3-25-292/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

26.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-292

Haldusasi

Y.G kaebus 2024. a detsembrikuu ja 2025. a

jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna

linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a

detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste

taotlused sisuliselt; Tallinna linna poolt kaebaja taotluste

menetlemisel IKÜM sätete rikkumise tuvastamiseks,

Tallinna linna kohustamiseks lõpetama õigusvastane

isikuandmete kogumine ja töötlemine ning kustutama

õigusvastaselt kogutud andmed

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.G

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristel

Tina

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus lepitusmenetluse alustamiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.

3. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed ning kaebajaga

seotud kohtuasjade numbrid tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.10.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.G (kaebaja) esitas 11.12.2024 Kesklinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

(Tallinna linn) taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse saamiseks 2024. a detsembrikuu eest (digitaalse kohtutoimiku

lehekülgedel (dtl) 12–13) koos taotlusele lisatud dokumentidega. Kaebaja esitas taotlusele 2024. a

oktoobri-, novembri- ja detsembrikuus ravimite soetamise ostutšekid; 2024. novembrikuu

spordiklubi kuludokumendi; kaebaja ja tema pereliikme pangakontode väljavõtted, elektriteenuse

arve ja kommunaalkulude arve 2024. a novembrikuu kohta; kaebaja ja tema pereliikme töövõimet

puudutavad haldusaktid.

1.1.

Tallinna linn (vastustaja) palus 18.12.2024 kirjaga nr 5-8/1984-2 (dtl 151–152)

toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks ning toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks vastata

3-25-292

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirjas esitatud küsimustele ning edastada soovitud dokumendid.

Kaebajal paluti esitada enda, tema tütre ja poja panga kinnitusega pangakontode väljavõtted (p 1);

selgitada üürilepinguga ja sellest tulenevate võlgnevustega seotud asjaolusid (p 2); selgitada

elukaaslasega eluasemekulude jaotamist (p 3); esitada muid võlgnevusi tõendavad dokumendid (p

4) ning selgitada töötamist ja töötasu laekumisi puudutavaid asjaolusid (p 5). Samuti selgitati

kaebajale, et tal on õigus esitada muid enda majanduslikku olukorda tõendavaid dokumente ja

selgitusi, mille esitamist peab kaebaja vajalikuks. Kaebaja sai kirja kätte 19.12.2024.

1.2.

Kaebaja esitas 06.01.2025 täiendavad selgitused, milles tõi välja, et panga kinnitusega

pangakontode väljavõtete esitamiseks puuduvad kaebajal rahalised vahendid. Kaebaja selgitas, et

temale teadaolevalt ei ole tal elukaaslast ning S.Tl ja tema ettevõttel ei ole ühtegi ruumi kaebaja

kodus. Kaebaja tõi välja, et tal on korteri eest võlgnevus ca 3500 eurot. Korteri omanik on

välismaalane ja tal ei ole digiallkirja. Kaebaja esitas kohtutäituri väljavõtte enda võlgnevustest,

küsides vastustajalt selliste andmete kogumise põhjuseid ja mida kaebaja kohta kogutud

andmetega tehakse. Kaebaja märkis, et tal puudub töö ja töötasu laekumised, vaid kaebaja on

koolis praktikumis, ning saab stipendiumit.

1.3. Vastustaja jättis 14.01.2025 kirjaga nr 5-8/24/1984-4 (dtl 50–52) kaebaja 2024. a

detsembrikuu sotsiaaltoetuste taotlused läbi vaatamata põhjendades enda seisukohti järgmiselt:

1.3.1. Kuigi kaebaja on esitanud varasemate küsimuste osas selgitused, ei ole ta andnud sisulisi ja

konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele. Tallinna linnal ei olnud võimalik kaebaja perekonna

majanduslikku toimetulekut terviklikult hinnata. Samuti ei ole kaebaja esitanud palutud

dokumente. Kuivõrd 11.12.2024 taotluse asjaolud olid ebaselged, palus linn 18.12.2024 kirjaga

esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest vastused kirjas toodud küsimustele ja

esitada kirjas nimetatud dokumendid.

1.3.2. Kaebajal paluti esitada tema, tema tütre ja poja pangakontode väljavõtted koos

pangakinnitusega. Taotleja ei ole 06.01.2025 kirjaga temalt palutud pangakonto väljavõtteid

esitanud. Kuna kaebaja vastused üürilepingute ja tema elukohta registreeritud ettevõtete osas ei ole

olnud piisavad, paluti taotlejal asjakohaselt selgitada, millises osas tasub S.T enda ja temaga

seotud ettevõtete kasutuses olevate ruumide eest ning kas ja kuidas on kaebaja ise selleks ette

võtnud, et eluasemekulusid jagada. Kaebajal paluti esitada dokumentaalselt tõestatud ja digitaalse

allkirjaga korteriomaniku kinnitus eluasemekulude võlgnevuste kohta ja selgitus, miks ei ole

korteriomanik võlgnevsute kohta teatist esitanud üürilepingu sõlminud äriühingule või selle

omanikule, kelleks on S.Tga seotud mittetulundusühing. Kaebaja ei ole 06.01.2025 vastusega

linna 18.12.2024 esitatud küsimustele asjakohaselt vastanud ega esitanud temalt palutud

dokumente. Kuna avalikkusele on teada, et S.T on kaebaja elukaaslane ja märgitud kaebaja

elukoha elanikuks, paluti kaebajal selgitada, miks ei osale S.T eluasemekulude tasumisel. Sellele

küsimusele ei vastanud kaebaja asjakohaselt. Kuna kaebaja väidete kohaselt on tal muud võlad,

tuli tal esitada tõendavad dokumendid (täitedokumendid jms), kuid kaebaja ei ole palutud

dokumente esitanud. Samuti, kuna kaebaja on väitnud töölkäimist, tuli tal selgitada töötamise ja

töötasu laekumisega seonduvaid asjaolusid, kuid kaebaja ei ole asjakohaselt vastanud.

1.3.3. Kokkuvõtvalt ei ole kaebaja talle määratud tähtajaks, s.o 08.01.2025, perekonna

majandusliku toimetuleku hindamiseks kõiki vajalikke dokumente ja teavete esitanud. Sellest

tulenevalt jäeti taotleja 11.12.2024 sotsiaaltoetuste taotlus läbi vaatamata.

2. Kaebaja esitas 14.01.2025 Kesklinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

(Tallinna linn) taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse saamiseks 2025. a jaanuarikuu eest (dtl 53–55) koos taotlusele lisatud

dokumentidega. Kaebaja esitas lisaks taotlusele 2024. a detsembrikuus soetatud ravimite

ostutšekid, spordiklubi kuludokumendi; kaebaja ja tema pereliikme pangakontode väljavõtted,

elektriteenuse arve ja kommunaalkulude arve 2024. a detsembrikuu kohta; kaebaja ja tema

pereliikme töövõimet puudutavad haldusaktid ja terviseandmed.

2.1. Vastustaja palus 21.01.2025 kirjaga nr 5-8/78-2 (dtl 149–150) sotsiaalhoolekandelise abi

andmise vajaduse hindamiseks esitada enda, tema tütre ja poja panga kinnitusega pangakontode

2(17)

3-25-292

väljavõtted (p 1); selgitada üürilepinguga ja sellest tulenevate võlgnevustega seotud asjaolusid (p

2); selgitada elukaaslasega eluasemekulude jaotamist (p 3); esitada muid võlgnevusi tõendavad

dokumendid (p 4); selgitada töötamist ja töötasu laekumisi puudutavaid asjaolusid (p 5) ning

täpsustada kaebajat abistavatelt isikutelt ja mittetulundusühingutelt saadavat abi (p 6). Samuti

selgitati kaebajale, et tal on õigus esitada muid enda majanduslikku olukorda tõendavaid

dokumente ja selgitusi, mille esitamist peab kaebaja vajalikuks.

2.2. Kaebaja esitas 23.01.2025 kirjaga vastused ja korteriomaniku 08.11.2024 kirja ning tabeli

võlgnevuste kohta, samuti enda ja poja pangakontode panga kinnitusega väljavõtted. Samuti esitas

kaebaja 24.01.2025 tütre pangakonto panga kinnitusega väljavõtte. Kaebaja esitas 28.01.2025

kirjaga kohtutäituri täitmisteated ja selgitustaotluse, milles soovis teada, miks linn kogub tema

isikuandmeid ja võladokumente korduvalt ning millisel õiguslikul alusel.

2.3. Vastustaja jättis 13.02.2025 kirjaga nr 5-8/78-7 (dtl 120–123) kaebaja 2025. a jaanuarikuu

sotsiaaltoetuste taotlused läbi vaatamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt:

2.3.1. Kuigi kaebaja on esitanud varasemate küsimuste osas selgitused, ei ole ta endiselt andnud

sisulisi ja konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele, mis võimaldaksid tema perekonna

majanduslikku toimetulekut terviklikult hinnata. Samuti ei ole kaebaja esitanud palutud

dokumente. Kuivõrd 14.01.2025 taotluse asjaolud olid ebaselged, palus linn 21.01.2025 kirjaga

esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest vastused kirjas toodud küsimustele ja

esitada kirjas nimetatud dokumendid. Kaebaja sai linna 21.01.2025 kirja kätte postitöötaja

vahendusel 23.01.2025, seega oli tal võimalik vastata kirjas esitatud küsimustele ja esitada nõutud

dokumente kuni 06.02.2025.

2.3.2. Kaebajal paluti 21.01.2025 kirjaga esitada tema, tema tütre ja poja pangakontode

väljavõtted koos pangakinnitusega. Kaebaja esitas palutud pangakontide väljavõtted 23.01.2025 ja

24.01.2025 kirjaga. Kuna kaebaja vastused üürilepingute ja tema elukohta registreeritud ettevõtete

osas ei ole varasemalt olnud piisavad, paluti kaebajal 21.01.2025 kirjaga asjakohaselt selgitada,

millises osas tasub S.T enda ja temaga seotud ettevõtete kasutuses olevate ruumide eest ning kas ja

kuidas on kaebaja ise selleks ette võtnud, et eluasemekulusid jagada. Kaebajal paluti esitada

dokumentaalselt tõestatud ja digitaalse allkirjaga korteriomaniku kinnitus eluasemekulude

võlgnevuste kohta seisuga 31.12.2024 ja selgitus, miks ei ole korteriomanik võlgnevuste kohta

teatist esitanud üürilepingu sõlminud äriühingule või selle omanikule, kelleks on S.Tga seotud

mittetulundusühing. Kaebaja ei ole 23.01.2025, 24.01.2025 ja 28.01.2025 kirjades asjakohaselt

vastanud ega esitanud palutud dokumente ning kaebaja esitatud täitmisteated ei anna alust

veendumuseks, et kaebajal puuduvad seosed S.Tga. Kuna S.T on üürilepingu alusel kaebaja

elukoha aadressil elanik, paluti kaebajal 21.01.2025 kirjas selgitada, miks ei osale S.T

eluasemekulude tasumisel. Sellele küsimusele kaebaja asjakohaselt ei vastanud. Kuna kaebaja

väidete kohaselt on tal endiselt muud võlad, tuli tal linna 21.01.2025 kirja kohaselt esitada

võlgnevusi tõendavad dokumendid (täitedokumendid jms), sh kehtivate võlgnevuste algsummad ja

kohustuste jäägid koos lisanduvate sissenõudja tasude ja viivistega seisuga 31.12.2024. Vastustaja

tõi 13.02.2025 kirjas välja, et neid palutud dokumente on kaebaja esitanud valikuliselt. Samuti,

kuna kaebaja on väitnud töölkäimist, tuli tal selgitada töötamise ja töötasu laekumisega

seonduvaid asjaolusid, kuid kaebaja ei vastanud sellele küsimusele asjakohaselt. Kaebajalt paluti

21.01.2025 kirjas selgitusi teda abistavatelt isikutelt abi saamisega seotud asjaolusid ning sellele

küsimusele kaebaja vastas.

2.3.3. Kokkuvõtvalt ei ole kaebaja talle määratud tähtajaks, s.o 06.02.2025, kogu nõutud teavet

ehk asjakohaseid vastuseid esitatud küsimustele ja kõiki temalt soovitud dokumente esitanud.

Samuti on endiselt selgusetu ja puuduvad asjakohased andmed, kuidas toimub kaebaja perekonna

igapäevane majapidamine, kuivõrd pangakontodel nähtuvad vaid eluasemekulude ning ravimite,

hambaravi ja spordiklubi eest tasumine, kuid ei nähtu üldse elektrikulude tasumist. Lisaks ei saa

olla veendunud, et kaebaja ja tema tütar ei ole oma asju müünud, kuna ka varasemad asjade

müügid (Yaga platvormil) ei ole esitatud pangakontode väljavõtetel kajastunud. Vastustaja

möönas, et nendes küsimustes on vastused taotluse selgitustes, kuid kaebaja ei ole pidanud

vajalikuks selgitusi hiljem asjakohaselt täiendada (seda võimalust selgitatud mh 21.01.2025

3(17)

3-25-292

kirjas), mis võimaldaks perekonna majandusliku toimetuleku osas tervikliku ülevaate saada.

Kuivõrd kaebaja ei ole tähtaegselt perekonna majandusliku toimetuleku hindamiseks kõiki

vajalikke dokumente ja teavet esitanud, jäeti tema 14.01.2025 taotlus läbi vaatamata.

2.3.4. Vastuseks kaebaja 28.01.2025 selgitustaotlusele selgitati, et kaebaja võlgnevusi tõendavad

dokumendid annavad ülevaate tema majanduslikust olukorrast ja nende alusel on võimalik

hinnata, kas võlgnevused on vähenenud/suurenenud. Haldusorgani uurimiskohustuse ja

abivajaduse hindamise kohustuse sätestavad HMS § 6, SHS § 15 lg 1, Tallinna Linnavolikogu

07.10.2021 määruse nr 24 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" § 9 lg-d 1 ja 2.

3. Kaebaja esitas 05.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tema 2024. a detsembrikuu ja

2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluste lahendamisega

viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema taotlused

läbi ning tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebusega esitas

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna linna kohustamiseks tasuda kaebajale

toimetulekutoetust 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest ning menetlusabi taotlus

kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustuse vabastamiseks. Lisaks palus kaebaja tuvastada,

et vastustaja on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM))

sätteid.

4. Tallinna Halduskohus palus 10.02.2025 kohtunõudega Tallinna linnalt teavet seoses kaebaja

2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluse menetlemisega.

5. Vastustaja teavitas 14.02.2025 kohtule, et otsustas jätta kaebaja 14.01.2025 sotsiaaltoetuste

taotluse läbi vaatamata ning otsustus tehti kaebajale teatavaks 13.02.2025 kirjaga nr 5-8/78-7,

millega ühtlasi vastati ka kaebaja pöördumisele. Nimetatud kiri saadeti kaebajale tähitult ja on

kaebajale postiasutuse poolt kättetoimetamisel. Tallinna linn esitas ka seisukoha esialgse

õiguskaitse taotlusele, milles leidis, et linn ei ole kaebaja taotluste menetlemisega viivitanud ning

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu.

6. Tallinna Halduskohus võttis 18.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse 2024. a detsembrikuu

ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse

tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a detsembrikuu ja

2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt. Sama määrusega jättis kohus kaebaja

menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

6.1. Kaebaja esitas 19.02.2025 taotluse, milles palus 18.02.2025 kohtumääruse täiendamist

selliselt, et kohus tuvastaks kaebaja taotluste lahendamisel õigusvastase viivituse. Samuti soovis

kaebaja, et kohus tuvastaks, et vastustaja on kogunud ja töödelnud tema isikuandmeid ilma

seadusliku aluseta. Kaebaja palub tagada, et tema ja tema pereliikmete nimed asendatakse

kohtumäärustes ja muudes menetlusdokumentides pseudonüümidega. Kaebaja palus menetleda

tema isikuandmete töötlemist puudutava kaebusega seonduvalt riigilõivu tasumisest vabastamise

taotlust. Kaebaja esitas 19.02.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.02.2025 määruse

peale.

7. Kaebaja esitas 03.03.2025 Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kohtuniku taandamise

taotluse, mille Tallinna Ringkonnakohus edastas Tallinna Halduskohtule. Haldusasja nr 3-25-292

menetlev kohtunik jättis 05.03.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks

rahuldamata ning edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele.

Tallinna Halduskohtu esimees jättis 06.03.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku

taandamiseks rahuldamata.

8. Kaebaja esitas 04.03.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus Tallinna linna

kohustamist andma haldusakt kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu

toimetulekutoetuse taotluste kohta 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebaja soovis, et kohus

kohaldaks esialgset õiguskaitset, tagamaks kaebaja ja tema pereliikme õiguste kaitse ja vältimaks

4(17)

3-25-292

kaebajale pöördumatu kahju tekkimist, sh eluaseme ja toiduabi kaotust. Samuti palus kaebaja, et

kohus tagaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja pereliikmele vajalikku abi ja toetust viivitamata.

8.1. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2025 määrusega kaebaja 04.03.2025 esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 14.03.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 10.03.2025

määrusele.

8.2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.05.2025 määrusega kaebaja määruskaebused Tallinna

Halduskohtu 18.02.2025 määruse ja 10.03.2025 määruse peale rahuldamata ning viidatud

määrused muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 26.05.2025.

9. Kaebaja esitas 14.03.2025 taotluse kohtuniku taandamiseks. Haldusasja nr 3-25-292 menetlev

kohtunik jättis 01.04.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata ning

edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu

esimees jättis 02.04.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.

10. Vastustaja esitas 20.03.2025 kirjaliku vastuse kaebusele.

11. Kaebaja esitas 21.03.2025 kaebuse täiendavad seisukohad. Kaebaja esitas 30.05.2025 taotluse

tema 05.02.2025 kaebuses sisalduvate nõuete, mis puudutavad IKÜM sätete rikkumist,

eraldiseisvate nõuetena tõlgendamiseks ja nende menetlusse võtmiseks. Samuti soovib kaebaja

esitada eraldiseisva nõudena tema 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste

lahendamise õigusvastase viivituse tuvastamist. Kaebaja esitas 28.06.2025 taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Kaebaja esitas 10.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada

vastustajat maksma kaebajale ja tema täisealisele õppivale puudega ja osalise töövõimega lapsele

igakuiselt vähemalt 100 eurot ravimite ja toidu soetamiseks kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni.

Kaebaja soovis vastustaja kohustamist tagama viivitamatu ligipääs toimetulekutoetusele,

sissetulekust sõltuvale sotsiaaltoetusele, toiduabile, elutähtsatele ravimitele ja

meditsiiniseadmetele.

11.1.

Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse ja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Kohus luges, et kaebus on

menetlusse võetud nõuetes 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste

läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama

kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt (p 1).

Samuti võttis kohus kaebuse menetlusse Tallinna linna poolt kaebaja taotluste menetlemisel

IKÜM sätete rikkumise tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks lõpetama õigusvastane

isikuandmete kogumine ja töötlemine ning kustutama õigusvastaselt kogutud andmed (p 6),

kohustades vastustajat esitama kirjaliku seisukoha nimetatud nõuete osas. Kohus tagastas kaebuse

2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste lahendamise õigusvastase viivituse

tuvastamiseks (p 2). Sama määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse,

andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtades esitamiseks tähtaja ning tegi teatavaks

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja esitas 28.07.2025 määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 18.07.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale.

12. Kaebaja esitas 07.08.2025 halduskohtule taotluse lepitusmenetluse alustamiseks ning uue

kohtukoosseisu määramiseks. Samas menetlusdokumendis esitas kaebaja kohtule

tervisekahjustuse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse põhjenduse. Samuti esitas

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus vastustaja kohustamist maksma kaebajale ja

tema täisealisele õppivale puudega ja osalise töövõimega lapsele igakuiselt vähemalt 100 eurot

ravimite ja toidu soetamiseks kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni. Tallinna Halduskohus jättis

12.08.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning palus vastustajal

esitada seisukoht kaebaja taotlusele lepitusmenetluse alustamiseks.

13. Vastustaja esitas 25.08.2025 täiendava seisukoha kaebusele 18.07.2025 määrusega

menetlusse võetud IKÜM sätete rikkumist puudutavate nõuete osas. Vastustaja teatas, et ei pea

lepitusmenetlust võimalikuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5(17)

3-25-292

Kaebaja seisukoht

14. Kaebaja leiab, et vastustaja on tema 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest esitatud

taotlused jätnud õigusvastaselt läbi vaatamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.

14.1. Kaebaja esitas vastustajale 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu kohta

toimetulekutoetuse taotluse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluse koos kõigi vajalike

dokumentidega. Vastustaja on jätnud õigusvastaselt tema taotluste osas sisulise haldusakti

andmata ning on sellest tulenevalt ka kaebaja taotluste lahendamisel olnud õigusvastases

viivituses.

14.2. Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotlusi tuleb menetleda eraldi, vastavalt

sotsiaalhoolekande seadusele (SHS) ja Tallinna linna õigusaktidele. Menetluse seisma jätmine

ilma haldusaktita on vastuolus SHS § 134 lg 2-ga (otsus tuleb teha 5 tööpäeva jooksul).

Toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel ei saa taotlust jätta läbi vaatamata, vaid

haldusmenetluses tuleb teha selge haldusakt. Kaebaja on vastustaja küsimustele vastanud, mistõttu

haldusakti andmata jätmisega ignoreerib vastustaja teadlikult ja süsteemselt kaebaja õigust

abisaamiseks. Kaebaja leiab, et ta on esitanud kõik nõutavad dokumendid ja selgitused, vastates

kõikidele vastustaja esitatud küsimustele, kuid ei ole saanud haldusakti ega ka toetust. Täiendava

sotsiaaltoetuse taotlus ei ole seotud toimetulekutoetuse taotlusega ning dokumendid, mida

vastustaja nõuab, puudutavad just täiendava sotsiaaltoetuse taotlust. Kaebaja poolt esitatavad

tõendid täiendava sotsiaaltoetuse taotluse juurde ei saa pikendada riikliku toimetulekutoetuse

menetlemise tähtaega.

14.3. Kaebaja taotluste läbi vaatamata ja sisuliste otsuste tegemata jätmine põhjustab kaebajale

otsest ja olulist kahju, kuna kaebaja ja tema pereliige on sisuliste otsuste tegemata jätmise tõttu

jäänud ilma toiduabist ja muudest toetustest. Vastustaja tegevusetus ei ole ainult menetlusnormide

rikkumine, vaid seab ohtu kaebaja ja tema pereliikme esmavajadused, sh tervise säilitamise ja

ellujäämise. Kaebaja ja tema raskes seisus oleva tütre olukord halveneb toetuste puudumise tõttu,

mistõttu on kaebajale tekkinud tõsine toidupuudus ja majanduslik kahju.

14.4. Taotluste läbi vaatamata jätmiseks alused puuduvad, kuna kaebaja on esitanud on esitanud

kõik nõutud dokumendid. Vastustaja tegevus on vastuolus SHS §§ 131–134, HMS § 15 ja PS § 28

sotsiaalsete õiguste kaitsega. Vastustaja ei ole andnud selgitusi, millised tähtsad dokumendid on

esitamata, ega põhjendanud, miks kaebaja taotlusi ei menetleta. Vastustaja ei ole ka põhjendanud,

millised asjaolud on tõendamata ja kuidas nende täiendav tõendamine mõjutaks otsuse tegemist.

Samuti ei ole kaebajale antud täiendavat tähtaega taotlustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Asjaolu, et vastustajale ei meeldi kaebaja vastused, ei tähenda, et kaebaja ei ole küsimustele

vastanud. Kui kõik nõutavad dokumendid on vastustajale esitatud, siis ei ole vastustajal õigus

viivitada otsuse tegemisega ega nõuda täiendavaid dokumente ilma selge õigusliku aluseta.

14.5. Toimetulekutoetuse määramine põhineb sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistril ehk

STAR-süsteemil, mille kaudu kontrollitakse kõiki vajalikke andmeid automaatselt. Haldusorganil

ei ole õigust nõuda täiendavaid tõendeid, kui vajalik info on süsteemis olemas.

Toimetulekutoetuse jaoks ei ole vaja vastustajal esitada täiendavaid küsimusi, vaid otsus tuleb teha

üksnes dokumentide põhjal. Kaebaja leiab, et ta on esitanud kõik nõutavad dokumendid ja

selgitused. Vastustaja ei saa toimetulekutoetuse avaldust jätta läbi vaatamata põhjusel, et

vastustaja ei suuda abivajadust ilma isikut nägemata hinnata, või ei ole (digiallkirjaga) pangakonto

väljavõtet, võlasaldosid või suvaliste internetis leiduvate isikuandmete põhjal. Kui vastustaja ei ole

suuteline STAR- süsteemis olevaid andmeid töötlema, siis ei ole see kuidagi kaebaja viga. Samuti

ei ole KOV kasutanud ega püüdnudki kasutada kaebaja perekonna abivajaduse hindamiseks

olemasolevaid väljatöötatud hindamisvahendeid. Kaebaja tunneb, et teda on süstemaatiliselt

kiusatud ja väärkoheldud, sest nii vastustaja kui ka kohus on erinevates menetlustes ignoreerinud

kaebaja poolt esitatud tõendeid ja selgitusi.

14.6. SHS § 132 sätestab detailselt, millised dokumendid peavad olema taotlusele lisatud ega anna

vastustajale õigust välja mõelda mingeid muid dokumente, lisatingimusi ja toiminguid. Kaebajal ei

ole kohustust esitada kõike, mida haldusorgan on suuteline välja mõtlema, kuid mida seadus ette

6(17)

3-25-292

ei näe. Samuti tuleb toimetulekutoetuse määramisel arvestada ainult taotleja ja tema pereliikmete

sissetulekutega, kuid vastustaja on nõudnud põhjendamatult lisadokumente, sh kolmandate isikute

pangakonto väljavõtteid ja võlainfot, mille kogumiseks puudub seaduslik alus.

14.7. Kaebaja leiab, et IKÜM sätetest tulenevalt on vastustajal keelatud koguda andmeid, mida ta

abi osutamiseks ei vaja ja mida seadus ei nõua. Kaebaja toob välja, et vastustaja on rikkunud

IKÜM sätteid. Peamiselt on vastustaja rikkunud IKÜM artiklit 5, kuna kogutakse andmeid, mille

töötlemine ei ole abivajaduse hindamiseks vajalik; artiklit 6, kuna vastustaja ei ole tõendanud,

miks on vajalik koguda võlgade ja kolmandate isikute pangakonto väljavõtteid; artikleid 13 ja 14,

kuna vastustaja ei ole selgitanud, miks tema andmeid kogutakse, kui kaua neid säilitatakse ja kes

neile ligi pääseb; artiklit 17, sest kaebajal on õigus nõuda ebaseaduslikult kogutud andmete

kustutamist. Ükski seadus ei anna vastustajale õigust koguda suvalisi andmeid ilma konkreetse

eesmärgita. Kui andmete kogumine ei vii otsusteni ja ei ole abivajaduse hindamiseks hädavajalik,

on see vastuolus kehtiva õigusega.

Vastustaja seisukoht

15. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata, põhjendades enda

seisukohti järgmiselt.

15.1.

Käesolevas vaidluses esitas kaebaja vastustajale riikliku toimetulekutoetuse ja Tallinna

linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks taotlused 2024. a

detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6, § 15

lg-st 2, § 25 lg-st 1 ja § 38 lg-st 3, SHS § 14 lg-st 2 ja § 15 lg-st 1, SÜS § 5 lg-st 2 ja § 21 lg 1 p-st

1 ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ (määrus nr 24) § 9 lg-st 1 ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusest nr 26

„Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) ei ole kõnealuste toetuste puhul

tegemist üksnes dokumentide põhise menetlustega nagu väidab kaebaja, vaid esitada tuleb nii

menetlustes tähtsust omavad asjaolud kui ka tõendid.

15.2.

Vastustaja leidis, et kaebaja taotlustes esinesid puudused ehk kaebaja ei olnud esitanud

kogu teavet, mis on taotluste menetlemiseks vajalik. Seetõttu asus vastustaja lähtudes seadusest

tulenevast kohustusest taotluste menetlemiseks vajalikke dokumente ja teavet koguma. Kuivõrd

kaebaja poolt esitatud teave ja dokumendid ei olnud piisavad, pöördus vastustaja vajaliku teabe ja

dokumentide esitamiseks kirjalikult kaebaja poole 2024. a detsembrikuu taotluse osas 18.12.2024

kirjaga ning 2025. a jaanuarikuu osas 21.01.2025 kirjaga, andes kaebajale vajaliku teabe ja

dokumentide esitamiseks tähtajad. Ühtlasi hoiatati kaebajat viidatud kirjades, et kui ta kirjas

nimetatud tähtaja jooksul asjakohaseid dokumente ja teavet ei esitata, võib vastustaja jätta taotluse

läbi vaatamata. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et talle tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ei ole

antud.

15.3.

Mõlema toetuse (riikliku toimetulekutoetus ja linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv

universaaltoetuse) puhul tuleb kaebaja abivajadust hinnata ning esitatud on ka füüsiliselt üks

taotlus, mistõttu oli menetlusökonoomikat silmas pidades otstarbekas koguda tõendeid perekonna

sotsiaalmajandusliku olukorra ehk abivajaduse kohta korraga. Toetuste sisuline menetlus toimub

eraldi – riiklik toimetulekutoetus STAR-süsteemis ja sissetulekust sõltuv universaaltoetus Tallinna

universaaltoetuste andmekogus (UNTO), arvestades vastavalt konkreetseid toetusi reguleerivaid

õigusakte. Taotluse läbivaatamata jätmise korral ei ole vastustaja pidanud samuti põhjendatuks

otsuse tegemist toetuste puhul eraldi, kuivõrd alused on samad. Vastustaja on kaebajale korduvalt

ka varasemate taotluste menetlemise käigus selgitanud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära

hinnata taotleja perekonna majanduslik toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks

vajalikud asjaolud, mida tõendavad ka kaebaja ja tema perekonnaga seotud varasemates

haldusasjades esitatud dokumendid. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on jätnud vajalikul

määral täitmata seadusest tuleneva kohustuse teha vastustajaga koostööd. Samuti ei ole võimalik

väita, et kaebaja on hüvitiste taotlemisel aidanud igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele. Kaebaja on esitanud detsembris 2024 ja jaanuaris 2025 enda ja perekonna kohta

teavet valikuliselt, mistõttu ei olnud võimalik vastustajal kaebaja taotlusi menetleda.

7(17)

3-25-292

15.4.

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist

ning juhul, kui menetlusosaline ei ole esitanud ega teinud teatavaks menetluses tähtsust omavaid

dokumente, on haldusorganil õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Linna eelarvest makstava

sissetulekust sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud

dokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast. Haldusorganil on õigus

jätta taotlus läbi vaatamata, kui taotleja ei võimalda asjaolusid kontrollida linna nimetatud tähtaja

jooksul ning kui taotleja jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks

kõrvaldamata. Vastustaja ei ole kaebaja taotluste menetlemisega viivitanud, vaid järginud kõiki

õigusaktides sätestatud tähtaegu ning otsustanud jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata vastavalt

14.01.2025 kirjas ja 13.02.2025 kirjas toodud põhjustel – kaebaja koostöö puudumise tõttu

tähtaegselt esitada vastustajale taotluse menetlemiseks vajalik teave ja dokumendid ning

võimaldada hinnata kaebaja ja tema perekonna abivajadust.

15.5.

Vastustaja jaoks on endiselt selgusetu, kuidas toimub kaebaja perekonna igapäevane

majandamine ja kust tehakse kulutused esmavajaduste rahuldamiseks, s.o toit, riided, sidekulud,

elekter, majapidamiskulud jms. Kaebaja on esitanud enda arvamuse elatise nõudes kohtusse

pöördumise osas, kuid ei ole esitanud konkreetseid fakte, mis kinnitaksid läbirääkimiste

ebaõnnestumist kohtuväliselt või seda, et kaebaja lapse isa vastu ei ole võimalik elatise nõuet

esitada. Samas nähtub avalikust Äriregistrist, et kaebaja lapse isa on asutanud lähiaastatel kaks

ettevõtet ning puudub teave, kas elatist aitab tasuda tütre isapoolne vanaema nagu varasemalt.

Kuivõrd ka varasemad asjade müügid (Yaga platvormil) ei ole esitatud pangakontode väljavõtetel

kajastunud, ei saa selle vastuse õigsuses olla veendunud. Kaebaja teatas enda 03.10.2024

pöördumises töötamisest, kuid keeldub selles osas asjakohaseid selgitusi andmast. Samuti ei ole

kaebaja selgitanud, milliseid pingutusi on ta teinud eluasemekulude jagamiseks S.Tga ja temaga

seotud ettevõtetega. Kaebaja poolt esitatud vastustest ei selgu ka tema täielik kohustuste koosseis,

kuivõrd kaebaja avaldab nende osas andmeid valikuliselt ning kohustused, sh eluasemekulude

võlgnevus on asjakohaselt dokumentaalselt tõendamata. Kaebaja viitab küll toimetulekutoetuse

mittemääramisega seoses võlgnevuste tekkimisele, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused

tegelikult on, ei ole võimalik tuvastada, sest vastustajal on ka kahtlusi kaebaja esitatud

dokumentide tõelevastavuses seoses kaebaja vastuoluliste väidetega. Toimetulekutoetuse

taotlusele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt nähtub, et teenuse kasutamise osas

võlgnevusi ei ole. Vastustaja juhib ka tähelepanu, et üürisuhe on korteri omanikul äriühinguga,

mille esindajaks oli kaebaja kuni 28.11.2023 ning kaebaja oli osaühingu esindajana sõlminud

omakorda üürilepingu iseenda kui füüsilise isikuga. Arvestades nimetatud asjaolu, ei saa kaebajal

olla võlgnevust korteri omaniku ees ehk kaebaja lisatud korteri omaniku teate puhul ei ole teada,

kas ja kellel võlgnevus tegelikult on. Kaebaja on avaldanud tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, et S.T on

tema elukaaslane (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsuse p 4) ning tihedat suhtlust S.Tga

tõendavad ka tema osalemised kaebaja kohtuistungitel, viimati 04.06.2024 haldusasjas nr q-qq-

qqqq, kus ta oli ka kaebajale (omavahelises vestluses) nõuandja rollis. Samuti jagab kaebaja teavet

S.T äsja ilmunud raamatu kohta ning S.T avaldab internetis ka kaebajaga seotud kohtuasjades

kaebaja suunas kallutatud artikleid. Kaebaja seotust S.Tga tõendab ka kaebaja poolt haldusasjas nr

y-yy-yyyy esitatud 15.11.2023 vara kordusenampakkumise akt, kus S.T on enda aadressiks

märkinud kaebaja elukoha aadressi. Seega S.T elamine kaebajast eraldi on tõendamata.

15.6.

Vastustaja hinnangul on kaebus sisuliselt põhjendamata ning tegemist on kaebaja poolt

kaebeõiguse kuritarvitamisega. Kaebaja on olnud pikaajaline toimetulekutoetuse saaja ning

taotlenud järjepidevalt toetusi ka perioodil juuli 2023 kuni märts 2025. Seoses vastustaja poolt

sotsiaaltoetuste mittemääramisega alates juulist 2023 on kaebaja ka järjepidevalt kohtule selles

osas kaebusi esitanud. Seega on kaebaja hästi kursis sotsiaaltoetuste taotluste menetlemise ning

selle tähtaegadega. Kaebaja ei ole tõendanud ega selgitanud, millisel viisil on vastustaja taotluste

menetlemisega viivitanud. Kuivõrd vastustaja ei ole kaebaja 11.12.2024 ja 14.01.2025 taotluste

menetlemisega viivitanud, jättes taotluste menetlemiseks ebapiisava teabe tõttu taotlused läbi

vaatamata, ei ole asjakohane nõuda ka nende läbivaatamist ehk lahendamist. Vastustaja hinnangul

on kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kui kaebaja

eesmärk on saada vastustajalt toetusi, siis esitatud kaebusega ei ole võimalik seda eesmärki

8(17)

3-25-292

saavutada, sest selleks on vajalik kaebaja koostöö vastustajaga, milleks kaebajal aga soov puudub.

Nimetatud asjaolu on tinginud ka kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise.

15.7.

Riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, mistõttu on kaalukas avalik huvi see, et

toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse

eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse

vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud. Esmane vastutus

isikut ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on isikul endal. Kaebaja perekond kasutab

eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mis on kaheliikmelise perekonna kohta üle poole suurem

kehtestatud normist (sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna

iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk kaheliikmelise perekonna puhul on see 51 m2)

ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida.

Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus, kuid

kaebajal puudub soov oma elustandardis muudatusi teha. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja teda

ja tema perekonda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul vajalikku vastutust võtnud.

15.8.

Kaebaja väitel takistab menetluse venimine lisaks ka teiste toetuste (puudetoetus,

töövõimetushüvitis) määramist, mis sõltuvad toimetulekutoetuse otsusest. Sellise kaebaja väitega

ei ole võimalik nõustuda, kuna nimetatud riiklikud toetused ei sõltu toimetulekutoetuse saamisest.

Nimelt hinnatakse mõlemal juhul taotleja tervislikku seisundit, toimetulekutoetuse puhul on aga

määravaks taotleja ja tema perekonna majanduslik toimetulek. Samuti ei sõltu ajutise

töövõimetuse hüvitis, mida saadakse Tervisekassalt haigestumise korral töölt eemal olles,

toimetulekutoetuse määramisest. Toiduabi osas selgitab vastustaja, et Euroopa abifondi toiduabile,

mida jagatakse koostöös Rimiga toidukaartidena, on õigus inimesel, kes on saanud

toimetulekutoetust või sissetulekust sõltuvat konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks

määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud sotsiaaltoetust sotsiaalministeeriumi

poolt määratud perioodil. Toidukaarti ei taotleta eraldi, vaid see kaasneb eeltoodud toetustega,

millede osas on tehtud otsus toetuse määramise/mittemääramise kohta. Kuivõrd kaebaja detsembri

2024 ja jaanuari 2025 taotlused on jäetud läbi vaatamata, ei tekkinud tal õigust toiduabile.

Toiduabi saamise kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed. Toiduabi on mõeldud koos käima

ennekõike toimetulekutoetuse, teatud tingimustel sissetulekust sõltuva toetusega ja nende mõlema

aluseks on majandusliku toimetuleku terviklik välja selgitamine ja hindamine.

15.9.

Sotsiaaltoetuste taotluste menetlemisel on paratamatu, et töödelda tuleb asjaomaseid

isikuandmeid. IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik mh juhul, kui

isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku võimu kandja seadusjärgse kohustuse täitmiseks. HMS

§ 7 lg 5 sätestab, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või

halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude

kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Kaebaja

võlgnevusi tõendavad dokumendid annavad ülevaate kaebaja ja tema perekonna majanduslikust

olukorrast ja nende alusel on võimalik hinnata, kas võlgnevused on vähenenud/suurenenud.

Nimetatud asjaolu on kaebajale vastustaja selgitanud 13.02.2025 kirjas, aga ka hilisemate taotluste

menetluste käigus. Kaebaja etteheidete osas temalt andmete korduva küsimuse osas selgitab

vastustaja, et iga taotlust menetletakse eelnevatest eraldiseisvana ja arvestada saab vaid neid

varasemalt esitatud seisukohti ja dokumente, mis on asjakohased. Seetõttu on ka iga taotluse puhul

kaebajale selgitatud, millised selgitused ja dokumendid tuleb esitada, kuna varasemalt esitatu ei

ole olnud piisav.

15.10. Vastustaja hinnangul ei ole toimetulekutoetuse puhul tegemist üksnes dokumentide põhise

menetlusega nagu kaebaja väidab, kuna esitada tuleb nii menetluses tähtsust omavad asjaolud ja

kui ka tõendid. Vastustaja märgib, et kaebaja 18.02.2025 esitatud tõend SKA 13.02.2025 vastusest

ei ole asjakohane, kuna praeguses asjas menetlusväline isik on küsinud SKA-lt seisukoht ilma

konteksti teavitamiseta, mistõttu on kaebaja tõlgendus SKA seisukoha osas meelevaldne.

Vastustaja on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, mistõttu ei ole toimetulekutoetuse

9(17)

3-25-292

määramine üksnes dokumendipõhine protsess. Kaebaja seisukohad selles osas lükkab ümber ka

Sotsiaalministeeriumi 25.06.2025 vastus kaebajale.

15.11. Isikuandmete töötlemist puudutavas osas ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine

toimetuleku toetuse taotluse läbi vaatamata jätmise õiguspärasuse küsimuses lubatav ning kaebajal

puudub selles osas kaebeõigus. Kohus kontrollib isikuandmete kogumise õiguspärasust hinnates

vastustaja poolt kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmiste õiguspärasust. Vastustaja leiab, et on

asjakohaselt kaebajale saadetud kirjades (18.12.2024 kiri (dtl 151–152); 14.01.2025 taotluse läbi

vaatamata jätmise kiri (dtl 50–52); 21.01.2025 kiri (dtl 149–150); 13.02.2025 taotluse läbi

vaatamata jätmise kiri (dtl 120–122)) viidanud, millistel õiguslikel alustel ja põhjustel kaebajalt

andmeid nõutakse. Vastustaja on küsinud vastavalt kehtivatele õigusaktidele kaebajalt andmeid,

mille alusel selgitada välja kaebaja ja tema perekonna abivajadus ehk majanduslik olukord.

Kaebaja poolt enda ja pereliikmete terviseandmete edastamine haldusmenetluste ja

kohtumenetluste käigus on kaebaja enda initsiatiiv ja soov. Andmed, mille kogumise ja säilitamise

üle käib siinses asjas vaidlus, on kaebaja ise vastustajale esitanud, seega ei saa ta olla teadmatuses,

milliseid tema isikuandmeid töödeldakse. Vastustaja on töödelnud kaebaja ja tema

perekonnaliikmete isikuandmeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mistõttu kaebaja nõue

isikuandmete töötlemise osas ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Taotluste lahendamine

16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab

kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Seega lahendab kohus esmalt seni lahendamata kaebaja menetluslikud taotlused ning seejärel

lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

17. Kaebaja esitas kohtule 07.08.2025 taotluse lepitusmenetluse alustamiseks ning uue

kohtukoosseisu määramiseks. HKMS § 137 lg 1 sätestab, et kõigi poolte ja kolmandate isikute

nõusolekul võib kohus viia läbi lepitusmenetluse, mille raames menetlusosalised lahendavad

kohtuniku abiga vaidluse läbirääkimistel. Asja lepitudmenetluses lahendamine eeldab eranditeta

käesoleva asja menetlusosaliste nõusolekut. Kohus palus 12.08.2025 määrusega esitada vastustajal

seisukoht kaebaja lepitusmenetluse alustamise taotlusele ning vastustaja teatas 25.08.2025

kohtule, et kaebuse asjaolusid arvestades ei pea vastustaja lepitusmenetlust võimalikuks. Seega ei

ole täidetud lepitusmenetluse eeldused ning kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

18. Kaebaja esitas 07.08.2025 kohtule tervisekahjustuse ja riigilõivu tasumisest vabastamise

taotluse põhjenduse (dtl 935–947), milles kaebaja leiab, et Tallinna Kesklinna Sotsiaalhoolekande

osakond, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Õiguskantsler,

Tallinna Halduskohus ja meedia on tekitanud kaebajale tervisekahju ning soovib talle tekkinud

kahju hüvitamist. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus kaebaja avaldust kui kaebuse

eraldiseisvat nõuet ning kaebaja taotlusena kaebuse nõude muutmiseks, s.o uue nõudega

täiendamiseks. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni,

kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

18.1. Kohus keeldub kaebuse nõude muutmisest, kuna kohtu hinnangul ei ole kaebuse nõude

muutmine (uue nõudega täiendamine) praegusel juhul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Käesoleva vaidluse keskseks

küsimuseks on kaebaja toimetulekutoetuste ja sissetulekust sõltuvate toetuste taotluste läbi

vaatamata jätmine, kuid kaebaja tervisekahju hüvitamise nõude puhul on tegemist täiesti iseseisva

kaebusega. Kaebuse muutmine tervisekahju hüvitamise nõudega eeldaks asja arutamise menetluse

uuendamist, tervisekahju puudutatavas osas kaebajale täiendava tähtaja määramist nõudega seotud

asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ning lisaks anda vastustajale tähtaeg

kahjuhüvitamise nõudele vastamiseks. See tähendab, et kohtul tuleks kahjuhüvitamise nõudes

alustada kaebuse menetlemisega algusest peale. Praeguses asjas määras kohus asja lahendamise

10(17)

3-25-292

kirjalikus menetluses ning tegi menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aja, kuna pidas menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja dokumentide pinnalt

võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist. Kahjuhüvitamise nõudega kaebuse muutmisel

menetluse algusest peale läbiviimine lükkaks aga toetuste taotlusi puudutavas osas vaidlust

teadmata ajaks edasi. Samuti ei aitaks kahjuhüvitamise nõude samaaegne lahendamine kaebaja

toetuse taotluste läbivaatamata jätmise õiguspärasuse üle peetava vaidluse sisulisele lahendamisele

kuidagi kaasa.

18.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (kahjuhüvitamise

nõudega kaebuse täiendamiseks) rahuldamata.

18.3. Kohus selgitab kaebajale, et juhul, kui ta soovib esitada Tallinna linna või muude

haldusorganite tegevusest kaebajale tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõude, tuleb kaebajal

esitada eraldiseisev kaebus, mis vastab HKMS § 37–39 nõuetele.

Asja sisuline läbivaatamine

19. Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja vastustaja 14.01.2025 kirja nr 5-8/24/1984-4 ja

13.02.2025 kirja nr 5-8/78-7, millega vastustaja jättis kaebaja toimetulekutoetuse ja linna eelarvest

makstava sissetulekust sõltuva toetuse taotlused vastavalt 2024. a detsembrikuu ja 2025. a

jaanuarikuu eest läbi vaatamata. Asjas on vaidlus küsimuses, kas vastustaja jättis kaebaja taotlused

2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu osas õiguspäraselt läbi vaatamata, kas vastustaja

nõudis taotluste menetlemise käigus kaebajalt täiendavat teavet ja dokumente õiguspäraselt ning

kas kaebaja esitas temalt nõutud teabe ja dokumendid, mille alusel tulnuks vastustajal anda

sisuline haldusakt.

20. SHS § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute

iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade

materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse

väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või

perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).

SHS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis

tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise

suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab

toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud kulutuste

näitamist, kuid kuna toimetulekutoetuse vajaduse määramiseks peab vastustaja andma hinnangu

kaebaja toimetulekuvajadusele, on vastustajal õigus arvesse võtta ka andmeid kaebaja kulutuste

kohta.

SHS § 134 lg 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna linnal on puudu vajalikud

dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada. SHS § 134 lg-s 2 määratud tähtaega ei saa

möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh täiendavalt põhjendatult

nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra sätestab SHS § 132 ning

arvestamise korra SHS § 133.

21. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama

igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral

hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama

hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis

on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks.

22. Sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks reguleerivad Tallinna Linnavolikogu

07.10.2021 määrus nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kordˮ ja Tallinna

Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kordˮ (määrus nr

11(17)

3-25-292

24). Määruses nr 26 ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel lähtutakse haldusmenetluse

seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest ja asjakohastest

Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi (määrus 26 § 2). Sissetulekust

sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekandelise abi

andmise korras sätestatud alustel (määruse 26 § 14 lg 1). Sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku

tagamiseks määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustel.

Toetuse maksmisel käsitletakse perena inimesi, kes elavad koos ja majandavad ühiselt.

Toetuse arvestamisel võetakse inimese või pere sissetulekuna arvesse kogu eelmisel kuul laekunud

netosissetulek (määruse nr 26 § 14 lg-d 1 - 1²). Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud

inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja

abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud

väljaminekute, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või

täielikuks hüvitamiseks (määrus nr 26 § 14 lg 2). Toetust on ennekõike võimalik taotleda ühel

korral kalendrikuus dokumentaalselt tõendatavate kulude alusel, mille suurus on vähemalt kümme

eurot taotluse kohta ja mis on tehtud taotluse esitamise kalendrikuul või sellele eelnenud

kalendrikuul (määrus nr 26 § 14 lg 4). Linnaosa valitsus hindab abi vajava inimese ja/või

perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima abi ja

selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises perspektiivis

ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada. Abivajadust ei

hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemise (määruse nr 24 § 9 lg 1).

Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või

nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast (määruse nr

26 § 3 lg 2).

23. Eelviidatud sätetest nähtuvalt on taotleja kohustatud nii toimetulekutoetuse taotlemisel kui ka

sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotlemisel esitama toetuse saamiseks linnale nõutavad

asjakohased dokumendid ning aitama kaasa taotluste sisuliseks lahendamiseks vajalike asjaolude

väljaselgitamisele. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks

(määruse nr 26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lg-d 3 ja

4, § 133 lg-d 1-5, 6¹- 10) tuleb välja selgitada pere sissetulek ja dokumentaalselt tõendatud kulud.

Juhul, kui kohaliku omavalitsus üksusel esineb kahtlusi taotleja esitatud andmetes, on tal mõlema

taotletava toetuse puhul õigus küsida täpsustavaid andmeid (toimetulekutoetuse taotluse korral

HMS § 6, § 38 lg 3, sissetulekust sõltuva toetuse korral määruse nr 24 § 9 lg 2 p 2), mis on

vajalikud tegelike sisstulekute ja kulutuste tuvastamiseks. Nõutud andmete, selgituste ja

dokumentide esitamata jätmisel on haldusorganil õigus jätta taotlus läbivaatamata (HMS § 15 lg 2,

SÜS § 3 lg 6, määrus nr 24 § 8 lg 4 p-d 1 ja 3).

24. Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja sotsiaaltoetuste taotlused, millele lisas taotlustele

eelnevatel kuudel kantude kulude kviitungid, eluasemekulude arved (elektriteenuse ja

kommunaalkulude eest), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise otsused, kaebaja

pereliikme puude tuvastamise otsuse, kaebaja ja tema pereliikme pangakontode väljavõtted ning

selgitused eelnevatel kuudel vastustajal tekkinud küsimustele (kaebaja 11.12.2024 taotlus koos

lisadega (dtl 184–213) ning 14.02.2025 taotlus koos lisadega (dtl 227–260)). Vastustaja on

kohtule selgitanud, et kuigi kaebaja esitas juba vastused varasemate taotluste osas vastustaja poolt

esitatud küsimustele, jäi vastustajale endiselt selgusetuks, kuidas toimub kaebaja perekonna

igapäevane majandamine ja kuidas tehakse kulutusi esmavajaduste rahuldamiseks, s.o toit, riided,

sidekulud, elekter, majapidamiskulud jms. Vastustajal ei olnud kaebaja taotluse läbivaatamise järel

piisavat teavet kaebaja perekonna majandusliku toimetuleku ja abivajaduse hindamiseks, mistõttu

tekkis vastusajal põhjendatud kahtlus kaebaja majandusliku seisundi vastavuses kaebaja esitatud

väidetele. Kohtu hinnangul oli sellises olukorras põhjendatud vastustaja poolt kaebajale

täiendavate küsimuste esitamine (18.12.2024 kiri (dtl 151–152), 21.01.2025 kiri (dtl 149–150)).

Sealjuures leiab kohus, et vastustaja on asjakohaselt kaebajale selgitanud, et täiendavate küsimuste

esitamine ja dokumentide nõudmine on vajalik kaebaja perekonna abivajaduse ja majandusliku

toimetuleku terviklikuks hindamiseks.

12(17)

3-25-292

25. Kohtule nähtub, et vastustaja palus kaebajale edastatud kirjades edastada kõikide kaebaja ja

tema pereliikmete pangakontode pangakinnitusega väljavõtted (18.12.2024 kirja (dtl 151–152) ja

21.01.2025 kirja (dtl 149–150) küsimus nr 1). Vastustaja küsis kaebajalt tema elukohaga seotud

kulude kandmise asjaolusid, täpsustades, et kuna üürilepingu alusel on kaebaja elukoha üheks

elanikuks ka S.T ning elukohta on registreeritud ka kaebajaga ja S.Tga seotud ettevõtted. Sellest

tulenevalt soovis vastustaja teada, millises osas tasub S.T enda ja enda ettevõtete kasutuses olevate

ruumide eest, miks ei osale S.T eluasemekulude jagamisel ning mida on kaebaja teinud, et nii

S.Tga kui ka temaga seotud kaebaja elukohta registreeritud ettevõtetega eluasemekulusid jagada

(18.12.2024 kirja ja 21.01.2025 kirja küsimused nr 2–3). Samuti palus vastustaja kaebajal

täpsustada enda võlgnevustega seotud asjaolusid ning esitada asjakohased võlgnevusi tõendavad

dokumendid (18.12.2024 kirja ja 21.01.2025 kirja küsimus nr 4). Kuna kaebaja on varasemalt

väitnud, et ta käib tööl, siis paluti tal täpsustada ka töötamisega seotud asjaolusid, sh töötasu

laekumisega seonduvat (18.12.2024 kirja ja 21.01.2025 kirja küsimus nr 5). Kaebaja väidetel on

talle toeks tuttavad, lahked inimesed ja mittetulundusühingud, mistõttu küsis vastustaja kaebajalt,

kas viimased aitavad ka rahaliselt (21.01.2025 kirja küsimus nr 6).

26. Kohus leiab, et kaebajale esitatud küsimused kaebaja majandusliku toimetuleku tervikliku

hindamise eesmärgil ei olnud põhjendamatud ega asjakohatud, kuivõrd kõik esitatud küsimused

aitavad reaalselt vastustajal hinnata kaebaja tegelikku majanduslikku olukorda. Sealjuures aitavad

kõik vastustaja poolt esitatud küsimused toetuste taotluste menetlemisel hinnata kaebaja

igapäevaelu kulutusi ja sissetulekuid, tema iseseisva toimetuleku ja kõrvaliselt saadava abi ulatust,

mis on oluline teave nii toimetulekutoetuste kui ka linna eelarvest makstava universaaltoetuste

puhul. Küsimused, mis puudutavad kaebaja eluasemekulude jagamist, on samuti asjakohased,

kuna eluasemekulutusi arvestatakse toetuste määramisel ning vastustajal lasub kohustus välja

selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlusi

kaebaja esitatud andmete õigsuses ning vastustaja on viidanud ka kaebaja eluaseme kasutamisega

seotud faktilistele asjaoludele, oli kohtu hinnangul põhjendatud ka S.T ja temaga seotud

ettevõtetega eluasemekulude jagamise kohta täiendava teabe küsimine. Ka kaebaja võlgnevuste

kohta teabe ja dokumentide küsimine oli asjakohane, kuna need annavad ülevaate kaebaja

võimalikest majanduslikest raskustest ning sellist teavet arvestatakse mõlema sotsiaaltoetuse

määramisel.

27. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et vastustajal puudus õigus küsida täiendavat teavet ja

dokumente, mida seaduses ei ole kindlapiiriliselt sätestatud, ning et vastustajal tulnuks teha

sisuline otsus vastava taotluse menetlemisel kasutatavate andmekogudes saadavate andmete

pinnalt. Mõlema toetuse taotlemise arvestamise aluseks on taotleja eelmisel kuul saadud

netosissetulekud (SHS § 133 lg 1, SHS § 131 lg 2, määruse nr 26 § 14 lg-d 1 - 1²), millest tehakse

vajalikud mahaarvamised ning millest tulenevalt tuleb ka taotlejal toimetulekutoetuse taotlemisel

esitada dokumendid, mis tema eelneva kuu sissetulekuid tõendavad (SHS § 132 lg 3, määruse nr

24 § 8 lg 1). Sealjuures küsis vastustaja andmeid, mille põhjal saanuks nt toimetulekutoetuse

taotlust läbi vaadates hinnata, kas võimalikke kolmanda isiku poolt kantud kulusid saab arvestada

kaebaja kantud kuludeks või pidada tema sissetulekuteks (SHS § 133 lg 3) või kas esineb aluseid

toimetulekutoetuse vähendamiseks (SHS § 134 lg 4). Kuna mõlemat toetust määratakse

vajaduspõhiselt, on abivajaduse ja selle ulatuse tõendamisel tõendamiskoormus taotlejal. Seetõttu

on toetuste taotlejal kohustus esitada kõik vajalikud andmed ja tõendid, et vastustaja saaks taotleja

abivajadusest ja selle ulatusest täieliku ülevaate.

28. Kui taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid on puudu või vajab mõni taotluses esitatud

väide kontrollimist, lasub vastustajal kohustus selgitada välja taotluse lahendamiseks vajalikud

asjaolud ning põhjendatud kahtluse korral on vastustajal õigus hüvitise saamise õiguse olemasolu

või hüvitise ulatuse kohta kontrollida hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja

muude tõendite õigsust. Selline õigus ja kohustus tuleneb vastustajale toimetulekutoetuse taotluse

läbivaatamisel SÜS § 30 lg-st 2 ja HMS §-st 6 ning sissetulekust sõltuva toetuse läbi vaatamisel

määruse nr 24 § 9 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 11 ja 2. Vastustajale ei tulene kehtivatest õigusaktidest

piiranguid, millist teavet või dokumente tuleb kaebajalt täiendavalt nõuda, kuivõrd selles osas

lasub vastustajal kaalutlusõigus, milline teave ja tõendid on taotluse lahendamisel ja asjaoludest

13(17)

3-25-292

lähtuvalt vajalikud. Kaebajal oli SÜS § 21 järgi kohustus esitada vastustajale kõik teadaolevad

tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toimetulekutoetuse

andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks. Kuna vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja

esitatud andmete õigsuses oli vastustajal põhjendatud kahtlus, soovis vastustaja saada täiendavat

teavet ning dokumente, mis kaebaja väidete õigsust tõendaksid. Kohus leiab, et kuna vastustaja ei

saanud kaebaja esitatud andmete pinnalt täielikku ülevaadet kaebaja majanduslikust olukorrast ja

iseseisva toimetuleku ulatusest, siis oli täiendava teabe ja tõendite küsimine põhjendatud ja

õiguspärane. Samuti olid vastustaja esitatud küsimused põhjendatud, lubatavad ja asjakohased

ning võimaldasid vastustajal hinnata kaebaja majanduslikku toimetulekut.

29. Kohtule nähtub, et kaebaja esitas 2024. a detsembrikuu sotsiaaltoetuste taotluste menetluses

vastustaja 18.12.2024 kirjale, millega paluti kaebajal esitada täiendavad teavet ja dokumente,

täiendavad selgitused 06.01.2024 kirjaga (dtl 46). Viidatud kirjas selgitas kaebaja, et panga

kinnitusega pangakontode väljavõtete esitamiseks puuduvad kaebajal rahalised vahendid (vastus

vastustaja 18.12.2024 kirja küsimusele nr 1). Kaebaja märkis, et S.Tl ja tema ettevõttel ei ole

ühtegi ruumi kaebaja kodus, sealjuures ei kasuta äriühing ruume. Kaebaja tõi välja, et tal on

korteri eest võlgnevus ca 3500 eurot. Korteri omanik on välismaalane, mistõttu tal ei ole

digiallkirja ning kaebajal puudub info, kas S.Tle on teatisi võlgnevuste kohta saadetud, soovi

korral võib vastustaja seda infot Google-i otsingust leida (vastus 18.12.2024 kirja küsimusele nr

2). Lisaks tõi kaebaja välja, et temale teadaolevalt ei ole tal elukaaslast, kuid vastustaja võib

sellekohast infot samuti Google-i otsingust otsida (vastus 18.12.2024 kirja küsimusele nr 3).

Kaebaja esitas kohtutäituri väljavõtte enda võlgnevuste nimekirjast, küsides vastustajalt selliste

andmete kogumise põhjuseid ja mida kaebaja kohta kogutud andmetega tehakse (vastus

18.12.2024 kirja küsimusele nr 4). Kaebaja märkis, et tal puudub töö ja töötasu laekumised,

kaebaja on koolis praktikumis, ning ta saab selle eest stipendiumit (vastus 18.12.2024 kirja

küsimusele nr 5). Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole temalt nõutud teavet, st ei ole vastanud temale

esitatud küsimustele, ega dokumente esitanud. Vastustaja tõi 14.01.2025 kirjas (dtl 50–52) välja,

et kaebaja ei ole esitanud temalt 18.12.2024 kirja punktis 1 palutud pangakonto väljavõtteid,

samuti ei ole kaebaja vastanud asjakohaselt punktis 2 esitatud küsimustele ega esitanud palutud

dokumenti. Kaebaja ei ole asjakohaselt vastanud ka punktis 3 ja 5 esitatud küsimustele ega

esitanud punktis 4 palutud dokumente.

30. Kaebaja esitas 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotluste menetluses vastustaja 21.01.2025

kirjale, millega paluti kaebajal esitada täiendavad teavet ja dokumente, selgitused ja dokumendid

23.01.2025 kirjaga (dtl 265–273), 24.01.2025 kirjaga (dtl 274–278) ja 28.01.2025 kirjadega (dtl

279–395). Viidatud kirjadega edastas kaebaja temalt nõutud pangakontode väljavõtted (vastus

vastustaja 21.01.2025 kirja küsimusele nr 1). Samuti selgitas kaebaja, et S.Tl ja tema ettevõttel ei

ole ühtegi ruumi kaebaja kodus, sealjuures ei kasuta äriühing ruume. Kaebaja tõi välja, et tal on

korteri eest võlgnevus ca 3500 eurot. Korteri omanik on välismaalane, mistõttu tal ei ole

digiallkirja ning kaebajal puudub info, kas S.Tle on teatisi võlgnevuste kohta saadetud (vastus

21.01.2025 kirja küsimusele nr 2). Kaebaja soovis vastustajalt teada, millisel alusel peaks isik, kes

kaebaja elukohas ei ela, maksma kaebaja ja tema pereliikme eest üüri (vastus 21.01.2025 kirja

küsimusele nr 3). Kaebaja esitas täituri väljavõtte võlgnevustest ning soovis teada, miks vastustaja

sellist infot kogub (vastus 21.01.2025 kirja küsimusele nr 4). Kaebaja selgitas, et tal puudub töö ja

töötasu laekumised, kaebaja on koolis praktikumis ning ta saab selle eest stipendiumit (vastus

21.01.2025 kirja küsimusele nr 5). Lisaks märkis kaebaja, et rahaliselt ei aita teda keegi (vastus

21.01.2025 kirja küsimusele nr 6). Vastustaja tõi 13.02.2025 kirjas (dtl 120–122) välja, et kaebaja

on esitanud 21.01.2025 kirja punktis 1 palutud dokumendid ning punktis 6 esitatud küsimusele on

kaebaja vastanud. Samas ei ole kaebaja 21.01.2025 kirja punktis 2 esitatud küsimusele

asjakohaselt vastanud ega esitanud nõutud dokumente ning kaebaja esitatud täitmisteated ei anna

alust veendumuseks, et kaebajal puuduvad seosed S.Tga. Kaebaja ei vastanud asjakohaselt ka

punktis 3 ja punktis 5 esitatud küsimustele ning on valikuliselt esitanud punktis 4 palutud

dokumente.

31. Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole esitanud 2024. a

detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotluste menetluse käigus kogu nõutud

14(17)

3-25-292

teavet ja dokumente, mis olid tema taotluste menetlemiseks vajalikud. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et ehkki kaebaja on esitanud koos taotlustega ka endapoolsed

lisaselgitused, jäi vastustajale kokkuvõtvalt endiselt selgusetuks, kuidas toimub kaebaja perekonna

igapäevane majandamine ja kuidas tehakse kulutusi esmavajaduste rahuldamiseks. Kohus nõustub

vastustaja selgitusega ning leiab, et kaebaja esitatud selgitused ja dokumendid ei anna täielikku

ülevaadet kaebaja majanduslikust olukorrast ning on kohati vastuolulised. Sealjuures on kaebaja

esitanud enda arvamuse elatise nõudes kohtusse pöördumise osas, kuid kohus nõustub

vastustajaga, et kaebaja ei ole esitanud konkreetseid fakte, mis kinnitaksid läbirääkimiste

ebaõnnestumist kohtuväliselt või seda, et lapse isa vastu ei ole võimalik elatise nõuet esitada.

Samas ei pruugi kaebaja väited elatise nõude esitamise osas vastata ka tegelikkusele, arvestades, et

vastustaja on kohtule välja toonud, et avaliku Äriregistri andmete kohaselt on lapse isa asutanud

lähiaastatel kaks ettevõtet. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid pingutusi on kaebaja teinud

eluasemekulude jagamises S.Tga ja temaga seotud ettevõtetega ning kaebaja on eitanud seoseid

S.T ja temaga seotud ettevõtetega ja nende asumisest kaebaja elukoha aadressil. Samas on

vastustaja kohtule veenvalt põhjendanud selliste seoste olemasolust, mistõttu nõustub kohus

vastustaja üldise järeldusega, et S.T elamine kuskil mujal kui kaebaja elukohas on tõendamata.

Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega lasub toetuse taotlejal, mistõttu on kaebajal avalikest

ressurssidest jagatavate toetuste taotlemisel ka vastutus tagada, et on teinud kõik endast mõistlikult

võimaliku oma pere majandusliku olukorra parandamiseks. Seda toetab ka SHS § 134 lg 4, mis

sätestab kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõiguse toimetulekutoetuse vähendamiseks või sootuks

määramata jätmiseks. Lisaks leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja esitatud

vastustest ja dokumentidest ei selgu kaebaja täielik kohustuste koosseis.

32. Kaebaja väited, et vastustaja edastatud kirjadest ei ole võimalik üheselt aru saada, millise

teabe või dokumentide puudumine oli kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise aluseks, on kohtu

hinnangul põhjendamatud. Vastustaja on kaebajale selgitanud temalt esitatud küsimuste ja

dokumentide vajalikkust ning põhjendanud toetuste läbi vaatamata jätmise otsustustes, millised

dokumendid ja millise teabe luges vastustaja esitatuks asjakohaselt ja millised mitte. Kohus

nõustub vastustaja järeldustega, et kaebaja ei ole vastustaja kõikidele küsimustele ammendavalt

vastanud ega kaebaja ole sellest tulenevalt andnud ka terviklikku ülevaadet oma perekonna

majanduslikust seisust. Kaebaja esitas vastustajale teavet ja dokumente valikuliselt, mistõttu ei

olnud vastustajal võimalik hinnata kaebaja majanduslikku toimetulekut ning tema väidete õigsuses

esines jätkuvalt kahtlusi. Sellises olukorras, kus kaebajale anti nõuetekohaselt võimalus oma

majandusliku olukorra kohta asjaolusid selgitada ja tõendada, kuid kaebaja ei esita täielikku

vastuseid, on kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine lubatav ja õiguspärane.

33. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tegema asjas sisulise otsuse, mitte jätma taotlust

läbi vaatamata. Kaebaja leiab, et kuna tema taotluste läbi vaatamata jätmine oli õigusvastane, siis

on vastustaja olnud ka tema taotluste sisulisel lahendamisel ka õigusvastases viivituses. Kohus

kaebaja seisukohti ei jaga. Nii toimetulekutoetuse kui ka sissetulekust sõltuva toetuse

määramiseks on kehtestatud tähtaeg, mille jooksul tuleb toetus määrata või sisuline otsus teha.

Toimetulekutoetuse puhul on selleks ette nähtud viis tööpäeva (SHS § 134 lg 2) ning sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse puhul kümme tööpäeva (määruse nr 26 § 3 lg 2). Mõlemal juhul hakkab

aga vastav tähtaeg kulgema alates kõikide nõutud dokumentide või kogu teabe esitamiseks

määratud tähtpäevast arvates. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et 2024. a

detsembrikuu eest toetuste taotluse osas, mille kaebaja esitas 11.12.2024, anti kaebajale vastustaja

18.12.2024 kirjaga kümne tööpäevane tähtaeg vastustajale vastamiseks ning viidatud kiri toimetati

kaebajale postitöötaja vahendusel kätte 19.12.2024, seega saabus kaebajal täiendava teabe

esitamise tähtaeg 08.01.2025 (arvestades, et sellesse ajavahemikku jäid ka riiklikud pühad).

Vastustaja jättis aga kaebaja 2024. a detsembrikuu taotlused läbi vaatamata 14.01.2025 kirjaga,

mistõttu ei olnud vastustaja taotluse lahendamisega viivituses. 2025. a jaanuarikuu taotluste osas,

mille kaebaja esitas 14.01.2025, andis vastustaja 21.01.2025 kirjaga kaebajale samuti kümne

tööpäevase tähtaja täiendava teabe ja dokumentide esitamiseks ning kaebaja sai kirja postitöötaja

vahendusel kätte 23.01.2025, seega saabus kaebajal vastamise tähtaeg 06.02.2025. Vastustaja

jättis kaebaja 2025. a jaanuarikuu toetuste taotlused läbi vaatamata 13.02.2025 kirjaga, mistõttu ei

15(17)

3-25-292

olnud vastustaja taotluse lahendamisega viivituses. Vastustaja on andnud kaebajale võimalusi

taotlustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning oodanud ära ka kaebajale määratud tähtaja

saabumise, et kaebaja saaks talle määratud tähtajaks enda vastused esitada. Vastustaja on

selgitanud, millist teavet ja miks kaebajalt nõutakse ning vastustajal puudub kohustus anda

kaebajale korduvaid võimalusi puuduste kõrvaldamiseks.

34. Olukorras, kus kaebaja ei ole vastustaja küsimustele asjakohaselt vastanud ja jättis nõutavad

dokumendid esitamata, olid täidetud tema taotluste läbi vaatamata jätmise eeldused (HMS § 15 lg

2, määruse 24 § 8 lg 4). Toimetulekutoetuse andmise keeldumise aluseks saab olla see, kui

kaebaja majanduslik olukord ammendavalt esitatud andmete alusel ei vasta SHS §133 lõike 1

nõuetele. Kui kaebaja ei ole kõiki enda sissetulekut kirjeldavaid andmeid esitanud, ei saa

vastustaja selle eelduse täidetust kontrollida ning tema taotluste läbi vaatamata jätmine on sellisel

juhul põhjendatud. Ka määrus nr 24 § 10 sätestab abi andmisest keeldumise alused, nt esineb

vastustajal õigus abi andmisest keelduda, kui inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse

hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest (määruse nr

24 § 10 lg 3 p 3). Määruses nr 24 toodud keeldumise alus annab haldusorganile kaalutlusõiguse

selle osas, kas teha keelduv otsus. Viidatud säte aga eeldab vastustaja kaalutlusõigust ning

hinnangut sellele, kas taotleja esitatud teabe alusel on võimalik kontrollida tema abivajaduse

ulatust ja kas esitatud teavet saab lugeda piisavaks sisulise otsuse tegemiseks. Praegusel juhul on

vastustaja leidnud, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid enda majandusliku toimetuleku

kohta ning tema esitatud andmete õigsuses esineb kahtlus. Seega ei saanud vastustaja kaebaja

taotluste osas teha sisulisi keelduvaid otsuseid, sest kaebaja majanduslikku toimetulekut ei olnud

võimalik terviklikult hinnata, mistõttu kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane.

Sealjuures kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmiseks annavad vastustajale õiguse HMS § 15 lg 2,

SÜS § 3 lg 6, määrus nr 24 § 8 lg 4 p-d 1 ja 3.

35. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja kogus kaebaja isikuandmeid õigusvastaselt, kogudes

andmeid, mis ei ole taotluse lahendamiseks vajalikud. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud

IKÜM artikleid 5, 6, 13, 14, 17. Kaebaja taotleb IKÜM sätete rikkumise tuvastamist, vastustaja

kohustamist lõpetama õigusvastane isikuandmete kogumine ja töötlemine ning vastustaja

kohustamist kustutama õigusvastaselt kogutud isikuandmed.

36. Kohus märgib, et nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja esitatud isikuandmete töötlemist

puudutav õigusvastuse tuvastamine ei ole käesoleval juhul lubatav ning kaebajal puudub selles

osas kaebeõigus. HMS § 7 lg 4 sätestab, et haldusmenetluses tuleb järgida IKÜM ja isikuandmete

kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

Viidatud paragrahvi lg 5 näeb ette, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise,

toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas

asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud

teisiti. HMS § 36 lg 1 p 11 sätestab, et haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse

esitamist kaaluvale isikule nende soovil, millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed

ning andmesubjekti õigused. Käesoleva juhul on kaebaja isikuandmeid töödeldud tema taotluse

läbi vaatamise eesmärgil haldusmenetluses. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale

võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või

lõpliku toimingu tegemise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2025 määrus nr 3-25-829, p 14).

HKMS § 45 lg 3 eeldused menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks pole siinses asjas täidetud,

sest kaebaja soovib praeguses asjas kaitset oma menetluslikele õigustele. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust nõuda, et vastustaja talle määratud uurimiskohustust avalikest ressurssidest

jagatavate toetuste taotluste menetluses ei rakendaks olukorras, kus vastustajal ei ole võimalik

kaebaja taotluste osas ebatäieliku teabe pinnalt sisulist otsust teha. Selliselt käitudes kahjustaks

vastustaja kaebaja huve ja rikuks uurimiskohustust.

37. Kohus leidis käesolevas otsuses, et vastustajal oli õigus kaebajalt täiendavaid andmeid

koguda, kuna vastustajal ei olnud kaebaja taotlustele esitatud andmete alusel võimalik terviklikult

16(17)

3-25-292

hinnata kaebaja majanduslikku toimetulekut, mis on aga kaebaja taotletud toetuste esmaseks

eelduseks. Vastustaja on kogunud kaebaja isikuandmeid kaebaja toetusvajaduse hindamiseks ja

kaebaja taotluste menetlemiseks, sh lasus vastustajal selleks õiguslik alus (HMS § 6, SHS § 15 lg

1, § 14 lg 2, määruse nr 24 § 9 lg 1) ning vastustaja on kaebajat tema isikuandmete töötlemise

õiguslikest alustest ka korduvalt teavitanud (vastustaja 18.12.2024, 14.01.2025, 21.01.2025 ja

13.02.2025 kiri). Samuti on kaebaja isikuandmete töötlemine vajalik kaebajale taotluse

läbivaatamisel ja selle tulemusena kaebajale toetuse määramisel või selle andmisest keeldumisel,

mistõttu on kaebaja andmete töötlemine vajalik vastustaja kui vastustava töötleja avaliku võimu

teostamiseks. Andmed, mille kogumise ja säilitamise üle on vaidlus, on kaebaja ise vastustajale

esitanud, seega ei saa kaebaja olla teadmatuses, milliseid tema isikuandmeid töödeldakse ning

kaebajal on kontroll selle üle, milliseid andmeid ta esitab. IKÜM art 13 lg 4 sätestab, et lõikeid 1,

2 ja 3 ei kohaldata, kui ja sel määral mil andmesubjektil on see teave juba olemas. Asjaolu, et

kaebaja ei ole rahul temalt isiklike küsimuste esitamisega, ei muuda kaebaja isikuandmete

töötlemist õigusvastaseks, kuna kaebajalt küsitud teave ja dokumendid olid vajalikud tema

taotluste menetlemiseks. Neil põhjustel leiab kohus, et kaebaja andmete töötlemine toetuste

taotlemise menetlustes on toimunud IKÜM ja HMS sätestatud nõudeid järgides. Kohtule ei nähtu

kaebaja poolt viidatud sätete rikkumisi kaebaja andmete kogumisel.

38. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja jättis kaebaja 2024. a detsembrikuu

sotsiaaltoetuste taotlused 14.01.2025 kirjaga nr 5-8/24/1984-4 ja 2025. a jaanuarikuu

sotsiaaltoetuste taotlused 13.02.2025 kirjaga nr 5-8/78-7 õiguspäraselt läbi vaatamata. Sellest

tulenevalt ei kuulu kaebaja kohustamisnõue tema taotluste uueks läbivaatamiseks rahuldamisele.

Samuti leiab kohus, et kaebaja taotluste menetlemisel on vastustaja kaebaja isikuandmeid

töödelnud õiguspäraselt, lähtudes asjaomastest õigusaktides sätestatud nõuetele, mistõttu jätab

kohus kaebaja IKÜM sätete rikkumist puudutava tuvastamiskaebuse rahuldamata. Kuna vastustaja

ei ole kaebaja isikuandmete töötlemist puudutavas osas õigusrikkumises, siis puudub alus kaebaja

kohustamisnõuete – lõpetama õigusvastaselt kogutud andmete töötlemine ja kustutama

õigusvastaselt kogutud andmed – rahuldamiseks.

39. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval

juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja

on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ent ei ole kohtule esitanud enda menetluskulusid

tõendavaid dokumente. Kohtule nähtub, et vastustaja esindanud ennast ilma välise õigusabi

kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

Muud menetluslikud küsimused

41. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja ja temaga seotud füüsiliste isikute nimed

(S.T) ning kaebajaga seotud kohtuasjade numbrid (x-xx-xxxx, q-qq-qqqq, y-yy-yyyy) tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

17(17)