2-25-119147/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-25-119147
Legislator headnote
AI generated2-25-119147/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 2-25-119147
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-119147
K O H T U O T S U S
/ÕIGEKSVÕTUOTSUS/
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Ifret Mamedguseinov
Otsuse kuupäev
Rakvere, 26. september 2025
Tsiviilasja number
2-25-119147
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus K. M. vastu
võlgnevuse nõudes
Hagi hind
55 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490,
asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post:
XXX);
Kostja: K. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev 26. september 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2. Välja mõista kostja K. M.’lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks 55
(viiskümmend viis) eurot (so võlgnevus).
3. Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostja K. M.’lt hageja OÜ
EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot (s.h
õigusabikulud 180 eurot, riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse
õigusabikulud 20 eurot).
4. Välja mõista kostja K. M.’lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis
menetluskuludelt (300 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6. Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.
Edasikaebamise kord
1 (5)
2-25-119147
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1. OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 30.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 01.08.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik
esitas 06.08.2025 nõudele vastuväite.
2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 12.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis
nõude üle Harju Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3. Harju Maakohtu 12.08.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg
esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv
14 päeva jooksul.
4. 01. septembril 2025 esitas OÜ EUROPARK ESTONIA Harju Maakohtule hagiavalduse K. M.
vastu leppetrahvi võlgnevuse 55 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja parkis 27.06.2024
sõiduautot Tallinna mnt 37, Narva, EP opereeritavale parkimisalale (leppetrahvinumber
1882706242009542, maksetähtaeg 04.07.2024, võlgnevuse summa 55 eurot). Kontrollimise käigus
leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud fikseeritud
parkimise algusaega Sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga ega kirjalikult paberil. Järelikult parkis
kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast
parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on
käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on
leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta.
5. EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on
paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega
tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks Ühtlasi on EP avaldanud
tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP
parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et
selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.
Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja
teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla
operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Võttes arvesse, et sissesõidul on Sõiduki
kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide
lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb
seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP
pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP
esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal
puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja
parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle
parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning
ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
2 (5)
2-25-119147
6. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist,
et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud
leppetrahvinõudel), väljastas EP leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise
tuvastamist, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele.
7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 alusel kostjalt välja
mõista põhivõla 55 eurot.
8. Harju Maakohtu 08.09.2025 kohtumäärusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel lahendamiseks Viru
Maakohtule.
KOSTJA VASTUS
9. 08. septembril 2025 esitatud kostja vastus oli sisult sama, mis esitatud maksekäsu kiirmenetluses.
Kostja sõnul väidetav leppetrahv ei olnud füüsiliselt kinnitatud sõidukile, mistõttu puudus kostjal
igasugune võimalus tutvuda nõude sisuga ning seda õigeaegselt vaidlustada. On tõenäoline, et
trahviteade eemaldati ilmastikuolude või kolmanda isiku poolt, mis ei võimaldanud tal olla teadlik
menetluse algusest. EFTA Legal OÜ ei edastanud trahviteadet ega selle alusel koostatud nõuet ei
e-posti ega tavaposti teel. Vastavalt hea usu ja teavitamiskohustuse põhimõttele ei olnud võimalust
reageerida ega seisukohta võtta enne asja kohtusse edastamist. Kostja on nõus tasuma algse
trahvisumma, mis on seotud valesti parkimisega, kuid ei tunnusta nõuet osas, mis puudutab EFTA
Legal OÜ kulusid, intresse või muid menetluskulusid. Teavitamine oli puudulik ning kostjal ei olnud
võimalust menetlusest õigel ajal teada saada ega sellele reageerida. Dokumentidele lisatud
meeldetuletust ei ole kostja kunagi kätte saanud. Kui teavitamine oleks toimunud korrektselt, ei oleks
antud olukord üldse tekkinud.
HAGEJA VASTUS
10. Hageja selgitab oma 19.09.2025 vastuses, et hagiavalduse lisana on esitatud fotod, millel on näha,
et leppetrahv on asetatud kostja sõiduki kojamehe alla. Kostja hinnangul on tõenäoline, et
ilmastikuolude tõttu võis leppetrahv kojamehe vahelt ära lennata. Hageja märgib, et leppetrahvi
väljastamise hetkel oli ilm selline, et on ebatõenäoline, et vaikne või kerge tuul võiks leppetrahvi
kojamehe vahelt ära puhuda.
11. Leppetrahv asetati kostja sõiduki kojamehe vahele vahetult peale leppetrahvi väljastamist.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-117-146 lahendi p-s 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel
saab leppetrahvinõude panemist esiklaasile kojamehe vahele lugeda tahteavalduse edastamise
mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Seega on hageja edastanud
kostjale trahviteate mõistlikul viisil. Kostjale on edastatud rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kuid
kostja sellele ei reageerinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid
dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
õigeksvõtuotsusega.
13. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tekkinud kohustus hageja ees 55 eurot. 19.09.2025 esitatud
vastuses kostja teatas, et on nõus tasuma algse trahvisumma. Seega kostja on võtnud hagi õigeks.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või
3 (5)
2-25-119147
kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise
lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja
kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole
tuvastatud. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ehk
55 euro ulatuses.
14. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud
vormis. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata
täidetavaks.
Menetluskulud
15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi
rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas
100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud tehtud
toimingute eest kokku 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige
õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p
11). Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni 30 minuti ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab
hageja poolt volitatud esindaja EFTA Legal OÜ teenust 120 eurot tunnis. Kohtu hinnangul ei ole
hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2 tunni mahus mõistlikud ja on
põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse
esitamise, sisu poolest trafaretse hagiavalduse koostamise, sellele lisade lisamise ja kohtule esitamise
põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad
toimingud, mille sisu on üksnes „dokumentide analüüs“ või „konsultatsioon“ ei ole sellised
toimingud, mida kostja peaks hüvitama. Hageja poolt esitatud menetlusdokumentide
ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning
materjalidega tutvumise. Ühtlasi ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostja 19.09.2025 seisukohale
vastuse koostamise menetluskulu, kuivõrd kostja vastus oli sisuliselt sama, nagu maksekäsu
kiirmenetluses esitatud vastuväide ja hagejal oli võimalik vastuväite osas seisukoht võtta juba varem,
nt hagiavalduses. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on
hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud
õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu
kiirmenetluses 30.07.2025 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 01.09.2025 summas 35
eurot, kokku 100 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud
maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes
mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot, s.h õigusabikulud 180
eurot, riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot.
17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
4 (5)
2-25-119147
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab
menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453
lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov
Kohtunik
5 (5)