx:xxx:xx ja xxx kergliiklustee katastritunnusega xxxxx:xxx:x.

10) M. Y.M nimel on xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxxxx asukohaga M. , xxx

vald, XXX.

11) Kostjad ja menetluses mitteosalev isik lepivad kokku, et kinnistu asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX registriosa nr xxxxxx omandiõigus

läheb 1/2 osas üle L.U M. (ik xxxxxxxxxx) ja 1/2 osas üle I.M M. (ik xxxxxxxxx).

6 (12)

L.U ja I.M jäävad kinnistu kaasomanikeks. Hageja, kostjad ja menetluses

mitteosalev isik annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr

xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M.

Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr

xxxxxx omanikena kinnistusraamatusse 1/2 osas L.U ja 1/2 osas I.M. Pooled

paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa

nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnistute

omanikuna kinnistusraamatusse 1/2 osas L.U ja 1/2 osas I.M.

12) Kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX registriosa nr xxxxxx

omandiõigus läheb 1/2 osas üle L.U M. (ik xxxxxxxxxx) ja 1/2 osas üle I.M M. (ik

xxxxxxxxx). L.U ja I.M jäävad kinnistu kaasomanikeks. Hageja, kostjad ja

menetluses mitteosalev isik annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna

registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu

omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu

registriosa nr xxxxxx omanikena kinnistusraamatusse 1/2 osas L.U ja 1/2 osas I.M.

Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu

registriosa nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda

kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse 1/2 osas L.U ja 1/2 osas I.M.

13) Korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx, XXX-i korter nr xx registriosa nr xxxxxx

omandiõigus läheb üle E.R-ile (ik XXX). E.R jääb kinnistu ainuomanikuks. Hageja,

kostjad ja menetluses mitteosalev isik annavad nõusoleku kustutada

kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille

kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega

kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse E.R. Pooled

paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa

nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnistute

omanikuna kinnistusraamatusse E.R.

14) Vastavaid tahteavaldusi punktides 11, 12 ja 13 nimetatud pärandvara jagamiseks ja

kinnistusraamatu kannete muutmiseks asendab kompromissi kinnitav kohtumäärus.

15) Kinnistu registriosa numbriga xx, mis koosneb kolmest katastriüksusest, jagamine

toimub pärijate vahel pärast käesolevat kohtumenetlust kohtuväliselt notari juures

järgmiselt:

xx.1. xxxxxxxxxx katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx alusel

moodustatav kinnistu jääb kaaspärijate kaasomandisse, seega E.R-ile 1/2, L.U ja

I.M kummalegi 1/4 osa.

xx.2. xxxxxxxxx katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:xx alusel moodustatav

kinnistu jääb E.R ainuomandisse.

xx.3. M. -xxx kergtee katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:x alusel

moodustatav kinnistu jääb E.R ainuomandisse.

xx.4. Kinnistu jagamise kokkulepe vormistatakse notari juures hiljemalt 30.

septembril 2025.

16) Vastavaid tahteavaldusi punktis xx nimetatud pärandvara jagamiseks asendab

kompromissi kinnitav kohtumäärus.

17) Kostjate seaduslikud esindajad (V.T ja X.S) taotlevad kohtult nõusolekut

kompromissis kokku lepitud pärandvara omandiõiguse ülemineku vormistamiseks.

Kohus annab kompromissi kinnitamisega nõusoleku kostjatele kinnistute

omandiõiguse ülemineku vormistamiseks (PKS § 188 lg 1 p 1). Kohus annab

nõusoleku kinnisasja registriosa numbriga xx jagamiseks pärast kohtumenetlust

kompromissilepingus kokku lepitud viisil.

7 (12)

18) Käesoleva kompromissiga annab hageja nõusoleku kompromissis nimetatud

kinnistute omandiõiguse ülemineku vormistamiseks punktides 11-13 kirjeldatud

viisil.

− Võlgnevuse tasumine ja hüpoteekide seadmine

19) Kostjad tasuvad Z.C (pankrotis) pankrotivarasse 65 087,62 eurot (kompromissi

summa) hiljemalt 31.05.2026. Kompromissi summa tasumine võimaldab rahuldada

võlausaldajate nõuded võlgniku pankrotimenetluses, millise eesmärgi saavutamiseks

hageja kohtusse pöördus. Kostjad vastutavad kompromissi summa tasumise eest

solidaarselt. Kompromissi summa tuleb tasuda Z.C (pankrotis) arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxxxxxxx.

20) Kostjate eest võivad nende punktis 19 nimetatud kohustuse täita ka kolmandad

isikud. Pooled on arutanud ja peavad võimalikuks täita kohustus mh järgmisel viisil:

20.1. võlgnik esitab taotluse raha teisest pensionisambast väljavõtmiseks ning raha

laekub pankrotivarasse. 20.2. müüakse kostjate omandisse jääv xxxxxxxx kinnistu

või kinnistul kasvav mets või raieõigus ning müügist saadud raha laekub

pankrotivarasse.

21) Kui pankrotivarasse tehakse kolmanda isiku poolt makse kostjate kohustuse

täitmiseks, siis väheneb kostjatel lasuv kohustus vastavas ulatuses. Kostjad jäävad

kohustuse täitmise eest vastutama ulatuses, milles kohustust ei ole kolmandate

isikute poolt täidetud.

22) Kompromissi summa tasumisega viivitamise korral maksavad kostjad hagejale

viivist määras 0,1% päevas võlgnetavast summast.

23) Kompromissi punktides 19-22 nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks seatakse

hageja kasuks hüpoteegid xxxxxxxx ja xxxx kinnistutele. Hageja, kostjad ning E.R,

V.T ja X.S on leppinud kokku hüpoteekide (ühiselt hüpoteegid) seadmises järgmiselt:

23.1. Seada kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) IV. jakku esimesele järjekohale

hüpoteek 37000 eurot hageja kasuks.

23.2. Seada kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxx) IV jakku esimesele järjekohale

hüpoteek 37000 eurot hageja kasuks.

24) Hageja, kostjad ning E.R, V.T ja X.S annavad nõusoleku ja paluvad kanda

kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel hüpoteegid kinnistusraamatusse koos

kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.

25) Pooled on kokku leppinud, et hüpoteegid tagavad tsiviilasjas nr 2-24-17 kinnitatud

kompromissist ja käesoleva lepingu punktist 19-22 tulenevate kostjate kohustuste

täitmist hageja ees. Pooled saavad aru ja nõustuvad, et juhul, kui nimetatud

kohustusi tähtaegselt ei täideta, on hagejal õigus algatada kostjate suhtes

täitemenetlus ning realiseerida hüpoteegid.

26) Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab kompromissis nimetatud toimingute

tegemiseks vajalikke poolte tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8).

27) Kostjate seaduslikud esindajad (V.T ja X.S) taotlevad kohtult nõusolekut

kompromissi sõlmimiseks selles toodud tingimustel, sh kinnistutele registriosa nr

xxxxxx (xxxxxxxx) ja registriosa nr xxxxxx (xxxx) hüpoteekide seadmiseks ning

kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) või sellel kasvava metsa või raieõiguse

võõrandamiseks. Kohus annab kompromissi kinnitamisega nõusoleku kinnistutele

registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) ja registriosa nr xxxxxx (xxxx) hüpoteekide

seadmiseks ning kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) raieõiguse

võõrandamiseks (PKS § 187 lg 1 p 1).

28) Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi täitmist ei ole neil üksteise vastu

kompromisslepingus nimetamata nõudeid seoses tsiviilasja nr 2-24-17 esemeks

olevate asjaoludega. Kostjad ja menetluses mitteosalev isik lepivad selguse huvides

8 (12)

eraldi kokku, et käesoleva punktiga ei ole välistatud nende õigus nõuda tulevikus

pärandavara jagamist osas, milles pärandvara ei jagata käesoleva kompromissiga.

− Menetluslikud küsimused

29) Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-17 menetlus.

30) Pooled paluvad kohtul saata kompromissi kinnitav määrus punktide 11-13 ja 23-24

osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

31) Pooled paluvad teha kõik p 11-13 ja 23-24 nimetatud kanded korraga, s.t. ühte

kannet ei tehta ilma teisteta. Kui registriosakond peaks leidma, et ei saa teha kasvõi

ühte taotletud kannetest, siis paluvad pooled jätta tegemata kõik kanded.

32) Pooled ei taotle enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja

menetluskulud on osaliselt, poolte kokkuleppele vastavas ulatuses arvestatud

kompromissi summa sisse. Kostjad ei nõua enda menetluskulude hüvitamist

hagejalt.

33) Tagastada hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx hagi ja hagi tagamise

taotluste esitamisel tasutud riigilõivust 50% ehk 1785 eurot (dtl 56, 57, 85, 114,

211).

34) Pooled paluvad vaadata käesolev taotlus läbi kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata.

35) Pooled lühendavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse

esitamise tähtaega kolme (3) tööpäevani (TsMS § 661 lg 4).

36) Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

tagajärgedest.

37) Pooled on leppinud kokku, et kompromiss jõustub pärast seda, kui kohus

kompromissi kinnitab. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kompromissi kinnitav

määrus tühistatakse, siis ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv

nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad

kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

38) Pooled on leppinud kokku, et juhul, kui Kinnistusraamat ei tee kompromissmääruse

alusel taotletud kandeid kinnistusraamatusse, on pooltel kohustus teha igakülgset

koostööd kannete tegemiseks, sh esitada selleks vajalikud nõusolekud ja

tahteavaldused.

39) Tühistada 03.01.2024 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17 ja

24.01.2024 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17 kohaldatud hagi

tagamine pärast seda, kui punktis 23 kirjeldatud hüpoteegid on kantud

kinnistusraamatusse.

Pooled märkisid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise

tagajärgedest. Menetluses esindavad menetlusosalisi advokaadid. Pooled leppisid kokku, et

lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega kolme

tööpäevani.

KOHTU SEISUKOHT

9 (12)

4. TsMS § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või

omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud

asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas peatati menetlus

kompromissiläbirääkimiste pidamise ajaks. Kuna pooled on esitanud kohtule

kinnitamiseks kompromissilepingu, on peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud

ja asjas tuleb menetlus uuendada.

5. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428

lg 1 p 4 alusel lõpetada.

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui

pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1

võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi,

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi

või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi

kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega

ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on

kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest teadlikud. Pooli esindavad menetluses advokaatidest esindajad. Kohus märgib,

et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ning kokkuleppe aluseks olevad asjaolud ei

ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 1-10, 29, 30, 33-36

kompromissi osana ei kinnita.

TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses

mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kompromissiga on

ühinenud M. Y.M ja M. Y.M vara kaaspärija E.R .

Kohus märgib, et vastavalt 08.04.2024 pärimistunnistusele on M. Y.M pärijateks M. Y.M

(1/3 suuruses mõttelises osas), E.R (1/3 suuruses mõttelises osas), L.U (1/6 suuruses

mõttelises osas) ja I.M (1/6 suuruses mõttelises osas). Vastavalt 12.09.2024

pärimistunnistusele on M. Y.M pärijateks E.R (1/2 suuruses mõttelises osas), L.U (1/4

suuruses mõttelises osas) ja I.M (1/4 suuruses mõttelises osas). Kompromissiga soovivad

pooled ja E.R muu hulgas jagada pärandvarasse kuuluvaid kinnisasju.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks

vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja

7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid,

mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt

ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale

10 (12)

kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi. PKS § 188

lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida

pärandvara jagamise lepingut. Seega on alaealiste laste nimel pärandvara jagamise lepingu

sõlmimiseks vajalik kohtu nõusolek.

Kohus leiab, et praegusel juhul on kooskõlas alaealiste laste huvidega pärandvarasse

kuuluvate kinnistute jagamine pärijate vahel vastavalt kompromissilepingus toodule. Lapsed

saavad kompromissi sõlmimise järgselt kahe kinnisasja omanikeks ning E.R saab ühe

kinnisasja ainuomanikuks. Samuti jagatakse kinnistu registriosa numbriga xx. Samuti tuleb

arvestada seda, et pärimisseaduse (PärS) § 126 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et

pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse

järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle

pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Riigikohus on selgitanud, et PärS § 126

annab võlausaldajale eripärasena õiguse pöörata sissenõue pärandist loobunud võlgniku

asemel pärima õigustatud isiku varale. Võlausaldaja nõude eripära seisneb selles, et

seadusest tulenevalt tagavad võlausaldaja nõuet võlgniku vastu võlgniku loobumise tõttu

pärima õigustatud isikud. Säte kaitseb võlausaldaja huve juhtudel, mil võlgnik on pärandist

loobunud ja tal ei ole vara, mille arvel oleks võimalik võlga tasuda. Selleks, et võlausaldaja

saaks maksma panna PärS §-st 126 tuleneva nõudeõiguse, peab ta esitama kohtusse hagi

isikute vastu, kes pärisid võlgniku loobumise tõttu võlgniku asemel.

Võlgniku pankrot kuulutati välja 30.11.2021. Võlgniku pankrotihalduriks määrati hageja.

Hageja on esitanud võlgniku pankrotihaldurina hagi kostjate I ja II vastu. Pankrotihaldurile

sellise hagi esitamise õigus tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 viimasest lausest.

Haldur selgitab ka välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle

moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise (PankrS

§ 55 lg 3 p 1).

Eeltoodut arvestades ei nähtu asjaolusid, et kompromissis taotletud viisil pärandavara

jagamine ja võlausaldajate nõuete rahuldamise oleks vastuolus alaealiste laste huvidega.

Kohus annab alaealiste laste seaduslikele esindajatele (lapsevanematele) nõusoleku

alaealiste laste nimel tehingute tegemiseks vastavalt kohtumääruse resolutsioonis toodule.

7. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel

kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi

saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või

kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava

kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

11 (12)

8. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab

poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Asjas ei ole

menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Tartu Maakohus andis 30. jaanuari 2024 määrusega alaealistele L.U M. ja I.M M.

riigi õigusabi alaealiste esindamiseks käesolevas tsiviilasjas kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna riigi õigusabi anti kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud RÕS § 8 p 1 mõttes, on alaealised lapsed vabastatud riigi

õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi tasu ja

kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

10. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 04.01.2024 1680 eurot ja

täiendava haginõude esitamisel 13.09.2024 1680 eurot (kokku 3360 eurot). Hageja

on tasunud hagi tagamise riigilõivu 04.01.2024 70 eurot, 08.01.2024 70 eurot ja

23.01.2024 70 eurot (kokku 210 eurot). Seega kuulub TsMS § xx lg 2 p 1 alusel

tagastamisele tasutud riigilõivust (3570 eurost) pool ehk 1785 eurot. Kohus rahuldab

hageja taotluse riigilõivu 1785 eurot tagastamiseks.

11. Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani alates määruse

kättetoimetamisest.

12. Kohus ei saa edastada käesolevat kohtumäärust kinnistusosakonnale täitmiseks.

Kohus saab edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus pärast sellele

jõustumismärke kandmist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kohtumääruse

resolutsiooni punktides 2.1, 2.2, 2.3, 2.13 ja 2.14 (kompromissilepingu punktide 11,

12, 13, 23 ja 24) kajastatud kinnistamisavalduste alusel kandemenetluse

algatamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

12 (12)