Legislator Case Law & Legislation
2-25-119147/9 AI generated

2-25-119147/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-119147/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-25-119147

Legislator headnote

AI generated

2-25-119147/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 2-25-119147

Keywords

AI generated
parking area obligation to provide parking spaces physical environment light pollution post-flight grounds non-polluting vehicle
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-119147

K O H T U O T S U S

/ÕIGEKSVÕTUOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 26. september 2025

Tsiviilasja number

2-25-119147

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus K. M. vastu

võlgnevuse nõudes

Hagi hind

55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490,

asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post:

XXX);

Kostja: K. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 26. september 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista kostja K. M.’lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks 55

(viiskümmend viis) eurot (so võlgnevus).

3. Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostja K. M.’lt hageja OÜ

EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot (s.h

õigusabikulud 180 eurot, riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

õigusabikulud 20 eurot).

4. Välja mõista kostja K. M.’lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis

menetluskuludelt (300 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.

Edasikaebamise kord

1 (5)

2-25-119147

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 30.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 01.08.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik

esitas 06.08.2025 nõudele vastuväite.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 12.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Harju Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

3. Harju Maakohtu 12.08.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv

14 päeva jooksul.

4. 01. septembril 2025 esitas OÜ EUROPARK ESTONIA Harju Maakohtule hagiavalduse K. M.

vastu leppetrahvi võlgnevuse 55 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja parkis 27.06.2024

sõiduautot Tallinna mnt 37, Narva, EP opereeritavale parkimisalale (leppetrahvinumber

1882706242009542, maksetähtaeg 04.07.2024, võlgnevuse summa 55 eurot). Kontrollimise käigus

leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud fikseeritud

parkimise algusaega Sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga ega kirjalikult paberil. Järelikult parkis

kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on

käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on

leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta.

5. EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on

paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega

tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks Ühtlasi on EP avaldanud

tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP

parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et

selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla

operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Võttes arvesse, et sissesõidul on Sõiduki

kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide

lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP

pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP

esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal

puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja

parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle

parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning

ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks.

2 (5)

2-25-119147

6. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist,

et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud

leppetrahvinõudel), väljastas EP leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise

tuvastamist, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele.

7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 alusel kostjalt välja

mõista põhivõla 55 eurot.

8. Harju Maakohtu 08.09.2025 kohtumäärusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel lahendamiseks Viru

Maakohtule.

KOSTJA VASTUS

9. 08. septembril 2025 esitatud kostja vastus oli sisult sama, mis esitatud maksekäsu kiirmenetluses.

Kostja sõnul väidetav leppetrahv ei olnud füüsiliselt kinnitatud sõidukile, mistõttu puudus kostjal

igasugune võimalus tutvuda nõude sisuga ning seda õigeaegselt vaidlustada. On tõenäoline, et

trahviteade eemaldati ilmastikuolude või kolmanda isiku poolt, mis ei võimaldanud tal olla teadlik

menetluse algusest. EFTA Legal OÜ ei edastanud trahviteadet ega selle alusel koostatud nõuet ei

e-posti ega tavaposti teel. Vastavalt hea usu ja teavitamiskohustuse põhimõttele ei olnud võimalust

reageerida ega seisukohta võtta enne asja kohtusse edastamist. Kostja on nõus tasuma algse

trahvisumma, mis on seotud valesti parkimisega, kuid ei tunnusta nõuet osas, mis puudutab EFTA

Legal OÜ kulusid, intresse või muid menetluskulusid. Teavitamine oli puudulik ning kostjal ei olnud

võimalust menetlusest õigel ajal teada saada ega sellele reageerida. Dokumentidele lisatud

meeldetuletust ei ole kostja kunagi kätte saanud. Kui teavitamine oleks toimunud korrektselt, ei oleks

antud olukord üldse tekkinud.

HAGEJA VASTUS

10. Hageja selgitab oma 19.09.2025 vastuses, et hagiavalduse lisana on esitatud fotod, millel on näha,

et leppetrahv on asetatud kostja sõiduki kojamehe alla. Kostja hinnangul on tõenäoline, et

ilmastikuolude tõttu võis leppetrahv kojamehe vahelt ära lennata. Hageja märgib, et leppetrahvi

väljastamise hetkel oli ilm selline, et on ebatõenäoline, et vaikne või kerge tuul võiks leppetrahvi

kojamehe vahelt ära puhuda.

11. Leppetrahv asetati kostja sõiduki kojamehe vahele vahetult peale leppetrahvi väljastamist.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-117-146 lahendi p-s 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel

saab leppetrahvinõude panemist esiklaasile kojamehe vahele lugeda tahteavalduse edastamise

mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Seega on hageja edastanud

kostjale trahviteate mõistlikul viisil. Kostjale on edastatud rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kuid

kostja sellele ei reageerinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid

dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

õigeksvõtuotsusega.

13. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tekkinud kohustus hageja ees 55 eurot. 19.09.2025 esitatud

vastuses kostja teatas, et on nõus tasuma algse trahvisumma. Seega kostja on võtnud hagi õigeks.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või

3 (5)

2-25-119147

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise

lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja

kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole

tuvastatud. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ehk

55 euro ulatuses.

14. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud

vormis. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

16. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud tehtud

toimingute eest kokku 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p

11). Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni 30 minuti ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab

hageja poolt volitatud esindaja EFTA Legal OÜ teenust 120 eurot tunnis. Kohtu hinnangul ei ole

hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2 tunni mahus mõistlikud ja on

põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamise, sisu poolest trafaretse hagiavalduse koostamise, sellele lisade lisamise ja kohtule esitamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad

toimingud, mille sisu on üksnes „dokumentide analüüs“ või „konsultatsioon“ ei ole sellised

toimingud, mida kostja peaks hüvitama. Hageja poolt esitatud menetlusdokumentide

ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning

materjalidega tutvumise. Ühtlasi ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostja 19.09.2025 seisukohale

vastuse koostamise menetluskulu, kuivõrd kostja vastus oli sisuliselt sama, nagu maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväide ja hagejal oli võimalik vastuväite osas seisukoht võtta juba varem,

nt hagiavalduses. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on

hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses 30.07.2025 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 01.09.2025 summas 35

eurot, kokku 100 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot, s.h õigusabikulud 180

eurot, riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

4 (5)

2-25-119147

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453

lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

5 (5)