2-24-126513/48 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-126513

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-126513

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Q.Y vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3757,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud

esindaja Külli Reinfeld

Kostja: Q.Y (isikukood XXX)

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Q.Y (isikukood XXX) Swedbank AS (registrikood 10060701)

kasuks välja poolte vahel 05.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-001064-VL

tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot, millest: põhiosa 1305,16 eurot, intress

84,33 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 145,64 eurot.

3. Mõista kostjalt Q.Y Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 23-001064-VL

tulenevalt põhinõudelt (1305,16 eurot) viivis määraga 18,9% aastas alates

28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 1305,16 euro ulatuses.

4. Mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks välja poolte vahel 08.02.2023

sõlmitud laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus kokku 1714,29

eurot, millest põhiosa 1385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 153,50 eurot.

5. Mõista kostjalt Q.Y Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 23-009430-VL

tulenevalt põhinõudelt (1385,12 eurot) viivis määraga 18,9% aastas alates

28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 1385,12 euro ulatuses.

Menetluskulud

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Välja mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud, s.o

riigilõiv, summas 455,00 eurot.

2-24-126513

8. Välja mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (455,00 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Swedbank AS (edaspidi hageja) esitas 19.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3194,82 euro saamiseks. Kohus tegi 22.07.2024 võlgnikule

makseettepaneku millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

6.08.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, edastati ja anti asi üle menetlemiseks

esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus tegi 14.08.2024 määrusega

hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 27.08.2024 esitati kohtule

hagiavaldus ja 28.08.2024 täiendava riigilõivu tasumise maksekorraldus. Kohus võttis hagi

28.10.2024 määrusega menetlusse ja määras mh, et hagi menetletakse lihtsustatud korras.

Pärnu Maakohtu 23.12.2024 määrusega jäeti rahuldamata kostja 14.11.2024 taotluse riigi

õigusabi saamiseks. Maakohus 06.06.2025 jättis rahuldamata kostja 20.03.2025 taotluse riigi

õigusabi saamiseks, määras pooltele seisukohtade ja tõendite esitamiseks lõpptähtaeg

20.06.2025 ja otsuse teatavaks tegemise ajaks 26.09.2025.

Hageja seisukohad

2. Hageja palub mõista Q.Y-lt (edaspidi kostja) välja poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr

23-001064-VL tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot, millest põhiosa 1305,16 eurot, intress

84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot ning viivis põhinõudelt (1305,16 eurot) 18,9% aastas alates

28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni ja laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus

kokku 1714,29 eurot, millest põhiosa 1385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50

eurot ning viivis põhinõudelt (1385,12 eurot) 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

Leping nr 23-001064-VL

3. Hagi asjaolud kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2023 laenulepingu nr 23-001064-VL, mille

alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot intressimääraga 18,90%ning laenusumma

tagastamise lõpptähtpäev oli 10.12.2024. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel

20,900% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis

graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 11.01.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise teatise ning, arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt

ülesöelduks 07.02.2024. Lepingust 23-001064-VL tulenev võlgnevus on kokku 1 535,13

eurot, millest põhiosa 1 305,16 eurot, intress 84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.

Kostja töötas I E E OÜ-s ja tema kuue kuu keskmine sissetuleku suurus oli ca 565,63 eurot,

s.h töövõimetushüvitis (lisa 7). Kostjal oli kohustus HOLM BANK AS ees kuumaksega ca

2-24-126513

30,18 eurot. Olemas olnud krediidikohustuse kuumakse koos vaidlusaluse lepingu

kuumaksega (104,83 eurot) oli kokku 135,01 eurot, s.o 23,87% kostja igakuisest keskmisest

sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal pärast krediidikohustuste tasumist

igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 430,62 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt olid

kostjal eluasemega seonduvad kulud üür 200€, prügi 4,44€, elekter 70€, lisaks telefon

keskmiselt 40€ kuus. Seega võimaldas kostja sissetulek katta kõik majapidamiskulud ja

krediidikohustused ning jäi ülegi. Creditinfo maksehäired kostjal laenu väljastamise ajal

puudusid.

Leping nr 23-009430-VL

5. 08.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-009430-VL, mille alusel sai kostja

hagejalt laenu 2000 eurot intressimääraga 18,9% aastas ning laenusumma tagastamise

lõpptähtpäevaga 10.01.2025. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 20,830% aastas.

Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed

maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 11.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise

ning arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt

täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 07.02.2024.

Lepingust 23-009430-VL tulenev võlgnevus on kokku 1 714,29 eurot, millest põhiosa 1

385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50 eurot.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.

Kostja töötas I E E OÜ-s ja tema kuue kuu keskmine sissetuleku suurus oli ca 693,28 eurot,

s.h töövõimetushüvitis. Kostjal oli kohustus Swedbank AS ees kuumaksega 104,83 eurot ja

HOLM BANK AS ees kuumaksega 30,18 eurot. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed

koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (104,61 eurot) olid kokku 239,62 eurot, s.o 34,56%

kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal pärast

krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 453,66 eurot. Konto

väljavõttest nähtuvalt olid kostjal eluasemega seonduvad kulud üür 200€, prügi 4,44€, elekter

70€, lisaks telefon keskmiselt ca 40€ kuus. Seega võimaldas kostja sissetulek katta kõik

majapidamiskulud ja krediidikohustused ning jäi ülegi. Creditinfo maksehäired kostjal laenu

väljastamise ajal puudusid.

7. 10.02.2025 seisukohas kostja hagivastusele märkis hageja, et kostja ühelt poolt avaldab, et ei

ole hageja nõudega nõus samal ajal tunnistades põhinõuet öeldes, et ei ole võimeline seda

tasuma. Kostja ei ole alates 2023.a novembrist hageja nõuet vähendanud.

Kostja seisukoht

8. Kostja ei nõustu hageja nõudega, on seisukohal, et põhisumma on pidevalt kasvanud ja kui

pooled sõlmisid kokkuleppeid maksmiseks, olid tal juba raskused, oli töötu, igasugune

sissetulek puudus. Kui järgmisel korral kokkuleppeid tegi, siis oli osalise töövõimega ja ainus

sissetulek oli 350 eurot töövõimetoetus. Ainuke, mida tunnistab, on panga põhinõue, kuid ei

ole võimeline seda tasuma. Sissetulek on vanemahüvitise näol olemas, kuid suurenenud on ka

kohustused. Lapse isa on maksejõuetuks tunnistatud ning temalt saab tuge lapsega

tegelemisel, uid tööd ja seega sissetulekut lapse isal ei ole.

Kohtu põhjendused

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

2-24-126513

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja

lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud

kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Hageja nõuded tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingutest. Hageja esitas kohtule poolte

poolt 05.01.2023 allkirjastatud lepingu nr 23-001064-VL (lisa nr 1) ja 08.02.2023

allkirjastatud lepingu nr 23-009430-VL (lisa nr 5). Allkirjastatud digikonteiner sisaldab

laenulepingu tingimusi ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Hageja ei ole

märkinud, millega kavatseb tõendada, et mõlema lepingu alusel on kostjale väljamaksed

kokkulepitud summas tehtud, kuid kuna kostja hagivastuses tunnistab hageja põhinõuet, saab

asuda seisukohale, et hageja on enda lepingulised kohustused mõlema lepingu puhul täitnud.

12. Kohus on seisukohal, et vaidlust ei saa olla selles, et poolte vahel 05.01.2023 ja 08.02.2023

sõlmitud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse VÕS § § 402

lg 1 mõttes. Swedbank AS oli ja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja.

Kostja on füüsiline isik. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et

kostja tegi tehingud, mis seostuvad tema majandus- ja kutsetegevusega. Seega on kostja

hagejaga lepingud sõlminud tarbijana (VÕS § 1 lg 5).

13. Esmalt kontrollib kohus, kas lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr jääb VÕS § 4062 lg

1 sätestatud piiridesse. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingute sõlmimise ajal

(05.01.2023 ja 08.02.2023) krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu

keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 45,93%. Hageja nõude aluseks oleva

05.01.2023 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr oli hagiavalduse kohaselt lepingu

sõlmimisel 20,900% aastas ning 08.02.2023 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr

20,830% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat,

laenulepingus kokkulepitud intressimäära, tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu,

tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies

mahus.

14. Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ning sai mõlema

hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul tulemuseks 20,63%. Kuivõrd kalkulaatori juures on

märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi, mida

krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra

arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi

kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks

pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks.

2-24-126513

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on

krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma,

et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või

krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid

selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja

finantsolukorrale.

17. VÕS § 4034 lg 2 ütleb, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust.

18. Hageja kinnitusel on enne mõlema lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisuse hindamisel

hinnatud kostja arvelduskonto väljavõtet ning koos hagiga kohtule esitatud väljavõtted

hõlmavad kuut kuud enne lepingute sõlmimist. Kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel

aluseks võetud ajavahemik piisavalt pikk. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel on kummagi

lepinguga seoses aluseks võetud tema arvelduskonto väljavõttelt tuvastatud töötasu ning

samast väljavõttest tuvastatud kohustused. Ka on hageja kontrollinud välisest andmebaasist

(lisa nr 9), et kostjal lepingute sõlmimise ajal maksehäired puudusid. Kohus, tutvunud hageja

poolt esitatud kostja arvelduskonto väljavõtetega ja hagiavalduses toodud selgitustega, on

seisukohal, et hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimisele eelnenud kostja

krediidivõimelisuse kontroll on läbi viidud nõuetekohaselt ning krediidiandja on põhjendatult

jõudnud järeldusele, et kostja oli maksevõimeline.

19. Kostjaga on lepingud sõlmitud natuke rohkem kui ühekuulise vahega, mõlema lepinguga

seoses omavad kostja krediidivõimekuse hindamise mõttes sisulist tähendust kostja

kontoväljavõttel nähtuv perioodil 01.08.2022 kuni 05.01.2023. Nimetatud perioodis nähtub

igakuine töötasu laekumine. Juulis 2022 on kostja arvelduskontole lisaks töötasule laekunud

ka töötutoetus. 2023 aasta jaanuaris on kostja samuti saanud töötasu ning kuni 08.02.2023

lepingu sõlmimiseni ei nähtu arvelduskonto väljavõttelt kandeid, millest võiks eeldada, et

kostja töösuhe on lõppenud. Seega oli lepingute sõlmimise ajal kostjal olemas püsiv sissetulek

töötasu näol.

20. Kostja väited poolte vahel täiendavate kokkulepete sõlmimise kohta on paljasõnalised ja

tõendamata. Hagiavaldusest ei nähtu, et poolte vahel oleks sõlmitud täiendavaid

kokkuleppeid, millega oleks muudetud hageja nõuete aluseks olevate lepingute tingimusi.

2-24-126513

21. VÕS § 416 lg 1 ütleb, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

22. Hagiavalduse lisana 3 on hageja esitanud 11.01.2024 teatise lepingutest tuleneva võlgnevuse

kohta ja lepingute ülesütlemise tahteavalduse. Teatises on kostjale teatatud lepingutest nr

23-001064-VL ja 23-009430-VL tuleneva võlgnevuse suurus ning antud kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Teatise kohaselt peab kogu võlgnevus koos lisanduvate

maksete ja viivistega olema tasutud hiljemalt 06.02.2024. Samuti sisaldab teatis selgitust, et

teatist käsitletakse lepingute ülesütlemise tahteavaldusena ning täiendava tähtaja jooksul

kohustuste täitmata jätmise korral loeb hageja lepingud ühepoolselt üles öelduks. Teatis on

adresseeritud kostja lepingust nähtuvale elukoha aadressile.

23. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostja laenulepinguga nr 23-001064-VL põhivõlgnevus alates

10.11.2023 ning ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 10.11.2023,

10.12.2023 ja 10.01.2024 põhiosa maksed kogusummas 255,30 eurot. Samuti olid kostjal

alates 1.11.2023 tasumata intressimaksed. Laenulepinguga nr 23-009430-VL seoses tekkis

kostjal põhivõlgnevus samuti 10.11.2023 ning ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid

täielikult tasumata 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024 põhiosa maksed kogusummas

250,96 eurot. Samast lepingust tulenevad intressimaksed olid kostjal tasumata alates

10.07.2023.

24. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et lepingud nr 23-001064-VL ja 23-009430-VL on

hageja poolt korrektselt 07.02.2024 üles öeldud.

25. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi

kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 3-

2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul

reeglina kõne alla.

26. Kostja sai poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 23-001064-VL alusel hagejalt laenu 2000,00

eurot. Laenuleping öeldi üles kuna kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt

ja ülesütlemise hetkeks oli kostjal lepingu alusel saadust hagejale tagastamata 1305,16 eurot.

Laenulepingu nr 23-009430-VL alusel sai kostja hagejalt laenu 2000,00 eurot. Laenuleping

öeldi erakorraliselt üles, kuna kostja rikkus enda lepingulisi kohustusi ja ülesütlemise hetkeks

oli kostjal lepingu alusel saadust hagejale tagastamata 1385,12 eurot. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja laenulepingu nr 23-001064-VL põhivõlgnevuse summas 1305,16 eurot ja

laenulepingu nr 23-009430-VL põhivõlgnevuse summas 1385,12 eurot.

27. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et

kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu

kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku

lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud

ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust

tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla

2-24-126513

üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu

tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).

28. Pooled on lepingutes nr 23-001064-VL ja 23-009430-VL kokku leppinud kohalduvas

intressimääras 18,900% (vastavalt lisa 1 ja lisa 5). Hageja on intressi arvestanud alates

esimesest tasumata intressimaksest kuni lepingute ülesütlemiseni ning palub kostjalt välja

mõista intressivõlgnevus vastavalt hagiavalduse lisades nr 4 ja 6 arvestusele.

29. Laenulepinguga nr 23-001064-VL seotud arvestuses nähtub, et kostja ei ole hagejale tasunud

10.11.2023 intressimakset summas 22,23 eurot, 10.12.2023 intressimakset summas 20,70

eurot, 10.01.2024 intressimakset summas 21.39 euro ning ajavahemiku 11.01.2024-

07.02.2024 eest summas 20,01 eurot. Intressivõlgnevus eelnimetatud lepingust kokku on

84,33 eurot. Laenulepinguga nr 23-009430-VL seotud arvestusest nähtuvalt ei ole kostja

hagejale tasunud järgmisi intressimakseid: 10.07.2023 summas 27,08 eurot, 10.08.2023 26,71

eurot, 10.09.2023 26,35 eurot, 10.10.2023 25,08 eurot, 10.11.2023 23,68 eurot, 10.12.2023

21,90 eurot, 10.01.2024 22,63 eurot ja alates 11.01-07.02.2024 21,17 eurot. 31.10.2023 on

kostja intressivõlgnevuse katteks hagejale tasunud 18,93 eurot, seega lepingust tulenev

intressivõlgnevus on 175,67 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr

23-001064-VL tuleneva intressi 84,33 eurot ja laenulepingust nr 23-009430-VL tuleneva

intressi 175,67 eurot.

30. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

31. Pooled on hageja nõude aluseks olevates lepingutes kokku leppinud, et kui arvelduskontol ei

olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise

arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja

hinnakirjas toodud määra alusel (lepingute tüüptingimuste p 8.1). Hinnakirja (hagiavalduse

lisa 2) järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses

intressimääras aastas, s.o käesolevalt mõlema lepingu kohaselt 18,900% aastas ehk 1,05 eurot

päevas (hagiavalduse lisad 1 ja 5). Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmist järgnevalt: lepingu nr 23-001064-VL alusel summas 145,64

eurot ning lepingu nr 23-001064-VL alusel 153,50 eurot. Kostja ei ole hagejale teinud

makseid alates 2023 novembri kuust ehk kahtlust pole selles, et kostja on oma kohustuse

täitmisega viivituses. Kohus on seisukohal, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.

32. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

33. Hageja palub mõlema nõude aluseks oleva lepingu puhul mõista kostjalt välja viivis

põhinõudelt viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus

leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma

kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis lepingust nr 23-

001064-VL tulenevalt põhivõlgnevuselt 1 305,16 eurot viivisemääraga 18,9% aastas alates

28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni ning lepingust nr 23-009430-VL tulenevalt

2-24-126513

põhivõlgnevuselt 1385,12 eurot viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

34. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu

26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt

edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju

olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

35. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista laenulepingust nr 23-001064-VL tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot,

millest põhiosa 1305,16 eurot, intress 84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot ning viivis

põhinõudelt viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

mitte enam kui põhinõude ulatus. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus kokku 1 714,29 eurot, millest põhiosa 1

385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50 eurot ning viivis põhinõudelt

viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam

kui põhinõude ulatus.

Menetluskulud

36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd antud asjas kohus rahuldab hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud.

38. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

39. Hagiavalduse kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga hageja menetluskuluks maksekäsu

avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 111,16 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav

riigilõiv 343,84 eurot, kokku 455 eurot, mille hageja palub jätta kostja kanda. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

40. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb TsMS §§ 139 lg 2, 124 lg 1 ja RLS § 59 lg 1. Riigilõivu

summas 455 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisast nr 1. Tegemist on seadusest tuleneva ning

seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

41.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse

esitanud. Kohus rahuldab taotluse.

42. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

2-24-126513

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik