1-25-1894/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

26. september 2025

Kohtuasja number

1-25-1894

Kohtukoosseis

Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann

Kohtuasi

Kriminaalasi Andrew Rebase (Rebane, isikukood

38007060324) süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. septembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Andrew Rebane, apellatsioon

TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB

Jätta Andrew Rebase apellatsioon Viru Maakohtu 5. septembri 2025. a otsusele läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Selle määruse saab vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu

või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada

või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Andrew Rebane ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

sõlmisid 3. septembril 2025 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud

kokkuleppe süüdistatava süüditunnistamiseks ning karistamiseks karistusseadustiku (KarS) §

121 lg 1 järgi. Kokkuleppest nähtub, et A. Rebane lõi 10. mail 2024 kella 16 paiku Rakveres

ringteel liikluses tekkinud konflikti käigus tahtlikult läbi avatud autoakna juhiistmel istunud

M.V. le ühe korra parema käe rusikaga näkku. See põhjustas kannatanule valu ja kinnise

ninaluu murru.

2. Viru Maakohtus 3. septembril 2025 toimunud istungil jäid pooled kokkuleppe juurde. A.

Rebane selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta sõlmis selle vabatahtlikult ning see

vastab sellele, milles pooled kokku leppisid.

3. Viru Maakohtu 5. septembri 2025. a otsusega tunnistati süüdistatav kokkuleppe järgi süüdi ja

teda karistati.

4. Maakohtu otsuse vaidlustas A. Rebane, kes taotleb selle tühistamist ja kriminaalmenetluse

lõpetamist. Ta leiab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu pole tõendatud. Lisaks sõitis kannatanu

talle otsa ja solvas teda, mis tekitas temas sotsiaalselt mõistetava vastureaktsiooni ja ta

tegutses hädakaitses. A. Rebasel puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Kehaline

kontakt tekkis vahetu konflikti käigus. Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei saa pidada kuriteoks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium ei võta seisukohta apellatsiooni nende väidete suhtes, mis puudutavad seda, kas

A. Rebasele süüks arvatud kuritegu on tõendatud. Selles osas puudub tal kaebeõigus,

mistõttu ei anna ringkonnakohus niisugustele väidetele sisulist hinnangut (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2012. a määrus asjas 3-1-1-70-12, p-d 10 ja 12).

Vaidlustatud otsus tehti kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg

4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool

esitada apellatsiooni KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate

normide) või § 339 lõike 1 rikkumise korral (KrMS § 318 lg 4 ls 1). Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4 ls 2).

6. KrMS § 318 lg-s 4 märgitud olukord, kus kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu,

tähendab seda, et kokkuleppes märgitud faktilised asjaolud ei vasta ühelegi

kuriteokoosseisule. Ringkonnakohus peab selle küsimuse lahendamisel võrdlema

kokkuleppes toodud kuriteo asjaolusid karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu

kirjeldusega ja otsustama, kas kokkuleppes esitatud faktilised asjaolud on selle sättega

hõlmatud. Ringkonnakohtul pole võimalust ega pädevust hinnata KrMS § 318 lg 4 mõistes

seda, kas kokkuleppesse kirja pandud asjaolud on tõendatud (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2023. a määrus nr 1-22-5228/39, p 33 ja 1. oktoobri 2012.

a määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p 8 jj). Seega ei saa A. Rebase apellatsiooni selles küsimuses

sisuliselt lahendada. Ringkonnakohtul ei tekkinud ka kokkuleppe teksti ning KarS § 121 lg-s

1 sätestatud kuriteo kirjelduse võrdlemisel kahtlust, kas kokkuleppes kirjeldatu vastab

kehalise väärkohtlemise koosseisule. Samuti ei osuta miski sellele, et maakohus võis

kokkulepet kinnitades ja kokkuleppekohast otsust tehes rikkuda KrMS 9. peatüki 2. jao

sätteid või § 339 lõiget 1. Maakohtu istungi protokollist nähtub, kuidas A. Rebane väidab

istungil selgesõnaliselt, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta sõlmis selle vabatahtlikult (vt

Viru Maakohtu 3. septembri 2025. a istungi protokolli lk 44).

7. Samas on apellatsioonis osutatud ka võimalikule hädakaitsele, mille tõttu leiab A. Rebane, et

kokkuleppes kirjeldatud tegu pole kuritegu. Kolleegium leiab KrMS § 318 lg-le 4 tuginedes,

et sellise väite esitamisel saab kaebeõigust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale

jaatada. Küll aga jääb apellatsioon kõnealuses osas läbi vaatamata KrMS § 326 lg 3 alusel,

sest see on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtul on võimalik kontrollida üksnes seda,

kas kokkuleppes märgitud kuriteo asjaolud vastavad karistusseadustiku eriosa sätte

kuriteokoosseisu kirjeldusele. Kokkuleppemenetluse korral ei saada vähemalt üldjuhul

apellatsioonimenetluses edu kaitseväidet, et süüdistatava vastutuse välistab hädakaitse või

mõni teine õigusvastasust välistav asjaolu (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2024. a

määrus asjas nr 1-24-200, p 10). Niisuguseid asjaolusid ei märgita reeglina kokkuleppe

tekstis ja ringkonnakohus ei saa kõnealuse kaitseväite paikapidavust hindama asuda.

Kolleegium ei näe praegu ka KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest

väljumiseks.

8. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ning § 326 lg-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus A. Rebase apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)