2-25-102550/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102550

Tsiviilasi

Holm Bank aktsiaseltsi hagi S. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2245.18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Holm Bank aktsiaselts (registrikood 14080830);

hageja lepinguline esindaja Katrin Teller, e-post XXX;

kostja S. K. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt S. K.’lt (isikukood XXX) hageja Holm Bank aktsiaseltsi

(registrikood 14080830) kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 50.54

eurot, intress 0.22 eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.05.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses

2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Mõista kostjalt S. K.’lt (isikukood XXX) hageja Holm Bank aktsiaseltsi

(registrikood 14080830) kasuks välja lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 126.17 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg

1297.54 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa (eurot)

1.

15.10.2025

39.33

2.

15.11.2025

39.33

3.

15.12.2025

39.33

4.

15.01.2026

39.33

5.

15.02.2026

39.33

2-25-102550

6.

15.03.2026

39.33

7.

15.04.2026

39.33

8.

15.05.2026

39.33

9.

15.06.2026

39.33

10.

15.07.2026

39.33

11.

15.08.2026

39.33

12.

15.09.2026

39.33

13.

15.10.2026

39.33

14.

15.11.2026

39.33

15.

15.12.2026

39.33

16.

15.01.2027

39.33

17.

15.02.2027

39.33

18.

15.03.2027

39.33

19.

15.04.2027

39.33

20.

15.05.2027

39.33

21.

15.06.2027

39.33

22.

15.07.2027

39.33

23.

15.08.2027

39.33

24.

15.09.2027

39.33

25.

15.10.2027

39.33

26.

15.11.2027

39.33

27.

15.12.2027

39.33

28.

15.01.2028

39.33

29.

15.02.2028

39.33

30.

15.03.2028

39.33

31.

15.04.2028

39.33

32.

15.05.2028

39.33

33.

15.06.2028

38.98

4. Mõista kostjalt S. K.’lt (isikukood XXX) hageja Holm Bank aktsiaseltsi

(registrikood 14080830) kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt summas 1297.54 eurot VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni osamakse tasumiseni.

5. Jätta Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830) hagi S. K. (isikukood XXX)

vastu rahuldamata lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 65.66 eurot, intressi 6.56

eurot, viivise 2.95 eurot, lepingutasu 1.97 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja

lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 222.79 eurot, intressi 171.96 eurot, viivise

45.51 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot osas.

6. Jätta menetluskulud 26% ulatuses Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830)

kanda ja 74% osas S. K. (isikukood XXX) kanda.

7. Mõista kostjalt S. K.’lt (isikukood XXX) hageja Holm Bank aktsiaseltsi

(registrikood 14080830) kasuks välja menetluskulud 74% ulatuses s.o summas

273.80 eurot.

Edasikaebamise kord

2-25-102550

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Holm Bank AS esitas 28.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 29.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohtu 25.02.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

26.02.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 17.03.2025 hagiavalduse S. K. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev

põhivõlg 116.20 eurot, intress 6.78 eurot, viivis 2.95 eurot, lepingutasu 1.97 eurot ja

menetluskulu meeldetuletuskirjade saamise eest 5 eurot, viivis alates 18.03.2025 tasumata

põhivõlalt (116.20 eurot) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (11,15% aastas ehk 0,030548% päevas), laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg

1646.50 eurot, intress 171.96 eurot, viivis 45.51 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade

saamise eest 5 eurot, 18.03.2025 tasumata põhivõlalt (1646.50 eurot) kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (13,99% aastas ehk 0,038329%

päevas), riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 06.05.2023 sõlmitud

järelmaksuleping nr XXX ja 24.10.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX. Kostja ei täitnud

oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingud 04.01.2025

üles.

17.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

02.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et kostja on teostanud

tasumisi lepingu nr XXX (edaspidi ka leping nr 1) eest 320.15 eurot. Kostja sissenõutavaks

muutunud tagastamata põhivõla jääk lepingu nr 1 eest peale ümberarvestamist on 33.36

eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping nr 1

üles öeldud. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud lepingu nr 1 põhiosa

osamaksed kuni 10.02.2025. 10.03.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 0.58

eurot. Alates 10.04.2025 on põhiosa osamaksed tasumata summas 33.36 eurot. Hageja palub

2-25-102550

kostjalt välja mõista lepingu nr 1 intressi, suurusega 3,15% aastas, perioodi eest 10.03.2025

kuni 10.04.2025 suurusega 0.22 eurot. Kostjal on intressi osamaksed tasutud kuni

10.02.2025. Alates 10.03.2025 on intressi osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja

mõista lepingu nr 1 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 17.18 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõsta lepingu nr 1 sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 33.36 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 0.22 eurot ja

edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 17.18 eurot.

Kostja on teostanud tasumisi lepingu nr XXX (edaspidi ka leping nr 2) eest 581.70 eurot.

Kostja sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk lepingu nr 2 eest peale

ümberarvestamist on 405.81 eurot, mille hageja loeb kostja poolt tasutuks. Ümberarvestuse

kohaselt ei ole leping nr 2 üles öeldud. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud

lepingu nr 2 põhiosa osamaksed kuni 15.04.2025. Lepingu nr 2 sissenõutavaks muutunud

intressi 105.41 eurot, loeb hageja kostja poolt tasutuks. Hageja palub kostjalt välja mõista

Lepingu nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1423.71 eurot. Hageja

on jaganud ümberarvestatud põhiosa maksed võrdselt graafikule. Kostjal on

ümberarvestatud põhiosa osamaksed tasutud kuni 15.05.2025. 15.06.2025 põhiosa osamakse

on tasumata osaliselt summas 8.18 eurot. Alates 15.07.2025 on kostjal põhiosa osamaksed

tasumata. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole täitnud esialgseid lepingulisi kohustusi ning on

alust eeldada, et ta ei täida ka ümberarvestatud tagasimaksegraafikut, esitab hageja

käesoleva hagi TsMS § 369 alusel. Hageja palub kohustuste täitmise tuvastamist ja nende

sundtäitmise lubamist ka juhul, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks pärast kohtuotsuse

tegemist, st palub kohtuotsuses ette näha, et juhul kui kostja ei täida ümberarvestatud

maksegraafiku järgselt kas või ühte makset, muutub kogu ülejäänud kohustus viivitamata

sissenõutavaks ning on koheselt täidetav ja sundtäidetav. Hageja palub kostjalt

ümberarvestuse kohaselt välja mõsta lepingu nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv

põhinõue summas 1423.71 eurot.

Harju Maakohus võttis 14.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale S. K.’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 28.07.2025 kohtumäärusega avaliku

kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

2-25-102550

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

2-25-102550



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud

kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt

peetavatesse andmekogudesse ning küsinud kostjalt täiendavaid dokumente. Hageja juhib

tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks oleva väikelaenulepingu puhul ei ole tegemist

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva

tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad

parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht. Samuti lasub tarbijal

kohustus esitada Hagejale hindamiseks vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada

krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja

on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1700

eurot, kohustusteks 220 eurot ja ülalpeetavate arv 0. Hageja on krediidivõimelisuse

hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu

andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile

Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad

maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte

kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Kostja märkis enda sissetulekuks 1700 eurot,

Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine

sissetulek on 1639.45 eurot. Hageja on kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks arvesse

võtnud 1639.45 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel enda igakuiseks kohustuseks 220 eurot,

hageja on arvestanud kostja kohustuseks elatusmiinimumi 303.40 eurot ja liites sellele kostja

poolt krediiditaotlusele märgitud igakuise kohustuse 220 eurot ehk kokku kostja

kohustusteks 523.40 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise

hetkel laenu saamiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt selgitame, et lepingu sõlmimisega ei

läinud pank vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis

määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja on

järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu tarbija kohustuste ega väljaminekute suurus.

2-25-102550

Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha lepingu

sõlmimisel kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. 02.05.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja on teostanud

tasumisi lepingu nr XXX (edaspidi ka leping nr 1) eest 320.15 eurot. Kostja sissenõutavaks

muutunud tagastamata põhivõla jääk lepingu nr 1 eest peale ümberarvestamist on 33.36

eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping nr 1

üles öeldud. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud lepingu nr 1 põhiosa

osamaksed kuni 10.02.2025. 10.03.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 0.58

eurot. Alates 10.04.2025 on põhiosa osamaksed tasumata summas 33.36 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista lepingu nr 1 intressi, suurusega 3,15% aastas, perioodi eest 10.03.2025

kuni 10.04.2025 suurusega 0.22 eurot. Kostjal on intressi osamaksed tasutud kuni

10.02.2025. Alates 10.03.2025 on intressi osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja

mõista lepingu nr 1 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 17.18 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõsta lepingu nr 1 sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 33.36 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 0.22 eurot ja

edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 17.18 eurot.

Kostja on teostanud tasumisi lepingu nr XXX (edaspidi ka leping nr 2) eest 581.70 eurot.

Kostja sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk lepingu nr 2 eest peale

ümberarvestamist on 405.81 eurot, mille hageja loeb kostja poolt tasutuks. Ümberarvestuse

kohaselt ei ole leping nr 2 üles öeldud. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud

lepingu nr 2 põhiosa osamaksed kuni 15.04.2025. Lepingu nr 2 sissenõutavaks muutunud

intressi 105.41 eurot, loeb hageja kostja poolt tasutuks. Hageja palub kostjalt välja mõista

lepingu nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1423.71 eurot. Hageja

on jaganud ümberarvestatud põhiosa maksed võrdselt graafikule. Kostjal on

ümberarvestatud põhiosa osamaksed tasutud kuni 15.05.2025. 15.06.2025 põhiosa osamakse

on tasutud osaliselt summas 8.18 eurot. Alates 15.07.2025 on kostjal põhiosa osamaksed

tasumata. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole täitnud esialgseid lepingulisi kohustusi ning on

alust eeldada, et ta ei täida ka ümberarvestatud tagasimaksegraafikut, esitab hageja

käesoleva hagi TsMS § 369 alusel. Hageja palub kohustuste täitmise tuvastamist ja nende

sundtäitmise lubamist ka juhul, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks pärast kohtuotsuse

tegemist, st palub kohtuotsuses ette näha, et juhul kui kostja ei täida ümberarvestatud

maksegraafiku järgselt kas või ühte makset, muutub kogu ülejäänud kohustus viivitamata

sissenõutavaks ning on koheselt täidetav ja sundtäidetav. Hageja palub kostjalt

ümberarvestuse kohaselt välja mõsta lepingu nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv

põhinõue summas 1423.71 eurot.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmiseks tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Alates 15.10.2024 ja 10.11.2024 jättis kostja kõik graafikujärgsed maksed täies ulatuses

2-25-102550

tasumata ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu

tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingute ülesütlemise

tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja

kõigi tagasimaksetega viivituses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingust nr XXX

tulenev kogu nõue muutunud sissenõutavaks. Lepingu nr XXX alusel tuleb kostjal tasuda

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 50.54 eurot ja intress 0.22 eurot.

Lepingu nr XXX puhul on kostjal ümberarvestatud põhiosa osamaksed tasutud kuni

15.05.2025. 15.06.2025 põhiosa osamakse on tasumata osaliselt summas 8.18 eurot. Alates

15.07.2025 on kostjal põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt ümberarvestuse

kohaselt välja mõsta lepingust nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas

1423.71 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingust nr XXX tulenev põhinõue

muutunud sissenõutavaks summas 126.17 eurot (periood 15.06.2025-15.09.2025). Hageja

tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 1297.54 eurot (15.10.2025-15.06.2028).

7. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et lepingud ei ole olnud kehtivalt üles öeldud, mistõttu

ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei ole põhjendatud hageja lepingutasu

nõue.

8. Hageja nõuab ka viivist lepingu nr 1 puhul VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras

(11,15% aastas ehk 0,030548% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o

alates 18.03.2025 tasumata põhivõlalt (116.20 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe

aasta eest arvestatuna 12.96 eurot.

Võttes arvesse, et lepingu nr 1 tähtaeg saabus 10.05.2025, on põhjendatud edasiulatuv viivis

alates 11.05.2025.

Lepingu nr 2 puhul nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (13,99%

aastas ehk 0,038329% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates

18.03.2025 tasumata põhivõlalt (1646.50 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta

eest arvestatuna 230.35 eurot.

Võttes arvesse, et kostjal oli laen tasutud kuni 15.06.2025 ja hageja nõuab tulevikus

sissenõutavaks muutuvat põhivõlg, on viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta põhjendatud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr XXX tulenev

põhivõlg 50.54 eurot, intress 0.22 eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.05.2025 VÕS § 113 lg

1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 126.17 eurot, tulevikus

sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1297.54 eurot ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

2-25-102550

Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 65.66 eurot, intressi

6.56 eurot, viivise 2.95 eurot, lepingutasu 1.97 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja lepingust

nr XXX tuleneva põhivõla 222.79 eurot, intressi 171.96 eurot, viivise 45.51 eurot ja

sissenõudmiskulu 5 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

11. Hageja nõude suurus kokku oli 2001.87 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 1474.47

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 74%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1

alusel jätta 26% ulatuses hageja kanda ning 74% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

350 eurot ja 20 eurot õigusabikulud.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 66.48 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel

283.52 eurot, ehk kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaks määratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350+20) 370 eurot, millest kostja kanda

jääb 74% ehk 273.80 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-25-102550

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik