3-23-1221/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1221

Haldusasi

X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse nr 3-5.3/1

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X,

esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja – Pärnu linn,

esindajad Taavi Käärid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-1221 tehtud

Tallinna Halduskohtu 24.11.2023 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27.10.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-23-1221

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 23.03.2023 e-rahvastikuregistri kaudu elukohateate, mille alusel kandis

vastustaja ametnik 24.03.2023 kaebaja ning veel ühe isiku elukohana registrisse Pärnu linnas

Lavassaare alevikus XXX asuva eluruumi. Kuna kaebaja tegelik soov oli esitada eelviidatud

elukohateade üksnes selle teise isiku, mitte iseenda kohta, esitas ta 06.04.2023 Pärnu

Linnavalitsusele avalduse, milles palus tema enda kohta tehtud ekslik elukohakanne

tühistada. Kaebaja selgitas, et ei märganud e-rahvastikuregistris elukohateadet esitades, et

esitab selle ka iseenda kohta. Kaebaja osutas ka sellele, et elukohateate tühistamine on

eelduseks, et kaebaja saaks jätkata tööd Tori vallavolikogu liikmena.

2. Pärnu Linnavalitsuse kantselei 17.04.2023 otsusega nr 3-5.3/1 (vaidlustatud otsus)

otsustati jätta 24.03.2023 tehtud rahvastikuregistri kanne muutmata. Otsuses leiti, et kaebajal

oli võimalik enne e-rahvastikuregistris elukohateate esitamist veenduda, et andmeväljadele

kantud andmed on õiged ja vastavad tema tahtele ning ebausutav on, et kaebaja ei pannud

tähele, et elukohateate avaldusel oli vaikimisi pandud „linnuke“ elukohateate esitaja, st

kaebaja enda nime ette. Vastustaja leidis, et kanne tehti õigesti ja selle tühistamiseks ei ole

alust.

3. Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse peale vaide, mille Pärnu Linnavalitsus jättis

rahuldamata 22.05.2023 korraldusega nr 352 (vaideotsus).

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes vaidlustatud otsus tühistada.

Kaebaja selgitas, et ei mõistnud e-rahvastikuregistris elukohateadet esitades, et kui ta iseenda

kui teate esitaja nime juurest linnukest ei eemalda, esitab ta avalduse ka iseenda elukoha

andmete muutmiseks. Programmis kasutatud sõnastust „elukohateate esitaja nimi“ saab

käsitleda ka kui vaid teate esitajat, mitte elukohaandmete muutmise subjekti. Isegi kui

andmete esitamine oleks kajastanud kaebaja tegelikku tahet, on kaebajal õigus nõuda kande

muutmist või tühistamist. Seega muutus kaebaja aadress tema tahte vastaselt ja sellega

kaasnevalt lõppesid kaebaja volitused vallavolikogu liikmena, ent vaidlustatud otsus ei

sisalda jälgitavaid kaalutlusi, miks ei nõustunud vastustaja kannet tühistama. Samuti leidis

kaebaja, et vastustaja ei taganud kaebajale enne vaidlustatud otsuse tegemist nõuetekohaselt

ärakuulamisõigust.

5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata, mööndes, et e-rahvastikuregistrit harva või

esmakordselt kasutav inimene ei pruugi mõista, et peab elukohateate esitamisel enda nime

eest „linnukese“ ära võtma, ent elukohateate esitamise protsessi käigus oli kolm korda

võimalik avalduse sisuga enne lõplikku kinnitamist põhjalikult tutvuda ja veenduda, et

esitatud andmed on õiged ja väljendavad tema tahet. Kaebaja väited ei anna alust

elukohakande tagasiulatuvalt tühistamiseks. Vastustaja ei pidanud kaebajat eraldi ära

kuulama, kuna ei kaldunud kõrvale kaebaja taotluses esitatud andmetest.

6. Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

6.1.

Tulenevalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 1 punkist 1 ja lõikest 3, § 65

lõigetest 1 ja 2, § 67 punktist 1, § 74 lõikest 1, § 75 lõikest 2 ja § 81 lõikest 1 toimub

2(5)

3-23-1221

rahvastikuregistri kande tegemine formaliseeritud menetluses. Kohalik omavalitsus peab

küll kontrollima registrisse kandmiseks esitatud andmete õigsust, ent siinsel juhul toimus

kande tegemine vastavalt 23.03.2023 esitatud elukohateatele. Vastustajal ei pidanud

tekkima kahtlust, et elukohateates toodud andmed võivad olla ebaõiged. Isegi kui kaebaja

jaoks oli tegu eksimusega, ei saanud selline eksimus olla vastustaja jaoks äratuntav.

6.2.

Vaidlustatud otsus ei ole õigusvastane. Kaebajal oli kohustus hoolitseda oma elukoha

andmete õigsuse eest. Kuna 24.03.2023 kanne tehti kaeba esitatud elukohateate alusel

formaliseeritud haldusmenetluses ja kaebajal oli seejuures tavapärasest kõrgem

hoolsuskohustus tagada enda kohta esitatud elukohaandmete õigsus, ei nähtu vastustaja

17.04.2023 otsuse tegemisel kaalutlusreeglite rikkumist, mis võiks kaasa tuua selle otsuse

tühistamise.

6.3.

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõikest 2 ei pidanud vastustaja

kaebajat ära kuulama, kuna haldusmenetlus algatati kaebaja taotluse alusel ning kaebaja

poolt edastatud andmetest ei kaldutud otsust tehes kõrvale. Lisaks ei ole kaebaja esile

toonud asjaolusid, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist, ei kohtule ega ka

vaidemenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb

seisukohale, et elukohateade ei kajastanud tema tegelikku tahet, ent isegi kui kajastas, siis on

tal õigus nõuda kande muutmist või tühistamist, esitades asjakohased põhjendused ja

selgitused. Juhul kui ilmselge eksimuse tulemusel tehakse isiku õigusi oluliselt mõjutav

otsus, siis tuleb vajadusel muuta menetluskorda, viimaks selliste eksimuste tekkimise

võimaluse miinimumini. RRS § 68 ei saa tõlgendada nii, et isik peab selle alusel esitama

elukohateate eksimusteta. Halduskohus on põhjendamatult jätnud hindamata, kas e-

rahvastikuregistri keskkond võib olla andmete esitajate suhtes eksliku andmete esitamist

võimaldava ülesehitusega. Halduskohus on küll viidanud, et elukohateate alusel

rahvastikuregistrisse tehtav kanne hõlmab ka andmete õigsuse kontrollimist, ent just selline

kontrollimine siinsel juhul puudus. Asjaolu, et elukohateade on esitatud ilmselge eksimuse

tõttu, on alus selle tühistamiseks. Ka vastustaja möönis, et e-rahvastikuregistri kasutajale võis

vaidlusaluse märke tegemine ühte lahtrisse jääda ilmselgelt tähelepanuta. E-rahvastikuregistri

kasutamisel aadressiandmete esitamisel ei täidetud HMS § 36 sätestatud selgitamiskohustust.

Halduskohus leidis vääralt, et ärakuulamisõigust ei rikutud ning vale on halduskohtu järeldus,

et haldusorgan ei kaldunud kõrvale menetlusosalise poolt esitatud andmetest. Ära kuulamata

jätmine viiski kokkuvõttes kaebaja suhtes haldusmenetluse põhimõtetega vastuolus oleva

haldusakti andmiseni.

8. Vastustaja esitas seisukoha, paludes jätta halduskohtu otsus muutmata, selgitades

uuesti, et kuigi e-rahvastikuregistris on elukohateate avalduse esitamisel vaikimisi pandud

„linnuke“ elukohateate esitaja nime ette, teavitab keskkond selgelt võimalusest valida või

lisada isikuid, kelle elukohta soovitakse muuta. Avalduse esitajal on võimalik enda nime eest

linnuke ära võtta. Kui vajalikud andmeväljad on täidetud, kuvab programm veelkord elukohta

muutvate isikute nimed. Enne lõplikku avalduse esitamist küsib programm veelkord

kinnitust, et andmed on õiged, sh esitatud isikud elavad avalduses märgitud aadressil, ning

teavitab, et esitatud andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Seega on avalduse esitajal

võimalik enne avalduse esitamist vähemalt kolm korda selle sisuga põhjalikult tutvuda ja

veenduda, et esitatud andmed oleksid õiged ja väljendaksid tema tahet. Mis puudutab

3(5)

3-23-1221

ärakuulamisõigust, siis asjaolu, et haldusorgan ei jõudnud taotluses toodud asjaolude

kaalumisel apellandi soovitud tulemuseni ja taotlus jäi rahuldamata, ei tähenda, et vastustaja

oleks apellandi esitatud andmetest kõrvale kaldunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Rahvastikuregistris elukoha aadressi muutmise aluseks oli siinsel juhul kaebaja esitatud

elukohateade (RRS § 70 lg 1 p 1). Elukohateate näol on tegemist selle esitaja poolse

tahteavaldusega avalik-õiguslikus suhtes. Vastustaja pidi kande tegemisel või tegemata

jätmisel sellisest tahteavaldusest lähtuma. Mingisuguseid muid asjaolusid ei pidanud

vastustaja kontrollima, pidades silmas, et kaebaja oli ka asjaomase eluruumi omanik.

11. Kuivõrd rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetest sõltub isiku teatavate õiguste ja

kohustuste tekkimine ja lõppemine, peab tal põhimõtteliselt olema võimalik vaidlustada

aluseta tehtud kannet ehk taotleda kande kustutamist tagasiulatuvalt, saavutamaks olukord,

mis valitsenuks siis, kui alusetult tehtud kannet ei oleks kunagi tehtud. Kuna siinsel juhul oli

kande tegemise aluseks elukohateade, saab isik nõuda kande tagasiulatuvat kustutamist vaid

juhul, kui tema vastav tahteavaldus oli kehtetu. Avalik-õiguslikes suhetes tehtud

tahteavalduste kehtivust käsitlevate erinormide puudumisel tuleb selles sellise tahteavalduse

kehtivuse hindamisel lähtuda analoogia alusel tsiviilõiguslike tahteavalduste kehtivust

käsitlevatest sätetest. See tähendab, et elukohateade kui tahteavaldus on kehtetu (st sellega ei

saa kaasneda algusest peale mingeid õiguslikke tagajärgi), kui esinevad tsiviilseadustiku

üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud tehingu tühisuse alused või sellised asjaolud, millega

korral on isikul õigus tsiviilõiguslik tehing tühistada. Siinse vaidluse kontekstis saavad

sellisteks asjaoludeks eelkõige olla isiku otsusevõimetus (TsÜS § 13) ning vastava

tahteavalduse tegemine olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 90

jj).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine siinsel juhul kaebaja tahteavalduse osas ühtki sellist

asjaolu, mis tsiviilõiguses saaks kaasa tuua tehingu tühisuse või annaks aluse selle

tühistamiseks. Seega ei esine asjaolusid, mille tõttu oleks kaebaja tahteavaldus (elukohateade)

kehtetu. Seda, et kaebaja oleks elukohateate esitanud ähvarduse või vägivalla mõjul, ei ole ta

väitnud. Pettus kujutab endast isiku tahtlikku eksimusse viimist (TsÜS § 94), millega siinsel

juhul samuti ilmselgelt tegemist ei olnud.

13. Kaebuse aluseks olevatel asjaoludel ei saa ringkonnakohtu hinnangul rääkida ka

tahteavalduse tegemisest olulise eksimuse tõttu. Olulise eksimuse mõiste on avatud TsÜS §

92 lõigetes 1 ja 2, kust tuleneb, et tehing (tahteavaldus) on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui

isiku ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest oli sellise tähtsusega, et tehingu

(tahteavalduse) teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras sellist

tehingut (tahteavaldust) teinud. Seejuures on TsÜS § 92 lõikes 3 täpsustatud, et isik võib

olulise eksimuse tõttu tehtud tehingu tühistada kolmel juhul: esiteks kui eksimuse põhjustasid

tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui

asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; teiseks kui tehingu

teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus

hea usu põhimõttega ning kolmandaks kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel

samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget

ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski

teinud. Neist sätetest saab analoogia alusel juhinduda ka käesolevas asjas. On samas ilmne, et

ühtki sellist alust siinsel juhul ei esinenud.

4(5)

3-23-1221

14. Kaebaja tegi tahteavalduse enda hooletusest. Tegemist võis olla inimliku eksimusega,

mis oli aga mõistlikule isikule piisava hoolikuse üles näitamise korral välditav. Vaidlustatud

otsuse punktis 2 ja halduskohtu otsuses on piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud

elukohateate esitamise käiku e-rahvastikuregistri keskkonnas. Kaebaja ei ole sellele

kirjeldusele vastu vaielnud. Kirjeldusest selgub, et enne elukohateate esitamist oli kaebajal

kolmes etapis võimalik veenduda, et ta esitab teate elukohaandmete muutmiseks nende

isikute kohta, kelle kohta ta seda teadet esitada soovib. Kaebaja etteheide selgitamiskohustuse

rikkumise kohta on põhjendamatu. Elukohateate edastamisel kuvatud küsimused ([v]alige või

lisage isikud, kelle elukohta soovite muuta; [p]alun kontrollige, esitatavaid andmeid ja

„[k]innitan, et […] esitatud isikud elavad avalduses märgitud aadressil“ olid selgitustena

piisavad. Põhjendamatu on ka apellandi etteheide, et halduskohus ei kontrollinud, kas e-

rahvastikuregistri keskkond võib olla andmete esitajate suhtes eksliku andmete esitamist

võimaldava ülesehitusega. Halduskohus on seda kontrollinud, asudes vaidlustatud

kohtuotsuses üheselt mõistetavalt seisukohale, et see nii ei olnud, kuna asjaomases

keskkonnas oli isikul enne elukohateate esitamist mitmel korral võimalus veenduda, et teates

kajastuvad need andmed, mida ta esitada soovib ning selgitus, et esitatud teate alusel tehakse

kanded rahvastikuregistrisse. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja selgitanud, miks on selline

halduskohtu hinnang väär. Mis puudutab kaebaja väidet, et mõistet „elukohateate esitaja

andmed“ saab mõista ka selliselt, et need on andmed isiku kohta, kes teate esitab, mitte

tingimata selle isiku andmed, kelle elukohaandmete muutmiseks teade esitatakse, siis isegi

kui selline mulje võis elukohateate esitamise esimeses etapis jääda, siis on vastustaja ja

halduskohus veenvalt põhjendanud seisukohta, et enne elukohateate esitamist (st

tahteavalduse tegemist) kuvatakse e-rahvastikuregistri keskkonnas uuesti kogu esitatava

elukohateate info, mille pinnalt saab mõistlik inimene aru, millised andmed ja kelle kohta ta

esitab.

15. Eeltoodust tuleneb, et isiku enda hooletusest tingitud eksimus tehteavalduse tegemisel ei

muuda seda tahteavaldust kehtetuks. Sellisele tahteavaldusele vastava kandetoimingu

tegemine ei olnud seega õigusvastane ning vastustajal ei olnud alust kande kustutamiseks

tagasiulatuvalt. Vastustajal on õigus, et kaebajal oli igal hetkel võimalik esitada uus

elukohateade, et kanda enda elukoha aadressina sisse varasem elukoht. Asjaolu, et

vallavolikogu liikme volitused lõppesid esimese õiguspäraselt tehtud elukohakande

tegemisest ega taastuks uue kande tegemisel, ei ole siinse vaidluse lahendamise seisukohast

oluline, kuna küsimus, kas sellistel asjaoludel on volikogu liikme volituste lõppemine

põhjendatud, väljub selle vaidluse piiridest. Volikogu liikme volituste lõppemist ei ole

kaebaja teadupoolest vaidlustanud. Kaebaja seisukoht, et isikul peab olema igal juhul õigus

nõuda enda kohta tehtud kannete algusest peale kustutamist (tühistamist), ei põhine seadusel.

Kui kande tegemise aluseks on isiku tahe, mida ta on väljendanud kehtivas tahteavalduses, on

selle tahte muutumise korral alus uue kande tegemiseks, mitte aga kehtiva tahteavalduse

alusel tehtud kande tagasiulatuvalt kustutamiseks.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude

välja mõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)