4-25-3276/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-25-3276

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-32763 (2570,25,000894)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Aksel Ratt kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna

18.8.2025 otsusele väärteoasjas nr 2570,25,000894

LS § 224-2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Aksel Ratt (ik 50501180860;

elukoht XXX; e-post XXX; telefon XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4,

Haapsalu linn, esindaja Andrus Kleeman, e-post:

ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 224-2, § 69 lg 3-1, KarS § 56 lg 1, §

66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada Aksel Rati kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 18.8.2025 otsus väärteoasjas nr 2570,25,000894 osaliselt -

määratud karistuse ja selle täitmise osas.

3. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada Aksel Ratti LS § 224-2 järgi

rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 120 eurot.

4. Määrata rahatrahvi 120 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 4 kuu jooksul,

tasudes osamakse iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Osamakse suurus 30 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220255058839). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt

täidetuks, kui Riho Meister järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu,

vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja

kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

6. Edastada kohtuotsus Aksel Ratile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-25-3276

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 18.8.2025 otsusega

väärteoasjas nr 2570,25,000894 karistati Aksel Ratti selle eest, et tema 19.7.2025 kella 3.19

ajal XXX maakonnas juhtis kergliikurit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg. Tõendusliku alkomeetri tulemus 0,45+-0,05

mg/l. Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3-1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS §

224-2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud A. Ratti LS § 224-2

alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Kaebus

Aksel Ratt esitas Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 18.8.2025 otsusele (kohtutoimik, edaspidi

KT, tl 2-3). Kaebuses A. Ratt tunnistab rikkumist, kuid taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna

on olnud seadusekuulekas kodanik, on töötu ja elab abirahast.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 12), et otsus väärteoasjas on tehtud kogutud tõendite

pinnalt, teo ohtlikust arvestades, arvestati süüd kergendavate asjaoludega. Otsuse koostaja on

põhistanud, miks määrati just selline karistus, määratud karistus tuleneb seadusest, karistuse

tühistamiseks põhjust ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 11, 14-15). VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt

kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A.Ratt on toime

pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A. Ratt kohapeal ütlusi

anda ei soovinud (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 7), kaebuses avaldab, et

alkoholijoobes kergliikuriga sõitmist ei õigusta. VTT tl 2 olev indikaatorvahendi

kasutamise protokoll näitab, et 19.7.2025 kell 3.19 kasutati A. Rati suhtes

indikaatorvahendit, näit oli positiivne. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokollis (VTT tl 3) on kirjas, et liiklemine/sõidustiil ebakindel, kergliikuriga sõites

kaldus; koordinatsioonis kerged häired, kergelt taaruv; alkoholi lõhn. Tl 4 on

tõendusliku alkomeetri väljatrükk – 19.7.2025 kell 3.31-3.35 kasutatud Aksel Rati

suhtes tõenduslikku alkomeetrit, lõplik lugem 0,45, laiendmääramatus 0,05 mg/l,

mõõtetulemus 0,40 mg/l. Tunnistaja M. T rääkis (VTT tl 8), et olles 19.7.2025

patrullis, teostasid xxx tänaval liiklusjärelevalvet; kell 3.16 märkas XXX juures

tõukerattaga XXX suunas liikumas isikut, keda oli eelnevalt näinud

alkoholijoobetunnustega. Peatas isiku ja isik kinnitas, et oli lähiajal alkoholi

tarvitanud; kontrollis indikaatorvahendiga, mis reageeris alkoholile. Kohus leiab, et

eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt, et A. Ratt juhtis väärteootsuses

4-25-3276

näidatud ajal ja kohas kergliikurit kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,4 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 3-1, mille kohaselt

kergliikurijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi

või rohkem. Kohus leiab, et A. Rati poolt toime pandud tegu täidab LS § 224-2

sätestatud objektiivse teokoosseisu.

3. Kohus leiab, et A. Ratt pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. A.

Ratt tunnistas politseile kohapeal, et oli lähiajal enne kergliikuri juhtima hakkamist

alkoholi tarvitanud. Kaebuses avaldas, et tarbis küll alkoholi, kuid sellest oli palju

aega möödas, ei teadnud, et on veel joobes. Seega A. Rati selgitused alkoholi

tarvitamise aja kohta on erinevad. Kohus leiab, et tuvastatud alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus (mitte väiksem kui 0,4 mg/l) koos joobeseisundile viitavate

tunnuste kirjeldamise protokollis välja toodud asjaoludega (liiklemine/sõidustiil

ebakindel, kergliikuriga sõites kaldus; koordinatsioonis kerged häired, kergelt taaruv)

kinnitavad, et A. Ratt pidas võimalikuks, et ta peale alkoholi tarvitamist ei ole

kainenenud. Kaebuses avaldatu, et ei saanud aru, et on veel joobes, ei vasta tuvastatud

asjaoludele. Kaebuses selgitab, et ei teadnud, et kergliikuriga sõitmine joobes on

keelatud. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega

ettevaatamatust. See tähendab, et juriidiline eksimus ei välista ühelgi juhul tahtlust ja

kohus leiab, et selline õigusnormi mittetundmine ei olnud A. Rati jaoks vältimatu.

Enne kui isik osaleb juhina (sh kergliikuri juhina) liikluses, on tal kerge vaevaga

võimalik endale liiklusnormid selgeks teha.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A. Ratt on talle

süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et A. Ratt poolt toime pandud tegu vastab LS § 224-2 sätestatud väärteole, tema tegu

on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

9. LS § 224-2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline

menetleja on A. Ratti karistanud rahatrahviga 25 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt

trahviühiku suurus alates 1.1.2025 on 8 eurot), s.o. 200 eurot.

10. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

11. LS § 224-2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 25 trahviühikut. A.

Ratt juhtis kerliikurit kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,4 mg/l, so

4-25-3276

oluliselt suurem kui kergliikuri juhile lubatud piirmäär, politsei tuvastas kohapeal ka

joobe tunnused; A. Ratt rikkus ühte liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd

keskmisena. A. Ratt on teo toime pannud kaudse tahtlusega mis süüd ei muuda.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist, karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et A. Rati süü on keskmisest väiksem.

12. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

A. Ratt on kaebuses rõhutanud, et on seadusekuulekas kodanik. VTT tl 11 olev

karistusregistri väljatrükk näitab, et A. Ratt on karistamata, seega karistuse

eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist, sest

tegemist on juhusüüteoga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keeld juhtida

kergliikurit kui alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus on suurem kui seaduses ette

nähtud, on kehtestatud ka teiste liiklejate kaitseks. Samas on ilmselgelt selle normi

eesmärk kaitsta ka kergliikuri juhtide elu ja tervist, sest on üldteada asjaolu, et

õnnetuste puhul saavad kõige rohkem viga kergliikuri juhid ise. Seega karistuse

üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja karistust suurendada, selliste

rikkumiste fikseerimine ja karistuse määramine politsei poolt annab selge signaali, et

selline käitumine ei ole aktsepteeritav.

13. Kohtuväline menetleja on A. Ratti karistanud LS § 224-2 järgi põhikaristusena

rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on

A. Ratti karistanud liiga rangelt, sest A. Rati süü on keskmisest väiksem, s.h esineb

karistust kergendav asjaolu, A. Ratt on karistamata. Seetõttu tühistab kohus politsei

väärteootsuse määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei

raskenda A. Rati olukorda. Kohus mõistab A. Ratile LS § 224-2 järgi karistuseks

rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 15 trahviühikut, m.o

120 eurot.

14. A. Ratt on kaebuses märkinud, et ta on töötu ja elab abirahast. Kohus märgib, et

väärtegude eest määratavate/mõistetavate karistuste puhul ei sõltu trahvi suurus isiku

sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille

suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvate põhjuste

olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab rahatrahvi 120 eurot tasumise

ositi igakuiste maksetena 4 kuu jooksul, A. Ratt peab rahatrahvi osamakse tasuma iga

kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse

suurus 30 eurot.

15. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus A. Rati kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja

väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle täitmise

osas uue otsuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik