2-24-145103/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-145103

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi N. L. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1719.05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Rediem Capital AB (RK 559310-4697 (välismaa kood)),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja: N. L. (IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lahendada tsiviilasi lihtmenetluses.

2. Jätta rahuldamata Rediem Capital AB hagi N. L. vastu kostja ja XXX Eesti filiaali

vahel 12.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevas põhivõlgnevuse 1138.49

eurot, intressi 71.43 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 232.36 eurot ja lisanduva viivise 18,90% aastas

põhinõudelt 1138.49 eurot alates 25.03.2025 kuni täitmiseni nõudes.

3. Jätta poolte menetluskulud Rediem Capital AB kanda. Kostjal rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult N. L. (kostja) 1468.93 euro saamiseks. Kuna võlgnikule ei

1 (6)

õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis kohtunikuabi

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 24.03.2025 (täiendavad selgitused ja tõendid 04.04.2025, 10.04.2025)

kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1138.49 eurot, intressi 71,43 eurot,

haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 232.36

eurot ja lisanduva viivise alates 25.03.2025 kuni põhinõude 1138.49 eurot täitmiseni 18,90%

aastas.

Hagiavalduse ja hageja täiendavate selgituste kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja XXX

Eesti filiaali vahel 12.04.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX (hagimaterjalides ka viide nr-le

XXX), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot intressiga 18,90% aastas, krediidi kulukuse

määr 24,68% aastas. Lepingu järgi tuli kostjal tasuda ka laenulepingu sõlmimise tasu 250 eurot

ja igakuine haldustasu 2.90 eurot. Laenu eesmärgiks oli kostjal olemasolevate laenukohustuste

refinantseerimine. Saadud laenu arvel krediidiandja tegi väljamakse AS-le K 1464.52 eurot, P

OÜ-le 2079.34 eurot ja kostja isiklikule arvele 1456.14 eurot. Kostjal tuli laen tagastada

makseegraafiku alusel igakuiste osamaksetega 60 kuu jooksul. Kostja on tasunud 3861.51

eurot põhivõla katteks.

Kuna kostja jättis osaliselt või täielikult tasumata 10.11.2023-10.02.2024 (26.-29.) osamaksed,

saatis esialgne võlausaldaja kostjale 08.02.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis

talle täiendava tähtaja kuni 22.02.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul ja esialgne võlausaldaja saatis 23.02.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise teate.

XXX Eesti filiaal loovutas 01.09.2024 kostja vastase nõude hagejale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas

krediidiandja kostja maksevõimet laenutaotluses esitatud andmete, pensioniregistrisse tehtud

päringu ja kostja esitatud konto väljavõtte põhjal. Kostja keskmine sissetulek oli igakuiselt 672

eurot. Maksehäireregistritesse tehtud päringute järgi krediiditaotluse esitamise ajal kostjal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja analüüsis ka kostja kohustusi. Hageja

täiendavate selgituste kohaselt kohustustest langevad ära P OÜ ja K AS kohustused.

Kohustustena jäävad XXX igakuine makse 93.30 eurot, I AS ca 62 eurot ja T 150 eurot, kokku

ca 300 eurot. Kostjale jäi kätte 372 eurot. Laenutaotluse kohaselt oli kostja eluaseme omanik.

Hageja osutab, et lepingu sõlmimise ajal (s.o 2019) oli arvestuslik elatusmiinimum 221.36

eurot kuus.

04.04.2025 seisukohas hageja esitab nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et rikutud

on vastutustundliku laenamise põhimõtteid (millega hageja ei nõustu). VÕS § 4034 lg 7

arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud,

mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kuna lepingu lõpptähtpäev saabus

10.04.2024, siis on kogu lepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja sai laenu

5000 eurot ja on tagasimakseid teinud kokku 7286.51 euro ulatuses, seega ümberarvestuse

korral ei ole kostja võlas.

3. Harju Maakohus võttis hagi 08.04.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest.

Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel 24.04.2025

menetlusdokumentide postkasti panekuga kostja poolt kohtutäiturile 21.04.2025 telefonikõnes

kinnitatud elukoha aadressil XXX 24.04.2025.

4. Harju Maakohus 07.05.2025 määrusega edastas tsiviilasjas kohtualluvusel lahendamiseks

Viru Maakohtule. Määrus jõustus 24.05.2025.

5. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 14.05.2025 ega käesoleva lahendi tegemise ajani

esitanud vastust hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

2 (6)

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 1719.05 eurot, s.h põhinõue 1138.49 eurot.

Kohus määrab jätkata asja menetlemist lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS §

405 lg 1 p-de 7 ja 9 alusel võib kohus loobuda kohtuistungist ning jätta otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga laenulepingut (dtl 38-42) sõlmides tegutses XXX Eesti

filiaal krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Poolte vahel puudub ka vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse põhikohustuse ja

andis kostjale laenu 5000 eurot, millest maksti kostja eest tema varasemalt võetud kohustuste

katteks kokku 3543.86 eurot ja kostja isiklikule arvele kanti 1456.14 eurot (dtl 64).

8. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 40)

igakuiste osamaksetega (esimene makse 127.77 eurot, järgmised 138.80 eurot) 60 kuu jooksul,

s.o perioodil 10.05.2019 – 10.04.2024. Hagiavalduse põhjal on kostja tasunud lepingu

täitmisena kokku 7286.91 eurot (dtl 97-98), millest on arvestatud põhivõla katteks 3861.51

eurot. Kostja on jätnud tasumata osamaksed alates 10.11.2023.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13) (vt seoses hageja seisukohaga 04.04.2025

vastuses kohtu rollist tarbija krediidivõimelisuse hindamisel TrtRnKo 17.04.2025, 2-23-8628,

p 8.2).

10. Kohus tuvastas, et 12.04.2019 sõlmitud laenulepingus avaldatud krediidi kulukuse määr

24,68% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane

avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli 01.01.2019 20,01%, kolmekordne

määr seega 60,03%).

11. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

3 (6)

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus

esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

12. 13. Kohus on esitanud hagejale täiendavad selgitused ja nõuded hagi aluseks olevate asjaolude

selgitamiseks 25.03.2025 kohtunõudes.

Hagiavalduse ja täiendavate selgituste järgi hindas krediidiandja kostja maksevõimet taotluse

(dtl 51), pensioniregistri andmete (dtl 52-53), konto väljavõtte (dtl 55-62) ja maksehäireregistri

andmete (dtl 63) põhjal. Taotluse järgi on kostja sissetulek 8400 eurot (aastas?), muud laenud

3500 eurot, kuumakse 350 eurot, ta on eluaseme omanik, perekonnas on 2 täiskasvanut ja 1

laps). Krediidiandja tegi kindlaks, et kostja igakuine sissetulek on 672 eurot, maksehäired

puuduvad. Täiendavate selgituste põhjal on kostjal kindlakstehtud finantskohustusi kokku

umbes 300 eurot.

14. Kohus selgitab, et isegi kostja krediidivõimelisuse kohta piisavate andmete kogumisel

peab hageja esitatust nähtuma, et hageja väljatoodud asjaoludel oli krediidiandja õigustatult

jõudnud veendumusele, et võlgnik on krediidivõimeline (vt ka RKTKo 31.01.2018, 2-14-

21710, p 25.3.). Seega isegi kostja maksevõime kohta piisavate andmete kogumisel kujutab

krediiditaotlejale tema tegelikku maksevõimet ületava krediidi andmine vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumist.

Kohus, tutvudes kohtule esitatud kontoväljavõttega, asub seisukohale, et krediidiandja ei

saanud siit nähtuvate andmete põhjal jõuda järeldusele, et kostja oli maksevõimeline, s.t et

talle jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks.

Perioodi 12.10.2018-12.04.2019 kohta esitatud kontoväljavõtte järgi (summad esitatud

ümardatult, välja toomata kostja enda tehtud kontodevahelisi ülekandeid):

1) oktoober 2018 – kohustused (krediidi tagasimaksed): AS K 117 eurot, Placet Group OÜ 49

eurot, AS L 16 eurot, Te AS 142 eurot;

2) november 2018 – sissetulek: peretoetus 55 eurot, kohustused: I AS 82 eurot, XXX Eesti

filiaal 93 eurot, AS K 92 eurot, Placet Group OÜ 19 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13

eurot;

3) detsember 2018 – sissetulek: peretoetus 55 eurot, kohustused: XXX Eesti filiaal 93 eurot, I

AS 82 eurot, T AS 38 eurit, AS L 15 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13 eurot;

4) jaanuar 2019 – sissetulek: peretoetus 60 eurot, saadud krediit Placet Group OÜ-lt 200

eurot, kohustused: I AS 82 eurot, AS K 77 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13 eurot;

5) veebruar 2019 – sissetulek: peretoetus 60 eurot, saadud krediit Placet Group OÜ-lt 600

eurot, kohustused: XXX Eesti filiaal 93 eurot, AS K 78 eurot, I AS 81 eurot, Placet Group

OÜ 49 eurot, AS L 16 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13 eurot;

6) märts 2019 – sissetulek: tulumaksutagastus 127 eurot, peretoetus 60 eurot, saadud krediit

Placet Group OÜ-lt 670 eurot, kohustused: Placet Group OÜ 87 eurot, XXX Eesti filiaal

93 eurot, I AS 62 eurot, AS L 16 eurot, T AS 153 eurot, AS K 79 eurot, krediitkaardi

tagasimakse 13 eurot;

7) aprill kuni 12.04.2019– sissetulek: peretoetus 60 eurot, saadud krediit Placet Group OÜ-lt

130 eurot, kohustused: XXX Eesti filiaal 155 eurot.

Hageja ei ole hagis välja toonud, milliseid kostja sissetulekuid, s.o lisaks töötasule, on

4 (6)

krediidiandja arvestanud kostja maksevõimelisuse hindamisel. Kohtupraktika ei toeta

peretoetuste arvestamist laenusaaja regulaarsete sissetulekute hulka, kuivõrd see ei oleks

kooskõlas perehüvitiste seaduse §-st 2 nähtuva eesmärgiga (vt nt TrtRnKm 30.04.2025, 2-24-

6738, p 16). Kohtule esitatud kontoväljavõttest töötasu maksed ja nende suurus ei nähtu.

Pensioniregistri väljavõtte põhjal on kostja saanud november 2018 kuni märts 2019

brutopalgana vastavalt (ümardatult) 1525 eurot, 793 eurot, 770 eurot, 594 eruto ja 768 eurot,

seega kostjale väljamakstud netopalk jääb vahemikku 518-705 eurot (keskmine 578 eurot),

mis on väiksem hageja väljatoodust.

Kohus leiab, et isegi AS K ja Placet Group OÜ ees kohustuste äralangemisel on kostjal

igakuised finantskohustused 200-337 euro ulatuses, millele lisandub käesoleva hagi aluseks

oleva lepingu alusel igakuine osamakse 138.80 eurot, kokku kohustused seega vahemikus 339-

476 eurot. Kostjale jääks isegi algse krediidiandja tuvastatud sissetuleku suurust 672 eurot

arvestades enda ülalpidamiseks kätte 196-333 eurot, mis võib jääda seega isegi alla hageja

viidatud arvestusliku elatusmiinimumi (2019 aastal 221.36 eurot), mis on väikseim summa,

millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused, kuid ühtlasi on

see ka absoluutse vaesuse piir. Seejuures ei nähtu hageja selgitustest, kas ja kuidas on

krediidiandja arvestanud lisaks ka hagejal alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks

vajalike vahenditega. Krediidiandjal tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta

tema pangakonto väljavõttest nähtuvaid tegelikke igakuiseid kohustusi (sh regulaarsed

majapidamiskulud) ja mitte piirduda arvestusliku elatusmiinimumiga arvestamisega (vt nt

TrtRnKo 30.10.2024, 2-23-129943, p 9).

Kohtu hinnangul võis krediidiandja pensioniregistrist ja kontoväljavõttelt nähtuvate andmete

põhjal ja arvestades kostjal alaealise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu mõistlikult aru

saada, et kostja sissetulekust ei piisa uue kohustuse täitmiseks ja ta elab juba hetkel üle oma

võimete, võttes laenusid/krediiti varasemalt võetud kohustuste täitmiseks ja omaenda

hädapäraste vajaduste katmiseks. Neil tingimustel ei õigusta lepingu sõlmimist ka asjaolu, et

refinantseerimislepingu alusel täideti osad kohustused, mille võrra eelduslikult vähenes

igakuiste kohustuste suurus (kohtule ei ole teada refinantseeritud kohustuste igakuiste

kohustuste suurus, kontoväljavõtte põhjal on kostja maksnud neid vastavalt rahalistele

võimalustele), kui kostja võttis seeläbi omale täiendava kohustuse (lisaks refinantseeritud

kohustustele sai kostja ka lisalaenu).

Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul krediidiandja poolt kostjaga lepingu sõlmimine

toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb

VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär lepingu sõlmimisest kuni

31.12.2022 0,00%, 01.01.2023-30.06.2023 2,50%, 01.01.2023-31.12.2023 4%, 01.01.2024-

30.06.2024 4,50% aastas (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar).

Kostja on lepingu alusel saanud laenu 5000 eurot ja teinud tagasimakseid summas 7286.91

eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tulemusena kostja ei võlgne hagejale muu tasuna haldustasu (11.60 eurot). Laenulepingu

ülesütlemise ajal 23.02.2024 puudus kostjal võlgnevus krediidiandja ees ja laenulepingu

ülesütlemine oli kehtetu.

Võlgnevuse puudumisel puudub alus ka kostjalt võla sissenõudmiskulude (50 eurot) ja viivise

(232.36 eurot ja lisanduv viivis alates 25.03.2025) sissenõudmiseks. Kostjal puudus võlgnevus

ka ümberarvestuse järgi maksegraafiku viimase osamakse tasumise ajaks 10.04.2024. Kuivõrd

5 (6)

hageja ei ole kohtule esitanud ümberarvestuse põhjal seadusjärgse intressi arvestust ja hageja

kinnitusel ümberarvestuse korral ei ole kostja võlas, jääb hageja intressinõue (71.43 eurot)

rahuldamata. Kohus märgib, et kostja poolt laenu katteks tasutud summa ja osamaksetelt

arvestatava seadusjärgse intressi suuruse põhjal on hageja võimalik intressinõue kostja poolt

enamtasutuga juba kaetud.

Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole

kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

6 (6)