2-24-126513/48 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generated84,33 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 145,64 eurot. Mõista kostjalt Q.Y Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 23-001064-VL
Legislator headnote
AI generated2-24-126513/48 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Mõista kostjalt Q.Y Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 23-001064-VL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-126513
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2025, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-24-126513
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Q.Y vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3757,40 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud
esindaja Külli Reinfeld
Kostja: Q.Y (isikukood XXX)
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Mõista kostjalt Q.Y (isikukood XXX) Swedbank AS (registrikood 10060701)
kasuks välja poolte vahel 05.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-001064-VL
tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot, millest: põhiosa 1305,16 eurot, intress
84,33 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 145,64 eurot.
3. Mõista kostjalt Q.Y Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 23-001064-VL
tulenevalt põhinõudelt (1305,16 eurot) viivis määraga 18,9% aastas alates
28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks
muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 1305,16 euro ulatuses.
4. Mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks välja poolte vahel 08.02.2023
sõlmitud laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus kokku 1714,29
eurot, millest põhiosa 1385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja hagi esitamise ajaks
sissenõutavaks muutunud viivis 153,50 eurot.
5. Mõista kostjalt Q.Y Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 23-009430-VL
tulenevalt põhinõudelt (1385,12 eurot) viivis määraga 18,9% aastas alates
28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks
muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 1385,12 euro ulatuses.
Menetluskulud
6. Jätta menetluskulud kostja kanda.
7. Välja mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud, s.o
riigilõiv, summas 455,00 eurot.
2-24-126513
8. Välja mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (455,00 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud
1. Swedbank AS (edaspidi hageja) esitas 19.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3194,82 euro saamiseks. Kohus tegi 22.07.2024 võlgnikule
makseettepaneku millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna
6.08.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, edastati ja anti asi üle menetlemiseks
esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus tegi 14.08.2024 määrusega
hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 27.08.2024 esitati kohtule
hagiavaldus ja 28.08.2024 täiendava riigilõivu tasumise maksekorraldus. Kohus võttis hagi
28.10.2024 määrusega menetlusse ja määras mh, et hagi menetletakse lihtsustatud korras.
Pärnu Maakohtu 23.12.2024 määrusega jäeti rahuldamata kostja 14.11.2024 taotluse riigi
õigusabi saamiseks. Maakohus 06.06.2025 jättis rahuldamata kostja 20.03.2025 taotluse riigi
õigusabi saamiseks, määras pooltele seisukohtade ja tõendite esitamiseks lõpptähtaeg
20.06.2025 ja otsuse teatavaks tegemise ajaks 26.09.2025.
Hageja seisukohad
2. Hageja palub mõista Q.Y-lt (edaspidi kostja) välja poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr
23-001064-VL tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot, millest põhiosa 1305,16 eurot, intress
84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot ning viivis põhinõudelt (1305,16 eurot) 18,9% aastas alates
28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni ja laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus
kokku 1714,29 eurot, millest põhiosa 1385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50
eurot ning viivis põhinõudelt (1385,12 eurot) 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude
täitmiseni.
Leping nr 23-001064-VL
3. Hagi asjaolud kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2023 laenulepingu nr 23-001064-VL, mille
alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot intressimääraga 18,90%ning laenusumma
tagastamise lõpptähtpäev oli 10.12.2024. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel
20,900% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis
graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 11.01.2024 kostjale lepingu
ülesütlemise teatise ning, arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi
hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt
ülesöelduks 07.02.2024. Lepingust 23-001064-VL tulenev võlgnevus on kokku 1 535,13
eurot, millest põhiosa 1 305,16 eurot, intress 84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot.
4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.
Kostja töötas I E E OÜ-s ja tema kuue kuu keskmine sissetuleku suurus oli ca 565,63 eurot,
s.h töövõimetushüvitis (lisa 7). Kostjal oli kohustus HOLM BANK AS ees kuumaksega ca
2-24-126513
30,18 eurot. Olemas olnud krediidikohustuse kuumakse koos vaidlusaluse lepingu
kuumaksega (104,83 eurot) oli kokku 135,01 eurot, s.o 23,87% kostja igakuisest keskmisest
sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal pärast krediidikohustuste tasumist
igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 430,62 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt olid
kostjal eluasemega seonduvad kulud üür 200€, prügi 4,44€, elekter 70€, lisaks telefon
keskmiselt 40€ kuus. Seega võimaldas kostja sissetulek katta kõik majapidamiskulud ja
krediidikohustused ning jäi ülegi. Creditinfo maksehäired kostjal laenu väljastamise ajal
puudusid.
Leping nr 23-009430-VL
5. 08.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-009430-VL, mille alusel sai kostja
hagejalt laenu 2000 eurot intressimääraga 18,9% aastas ning laenusumma tagastamise
lõpptähtpäevaga 10.01.2025. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 20,830% aastas.
Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed
maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 11.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise
ning arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt
täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 07.02.2024.
Lepingust 23-009430-VL tulenev võlgnevus on kokku 1 714,29 eurot, millest põhiosa 1
385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50 eurot.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.
Kostja töötas I E E OÜ-s ja tema kuue kuu keskmine sissetuleku suurus oli ca 693,28 eurot,
s.h töövõimetushüvitis. Kostjal oli kohustus Swedbank AS ees kuumaksega 104,83 eurot ja
HOLM BANK AS ees kuumaksega 30,18 eurot. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed
koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (104,61 eurot) olid kokku 239,62 eurot, s.o 34,56%
kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal pärast
krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 453,66 eurot. Konto
väljavõttest nähtuvalt olid kostjal eluasemega seonduvad kulud üür 200€, prügi 4,44€, elekter
70€, lisaks telefon keskmiselt ca 40€ kuus. Seega võimaldas kostja sissetulek katta kõik
majapidamiskulud ja krediidikohustused ning jäi ülegi. Creditinfo maksehäired kostjal laenu
väljastamise ajal puudusid.
7. 10.02.2025 seisukohas kostja hagivastusele märkis hageja, et kostja ühelt poolt avaldab, et ei
ole hageja nõudega nõus samal ajal tunnistades põhinõuet öeldes, et ei ole võimeline seda
tasuma. Kostja ei ole alates 2023.a novembrist hageja nõuet vähendanud.
Kostja seisukoht
8. Kostja ei nõustu hageja nõudega, on seisukohal, et põhisumma on pidevalt kasvanud ja kui
pooled sõlmisid kokkuleppeid maksmiseks, olid tal juba raskused, oli töötu, igasugune
sissetulek puudus. Kui järgmisel korral kokkuleppeid tegi, siis oli osalise töövõimega ja ainus
sissetulek oli 350 eurot töövõimetoetus. Ainuke, mida tunnistab, on panga põhinõue, kuid ei
ole võimeline seda tasuma. Sissetulek on vanemahüvitise näol olemas, kuid suurenenud on ka
kohustused. Lapse isa on maksejõuetuks tunnistatud ning temalt saab tuge lapsega
tegelemisel, uid tööd ja seega sissetulekut lapse isal ei ole.
Kohtu põhjendused
9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase
äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud
üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa
2-24-126513
summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja
lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud
kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui
kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes
õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma
nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab
ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid
tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte
faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning
lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud
väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11. Hageja nõuded tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingutest. Hageja esitas kohtule poolte
poolt 05.01.2023 allkirjastatud lepingu nr 23-001064-VL (lisa nr 1) ja 08.02.2023
allkirjastatud lepingu nr 23-009430-VL (lisa nr 5). Allkirjastatud digikonteiner sisaldab
laenulepingu tingimusi ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Hageja ei ole
märkinud, millega kavatseb tõendada, et mõlema lepingu alusel on kostjale väljamaksed
kokkulepitud summas tehtud, kuid kuna kostja hagivastuses tunnistab hageja põhinõuet, saab
asuda seisukohale, et hageja on enda lepingulised kohustused mõlema lepingu puhul täitnud.
12. Kohus on seisukohal, et vaidlust ei saa olla selles, et poolte vahel 05.01.2023 ja 08.02.2023
sõlmitud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse VÕS § § 402
lg 1 mõttes. Swedbank AS oli ja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja.
Kostja on füüsiline isik. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et
kostja tegi tehingud, mis seostuvad tema majandus- ja kutsetegevusega. Seega on kostja
hagejaga lepingud sõlminud tarbijana (VÕS § 1 lg 5).
13. Esmalt kontrollib kohus, kas lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr jääb VÕS § 4062 lg
1 sätestatud piiridesse. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingute sõlmimise ajal
(05.01.2023 ja 08.02.2023) krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu
keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud
piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 45,93%. Hageja nõude aluseks oleva
05.01.2023 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr oli hagiavalduse kohaselt lepingu
sõlmimisel 20,900% aastas ning 08.02.2023 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr
20,830% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat,
laenulepingus kokkulepitud intressimäära, tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu,
tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies
mahus.
14. Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi
kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ning sai mõlema
hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul tulemuseks 20,63%. Kuivõrd kalkulaatori juures on
märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi, mida
krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra
arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi
kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks
pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks.
2-24-126513
15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata
menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on
krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib
vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,
kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma,
et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt
mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja
(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või
krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid
selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja
finantsolukorrale.
17. VÕS § 4034 lg 2 ütleb, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel
nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse
võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi
maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse
sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja
tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates
vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija
kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses
sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7
sätestatust.
18. Hageja kinnitusel on enne mõlema lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisuse hindamisel
hinnatud kostja arvelduskonto väljavõtet ning koos hagiga kohtule esitatud väljavõtted
hõlmavad kuut kuud enne lepingute sõlmimist. Kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel
aluseks võetud ajavahemik piisavalt pikk. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel on kummagi
lepinguga seoses aluseks võetud tema arvelduskonto väljavõttelt tuvastatud töötasu ning
samast väljavõttest tuvastatud kohustused. Ka on hageja kontrollinud välisest andmebaasist
(lisa nr 9), et kostjal lepingute sõlmimise ajal maksehäired puudusid. Kohus, tutvunud hageja
poolt esitatud kostja arvelduskonto väljavõtetega ja hagiavalduses toodud selgitustega, on
seisukohal, et hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimisele eelnenud kostja
krediidivõimelisuse kontroll on läbi viidud nõuetekohaselt ning krediidiandja on põhjendatult
jõudnud järeldusele, et kostja oli maksevõimeline.
19. Kostjaga on lepingud sõlmitud natuke rohkem kui ühekuulise vahega, mõlema lepinguga
seoses omavad kostja krediidivõimekuse hindamise mõttes sisulist tähendust kostja
kontoväljavõttel nähtuv perioodil 01.08.2022 kuni 05.01.2023. Nimetatud perioodis nähtub
igakuine töötasu laekumine. Juulis 2022 on kostja arvelduskontole lisaks töötasule laekunud
ka töötutoetus. 2023 aasta jaanuaris on kostja samuti saanud töötasu ning kuni 08.02.2023
lepingu sõlmimiseni ei nähtu arvelduskonto väljavõttelt kandeid, millest võiks eeldada, et
kostja töösuhe on lõppenud. Seega oli lepingute sõlmimise ajal kostjal olemas püsiv sissetulek
töötasu näol.
20. Kostja väited poolte vahel täiendavate kokkulepete sõlmimise kohta on paljasõnalised ja
tõendamata. Hagiavaldusest ei nähtu, et poolte vahel oleks sõlmitud täiendavaid
kokkuleppeid, millega oleks muudetud hageja nõuete aluseks olevate lepingute tingimusi.
2-24-126513
21. VÕS § 416 lg 1 ütleb, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse
ülesütlemine tühiseks.
22. Hagiavalduse lisana 3 on hageja esitanud 11.01.2024 teatise lepingutest tuleneva võlgnevuse
kohta ja lepingute ülesütlemise tahteavalduse. Teatises on kostjale teatatud lepingutest nr
23-001064-VL ja 23-009430-VL tuleneva võlgnevuse suurus ning antud kostjale täiendav
tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Teatise kohaselt peab kogu võlgnevus koos lisanduvate
maksete ja viivistega olema tasutud hiljemalt 06.02.2024. Samuti sisaldab teatis selgitust, et
teatist käsitletakse lepingute ülesütlemise tahteavaldusena ning täiendava tähtaja jooksul
kohustuste täitmata jätmise korral loeb hageja lepingud ühepoolselt üles öelduks. Teatis on
adresseeritud kostja lepingust nähtuvale elukoha aadressile.
23. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostja laenulepinguga nr 23-001064-VL põhivõlgnevus alates
10.11.2023 ning ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 10.11.2023,
10.12.2023 ja 10.01.2024 põhiosa maksed kogusummas 255,30 eurot. Samuti olid kostjal
alates 1.11.2023 tasumata intressimaksed. Laenulepinguga nr 23-009430-VL seoses tekkis
kostjal põhivõlgnevus samuti 10.11.2023 ning ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid
täielikult tasumata 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024 põhiosa maksed kogusummas
250,96 eurot. Samast lepingust tulenevad intressimaksed olid kostjal tasumata alates
10.07.2023.
24. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et lepingud nr 23-001064-VL ja 23-009430-VL on
hageja poolt korrektselt 07.02.2024 üles öeldud.
25. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda
selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi
kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 3-
2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul
reeglina kõne alla.
26. Kostja sai poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 23-001064-VL alusel hagejalt laenu 2000,00
eurot. Laenuleping öeldi üles kuna kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt
ja ülesütlemise hetkeks oli kostjal lepingu alusel saadust hagejale tagastamata 1305,16 eurot.
Laenulepingu nr 23-009430-VL alusel sai kostja hagejalt laenu 2000,00 eurot. Laenuleping
öeldi erakorraliselt üles, kuna kostja rikkus enda lepingulisi kohustusi ja ülesütlemise hetkeks
oli kostjal lepingu alusel saadust hagejale tagastamata 1385,12 eurot. Kohus mõistab kostjalt
hageja kasuks välja laenulepingu nr 23-001064-VL põhivõlgnevuse summas 1305,16 eurot ja
laenulepingu nr 23-009430-VL põhivõlgnevuse summas 1385,12 eurot.
27. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et
kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu
kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku
lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud
ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust
tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla
2-24-126513
üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu
tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).
28. Pooled on lepingutes nr 23-001064-VL ja 23-009430-VL kokku leppinud kohalduvas
intressimääras 18,900% (vastavalt lisa 1 ja lisa 5). Hageja on intressi arvestanud alates
esimesest tasumata intressimaksest kuni lepingute ülesütlemiseni ning palub kostjalt välja
mõista intressivõlgnevus vastavalt hagiavalduse lisades nr 4 ja 6 arvestusele.
29. Laenulepinguga nr 23-001064-VL seotud arvestuses nähtub, et kostja ei ole hagejale tasunud
10.11.2023 intressimakset summas 22,23 eurot, 10.12.2023 intressimakset summas 20,70
eurot, 10.01.2024 intressimakset summas 21.39 euro ning ajavahemiku 11.01.2024-
07.02.2024 eest summas 20,01 eurot. Intressivõlgnevus eelnimetatud lepingust kokku on
84,33 eurot. Laenulepinguga nr 23-009430-VL seotud arvestusest nähtuvalt ei ole kostja
hagejale tasunud järgmisi intressimakseid: 10.07.2023 summas 27,08 eurot, 10.08.2023 26,71
eurot, 10.09.2023 26,35 eurot, 10.10.2023 25,08 eurot, 10.11.2023 23,68 eurot, 10.12.2023
21,90 eurot, 10.01.2024 22,63 eurot ja alates 11.01-07.02.2024 21,17 eurot. 31.10.2023 on
kostja intressivõlgnevuse katteks hagejale tasunud 18,93 eurot, seega lepingust tulenev
intressivõlgnevus on 175,67 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr
23-001064-VL tuleneva intressi 84,33 eurot ja laenulepingust nr 23-009430-VL tuleneva
intressi 175,67 eurot.
30. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise
määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti
aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,
loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31. Pooled on hageja nõude aluseks olevates lepingutes kokku leppinud, et kui arvelduskontol ei
olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise
arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja
hinnakirjas toodud määra alusel (lepingute tüüptingimuste p 8.1). Hinnakirja (hagiavalduse
lisa 2) järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses
intressimääras aastas, s.o käesolevalt mõlema lepingu kohaselt 18,900% aastas ehk 1,05 eurot
päevas (hagiavalduse lisad 1 ja 5). Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks
muutunud viivise väljamõistmist järgnevalt: lepingu nr 23-001064-VL alusel summas 145,64
eurot ning lepingu nr 23-001064-VL alusel 153,50 eurot. Kostja ei ole hagejale teinud
makseid alates 2023 novembri kuust ehk kahtlust pole selles, et kostja on oma kohustuse
täitmisega viivituses. Kohus on seisukohal, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud
viivise nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
32. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult
mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
33. Hageja palub mõlema nõude aluseks oleva lepingu puhul mõista kostjalt välja viivis
põhinõudelt viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus
leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma
kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis lepingust nr 23-
001064-VL tulenevalt põhivõlgnevuselt 1 305,16 eurot viivisemääraga 18,9% aastas alates
28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni ning lepingust nr 23-009430-VL tulenevalt
2-24-126513
põhivõlgnevuselt 1385,12 eurot viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni
põhinõude täitmiseni.
34. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada
võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu
26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt
edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju
olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise
põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
35. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja
kasuks välja mõista laenulepingust nr 23-001064-VL tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot,
millest põhiosa 1305,16 eurot, intress 84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot ning viivis
põhinõudelt viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid
mitte enam kui põhinõude ulatus. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus kokku 1 714,29 eurot, millest põhiosa 1
385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50 eurot ning viivis põhinõudelt
viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam
kui põhinõude ulatus.
Menetluskulud
36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel.
37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuivõrd antud asjas kohus rahuldab hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud.
38. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).
39. Hagiavalduse kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga hageja menetluskuluks maksekäsu
avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 111,16 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav
riigilõiv 343,84 eurot, kokku 455 eurot, mille hageja palub jätta kostja kanda. Samuti palub
hageja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
40. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb TsMS §§ 139 lg 2, 124 lg 1 ja RLS § 59 lg 1. Riigilõivu
summas 455 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb
riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisast nr 1. Tegemist on seadusest tuleneva ning
seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
41.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse
esitanud. Kohus rahuldab taotluse.
42. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse
menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
2-24-126513
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Undrest
kohtunik