4-25-3211/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-3211

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Paide kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-3211 (2630,25,002885)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Urmet Türner kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

6.8.2025 otsusele väärteoasjas nr 2630,25,002885

LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Urmet Türner (ik 37903066028;

elukoht x x x x x x; e-post x; telefon x, x)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Kesk-Eesti politseijaoskond, asukoht Tallinna 12

Paide, e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg

1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Urmet Türneri kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 6.8.2025 otsus väärteoasjas nr

2630,25,002885 muutmata.

2. 2-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt LS § 127 peab U. Türner 5 tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõusutmist

loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

3. Edastada kohtuotsus Urmet Türnerile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 6.8.2025 otsusega

väärteoasjas nr 2630,25,002885 karistati Urmet Türnerit selle eest, et tema 11.7.2025 kella

16.09 ajal x x Järva maakonnas x x. km juhtis mootorsõidukit x reg.nr x asulavälisel teel

kiirusega 116km/h +- 4km/h teel, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega

ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Rikkus liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Väärteo

4-25-3211

toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud U. Türnerit LS § 227 lg 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Kaebus

Urmet Türner esitas Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 6.8.2025 otsusele (kohtutoimik, edaspidi

KT, tl 11-12). U. Türner avaldab, et kahetseb juhtunut ja üritab oma liikluskäitumist veelgi

enam kontrollida. Kaebuses leiab U. Türner, et kohtuväline menetleja on määranud ebaõiglase

karistuse, palub kohtul määrata rikkumisele ja isikule vastav õiglane karistus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 22), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad, U.

Türneril on kolm kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi, mis on tasutud 14.7.2025.

Määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja on põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 22, 24-25). VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt

kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärtootsuses olevad teokirjeldused

kattuvad.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas U. Türner on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kiirusmõõturi

kasutamise protokoll (VTT lk 3-4) kinnitab, et 11.7.2025 kell 16.09 mõõdeti U.

Türneri juhtud sõiduki reg.nr x kiirust x x x. km; sõiduk liikus üksi ja lähenes

mõõtjale; kiirusmõõturi lugem oli 116, laiendmääramatus +/-4, lõplik mõõtetulemus

112 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit; lubatud sõidukiirus 90

km/h, ületatud sõidukiirus 22 km/h; U. Türneril avaldused puudusid, on protokolli

allkirjastanud. VTT tl 5 olev taatlustunnistus kinnitab, et kiirusmõõtur Stalker DSR

2X nr DB014041 oli taadeldud. Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll

tõendab, et U. Türner juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit

asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 112 km/h,

ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 1.

Kohus leiab, et U. Türneri poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud

objektiivse teokoosseisu.

3. Kohus leiab, et U. Türner pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetult. U. Türner

on avaldanud (KT tl 7), et kiirustas x seoses tööasjadega, oli hiljaks jäämas. Seega U.

Türner seadis eesmärgiks jõuda Tx õigeaegselt ja teadis, et peab selleks lubatud

sõidukiirust ületama ja seda ka tegi.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et U. Türner on talle

süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

4-25-3211

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et U. Türneri poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8. VTMS § 30 sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel,

muuhulgas annab võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärteoga.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole

tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe

karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa

(Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

9. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

10. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on U. Türnerit

karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

12. U. Türner ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, mis on LS §

227 lg 2 sätestatud väärteo alumises määras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse

normi, see näitab tema süüd väiksena. U. Türner on teo toime pannud kavatsetult, mis

suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja

kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et U.

Türneri süü on keskmisest väiksem.

13. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

Karistusregistri teade (VTT tl 9) näitab, et U. Türneril on kolm kehtivat karistust LS §

227 lg 2 järgi: 1) 17.12.2022 toime pandud teo eest on teda karistatud 17.12.2022

otsusega rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot; 2) 2.4.2024 toime pandud teo

eest on teda karistatud 2.4.2024 otsusega rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot;

3) 28.5.2024 toime pandud teo eest on teda karistatud 28.5.2024 otsusega rahatrahviga

63 trahviühikut, s.o 252 eurot. Kõik trahvid on tasutud 14.7.2025 s.o peale käesolevas

asjas arutusel oleva teo toimepanemist. U. Türner on leidnud, et sõidab aastass 50-60

tuhat kilomeetrit ja leiab, et antud läbisõitu arvestades ei ole eriline liiklushuligaan.

Kohus leiab, et U. Türneri eelnevad karistused näitavad, et tegu ei ole juhusüüteoga,

neljas samalaadne rikkumine kinnitab, et tegu on harjumussüüteoga. Ka U. Türneri

poolt välja toodu, et tegude vahel on pikad vahed, ei muuda seda seisukohta. Tegemist

on kehtivate, ühesuguste tegude eest mõistetud karistustega. Eelmiste tegude

toimepanemise kuupäevad ja väärteootsuste kuupäevad näitavad, et eelmisel kolmel

4-25-3211

korral on politsei U. Türnerile teinud kohapeal kiirmenetluse otsuse. U. Türner jättis

määratud trahvid tasumata ja jätkas sõidukit juhtides kiiruse ületamist. See näitab, et

määratud trahvid ei muutnud U. Türneri käitumismustrit. U. Türner palub mõistvat

suhtumist trahviotsuse tegemisel, sest auto on peamine töövahend. Kohus leiab, et U.

Türneri suhtes on juba eelnevatel kordadel politsei näidanud „mõistvat“ suhtumist. U.

Türneril oli korduvalt võimalus oma käitumismutrit muuta, järgida liiklusnõudeid, mis

oleks taganud, et juhtimisõigus säiliks, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või

neile reageeritakse jätkuvalt leebelt. U. Türner on põhjendanud kiiruse ületamist

sellega, et kiirustas x, sest oli seoses tööasjadega hiljaks jäämas. Kohus leiab, et U.

Türneri kaebusest tuleb, et tema poolt välja toodud asjaolu teeb tema rikkumise vähem

olulisemaks. Kohus leiab, et see näitab, et U. Türner seadis oma isiklikud huvid

ettepoole teiste liiklejate turvalisusest. Liiklusseadus ei näe ette, et U. Türneri poolt

välja toodud asjaoludel oleks kiiruse ületamine lubatud. Kui on ettenägematud

asjaolud, siis tuleb oma plaanid ümber teha, et ei peaks kiirust ületama. U. Türner

avaldas, et auto on tema peamine töövahend ja üksinda alaealise lapse kasvatamine

eeldab vajadust tihti liigelda. Kohus leiab, et U. Türner oleks saanud ja pidanud

eelmistest karistustest järeldused tegema ja oma käitumist muutma, seeläbi oleks ta

saanud vältida juhtimisõigusest ilma jäämist. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja

on asjakohaselt viidanud kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale (Riigikohtu otsus

3-1-16-17 p-d 16-19), mille kohaselt isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele

jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teisele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb

liiklusest kõrvaldada. Kokkuvõtvalt karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib U.

Turneri karistamist juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistuse üldpreventiivne eesmärk

tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate

turvalisuse tagamiseks.

14. Kohtuväline menetleja on U. Türnerit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsiooni keskmisest määrast madalama karistusega,

s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks (sanktsioonis ette nähtud karistusena

juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni). Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on U.

Türnerile määranud karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.

15. Lähtudes eeltoodust jätab kohus U. Türneri kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja väärteootsuse muutmata

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik