3-25-2820/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2820

Haldusasi

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease

Koguduse kaebus otsuse peale kaevata välja Jüri

Vilmsi (1889–1918) säilmed

Menetlusosalised

Kaebaja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere

Andrease Kogudus, esindaja v.adv Indrek Kukk

Vastustaja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri

muuseum

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease

Koguduse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse

määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 ning

saata kaebus samale halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määruse resolutsiooni p 2. Teha

asjas uus määrus, millega pikendada Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruse

resolutsiooni p-ga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust ajani, mil

möödub 15 päeva käesoleva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest.

4. Avaldada määrus arvutivõrgus tervikuna.

Selgitused

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi direktor otsustas 21.08.2025 käskkirjaga

nr 1-6/11/2025 korraldada Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Pilistvere kalmistul asuvas

sõjahauas nr 4959136 (katastrikood 35701:003:2603) olevate säilmete identifitseerimise.

3-25-2820

Käskkirja andmise aluseks on märgitud sõjahaudade kaitse seaduse (edaspidi SHKS) § 9 lg 1,

kaitseministri 04.04.2023 käskkiri nr 4 (millega volitati Eesti Sõjamuuseumi - kindral

Laidoneri Muuseumi direktorit tegema SHKS-s nimetatud otsuseid ja toiminguid), Eesti

Muinsuskaitse Seltsi ettepanek ja Jüri Vilmsi sugulaste soov.

2. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus esitas 27.08.2025

Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada kaitseministri ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral

Laidoneri muuseumi haldusakt, millega otsustati Jüri Vilmsi (1889–1918) säilmete

väljakaevamine Pilistvere kalmistult ning keelata Eesti Sõjamuuseumil - kindral Laidoneri

muuseumil, Eesti Muinsuskaitse Seltsil ja nendega seotud isikutel J. Vilmsi säilmete

väljakaevamine Pilistvere kalmistult. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse

õiguskaitse korras peatada säilmete väljakaevamise kohta antud haldusakti täitmine ning

keelata säilmete väljakaevamine.

Kaebuse kohaselt on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus usuline

ühendus, mis tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) põhikirja alusel. EELK on

vaba rahvakirik, kellel on enesekorralduse ja omavalitsemise õigus ning kes koosneb Eestis ja

väljaspool Eestit paiknevatest ning temaga osaduses olevatest ja samadel õpetuslikel alustel

tegutsevatest kogudustest. Kaebaja omandis ja hallata on Pilistvere kalmistu, mis on

kultuuriajaloolise väärtusega matmispaik. Pilistvere kalmistu mitmete teiste kultuuri- ja

ajaloolise tähtsusega inimeste haudade seas paikneb Jüri Vilmsi haud. 19.08.2025 teavitas Eesti

Muinsuskaitse Selts kaebajat, et alustab väljakaevamist Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete

tuvastamiseks. Kaebuse esitamise ajal ei teadnud kaebaja, millise haldusakti alusel

väljakaevamine toimub.

3. Tallinna Halduskohus otsustas 22.08.2025 määrusega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse 30 päevaks. Kohus andis võimaluse Eesti Muinsuskaitse Seltsil, Eesti Sõjamuuseumil -

kindral Laidoneri muuseumil ning Kaitseministeeriumil esitada seisukoht esialgse õiguskaitse

edasise kohaldamise kohta hiljemalt 11.09.2025. Vastustaja oli seisukohal, et kaebajal puudub

kaebeõigus, ning ta palus esialgse õiguskaitse tühistada.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 16.09.2025 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse

kaebajal kaebeõiguse puudumise motiivil ning tühistas kohaldatud esialgse õiguskaitse

(resolutsiooni p 2).

SHKS § 9 lg 1 sätestab, et Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik võib

otsustada tundmatute surnute säilmete väljakaevamise ja identifitseerimise korraldamise juhul,

kui on põhjendatud kahtlus, et matmispaik on sõjahaud, kuid selles asuvate säilmete olemasolu

kindlakstegemine, nende arvu tuvastamine või säilmete identifitseerimine ei ole muul viisil

võimalik. J. Vilmsi haud Pilistveres on sõjahaud ja kantud sellena registrisse 2007. a-l. Kaebaja

toob kaebuses küll välja, et lähtudes tema põhikirjas sätestatud ülesannetest ning laiemalt

koguduse õpetuste alustest on kaebaja ülesandeks mh hauarahu ja -puutumatuse säilitamine,

kuid sõjahaudade osas on toimingute tegemise õigus ja pädevus siiski vaid

Kaitseministeeriumil või tema volitatud asutusel. Sõjahaudade kaitse osas puuduvad kaebajal

sellised subjektiivsed õigused, mida Kaitseministeerium või tema poolt volitatud asutus saaks

SHKS alusel tegutsedes kaebaja suhtes rikkuda. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus

tuleb tagastada. Kaebaja viitab üldsõnaliselt ka omandiõiguse riivele ning on suunanud kaebuse

nii omandiõiguse kui ka valduse kaitsele, kuid pole täpsustanud, milles nimetatud riive seisneb.

SHKS § 3 lg 3 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud lubama SHKS-s ettenähtud

kohustuste täitmiseks vajalike tööde tegemist oma kinnisasjal. SHKS § 11 lg 2 sätestab, et

kinnisasja omanik, kelle kinnistul on sõjahaud, on kohustatud võimaldama sellele hauale vaba

juurdepääsu säilmete ümbermatmiseks, hauamonumendi või -tähise teisaldamiseks ning

säilmete identifitseerimiseks. Arvestades neid sätteid ning asjaolu, et J. Vilmsi haud Pilistveres

2(4)

3-25-2820

on registreeritud sõjahauana, puuduvad kaebajal subjektiivsed õigused, mille riive kinnitaks

kaebeõiguse olemasolu.

Kuna kohus tagastab kaebuse, siis tuleb tühistada ka varasema määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse. Põhivaidluse lõppemisel langeb ära ka vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset.

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg

3). Olukorras, kus kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu tagastab, ei ole esialgse

õiguskaitse abinõu jätkuv kohaldamine ka sellest aspektist põhjendatud.

5. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus esitas ringkonnakohtule

määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määrus ning saata

asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ühtlasi palub kaebaja muuta Tallinna

Halduskohtu 28.08.2025 määruse p-s 1 toodud esialgse õiguskaitse abinõud, sh pikendades

selle kehtivust kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Juhul kui kohus ei lahenda

määruskaebust enne 26.09.2025, tagada määruskaebus, kohaldades taotletud esialgse

õiguskaitse abinõusid.

Kaebeõiguse puudumise motiivil on lubatud kaebus tagastada üksnes kaebeõiguse ilmselge

puudumise korral. Kaebuses esile toodud asjaoludel on ilmselge, et kaebaja õigusi on riivatud.

Praegusel juhul ei ole halduskohus kindlaks teinud, et ühtegi kaebaja õigust pole riivatud.

Riigikohtu praktika kohaselt on omandipõhiõiguse riivena käsitatav põhiseaduse (PS) §-s 32

sätestatud õigusliku positsiooni mistahes kitsendamine. Kaebaja omandipõhiõigust tuleb

sisustada mh läbi tema eesmärkide usulise ühenduse ja kalmistu haldajana. Kaebaja ülesandeks

on mh hauarahu ja haua puutumatuse säilitamine talle kuuluval kalmistul. Ka kalmistuseadus

nõuab, et ümbermatmine toimub üksnes kokkuleppel kalmistu haldajaga. Kaebaja

omandipõhiõigusega seondub igaühe kohustus hoiduda mälestise ohustamisest, rikkumisest või

hävitamisest. Kaebajal kui kogukonna kalmistu haldajal on õiguslikud ja moraalsed kohustused

ning õigused seoses kalmistule maetud säilmete kaitsega. Kohtupraktika kohaselt tuleb

ümbermatmine otsustada kaalutlusõiguse alusel, arvestades mh nii seotud erahuvisid kui ka

ühiskonna üldist huvi tagada hauarahu (haua pühadus, puutumatus). SHKS-ist ei tulene

kinnisasja omanikule piiramatut kohustust lubada mistahes tegevusi tema kinnisasjal. SHKS §

9 lg 1 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud ja kaalumist pole nõuetekohaselt tehtud. SHKS-i

kohaldumine on üldse vaieldav, sest J. Vilms ei hukkunud Eesti territooriumil toimunud sõjas,

vaid Soome kodusõja käigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning halduskohtu määrus

kaebuse tagastamise kohta tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada.

7. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal

kaebeõiguse puudumine on siinsel juhul ilmselge. Kaebeõigus saaks ilmselgelt puududa üksnes

siis, kui säilmete väljakaevamise ja sellega kaasneva hauarahu häirimine ei riivaks ühelgi moel

kaebaja õigusi ega vabadusi. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse

pöörduda oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate

subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-981, p 8). Kui kaebeõiguse puudumine pole

ilmselge ning kaebuse eesmärk võib teatud juhul olla saavutatav, tuleks kaebeõigust

menetlemise käigus põhjalikumalt kontrollida (samas, p 13).

8. Kaebaja on asjakohaselt põhistanud, et väljakaevamistööd riivavad tema kui Pilistvere

kalmistu omaniku ja haldaja huve (PS § 32). Oma kalmistu haudade eest hoolitsemine on

3(4)

3-25-2820

oluline osa koguduse tegevusest ning võib langeda ka PS § 40 kaitsealasse. Riigikohus pidas

08.06.2007 otsuses asjas nr 3-4-1-4-07 SHKS-s ette nähtud otsuste tegemisel kohaldatavaks

haldusmenetluse seadust ja hea halduse põhimõtteid. Nii nagu Riigikohtu lahendatud asjas peeti

oluliseks kohaliku omavalitsuse kaasamist sõjahaua ümbermatmise otsustusprotsessi, peab seda

enam olukorras, kus kalmistu omanik ning haldaja on usuline ühendus ehk eraisik, haldusorgan

ta kaasama otsuste tegemisse, et tagada puudutatud isikule võimalus seisukohtade esitamiseks

ning tasakaalustatud ja põhjendatud otsuste langetamine. Halduskohtus on kaitstavad ka

menetluslikud õigused. Asjaolu, et SHKS näeb ette võimaluse teatud juhtudel säilmed välja

kaevata ning paneb kalmistu omanikule ja haldajale kohustuse taluda SHKS-s ette nähtud

toiminguid, ei tähenda, et sellised toimingud ei saagi riivata tema subjektiivseid õigusi ning

huvitatud isikul puudub võimalus vaidlustada säilmete identifitseerimisega ning

ümbermatmisega seotud otsuseid ja toiminguid. Kalmistu haldajaks oleva usulise ühenduse

tegevusvabadusse sekkumine SHKS alusel on lubatav üksnes juhul, kui otsuste tegemise ja

toimingute sooritamisel on järgitud SHKS nõudeid. Praegusel juhul on kaebaja SHKS-s toodud

eelduste esinemise vaidlustanud ja kaebaja sisulistele väidetele saab hinnangu anda

kohtuotsuses.

9. Eeltoodu tõttu tuleb määruskaebus rahuldada ning tühistada halduskohtu määrus, millega

kaebus tagastati.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks kohaldada siinses asjas esialgset õiguskaitset ajutiselt.

Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset 30 päevaks ning hiljem tühistas selle, kuna pidas

kaebust mittelubatavaks. Seega pole halduskohus esialgse õiguskaitse küsimust seni sisuliselt

lahendanud (s.o pole kaalunud põhjalikult vastandlikke huve ning kaebuse perspektiivikust).

Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks seda teha esimesena, vaid jätab esialgse õiguskaitse

taotluse lõpliku lahendamise halduskohtule. Samas, tagamaks kaebaja õiguste kaitset käesoleva

määruse edasikaebamise ajal ning andmaks halduskohtule mõistliku aja esialgse õiguskaitse

taotluse sisuliseks kaalumiseks, tuleb pikendada esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust selliselt,

et see kehtib kaebuse tagastamist tühistava määruse jõustumiseni ja pärast seda veel 15 päeva.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse ajutine kohaldamine ei riiva

seni kohtule esitatust nähtuvalt avalikke või kolmandate isikute huve ebaproportsionaalselt

(esile pole toodud vajadust korraldada säilmete identifitseerimine otsekohe), samuti pole kohtu

esialgsel hinnangul kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Üksikasjalikum ja lõplik seisukoht selles

küsimuses tuleb siiski võtta halduskohtul edaspidi.

11. Määruskaebuse tagamise vajadust eeltoodu tõttu ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)