3-25-2908/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2908

Määruse kuupäev

26. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 1. septembri 2025. a

otsuse nr 229763 peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) taotluse vajaduspõhise

õppetoetuse määramiseks. HTM määras 1. septembri 2025. a otsusega nr 229763 kaebajale

õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 5 lg-te 21, 4 ja 72, § 51 ja § 12 lg 2 alusel ning

kooskõlas 2025. a riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p-dega 1 ja 4 vajaduspõhise õppetoetuse 2025.

a septembrist kuni 2026. a jaanuarini 150 eurot kuus. 2025. a riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p 4

kohaselt on üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuusissetuleku korral

vahemikus 378,2 kuni 756,38 eurot 150 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel oli

õppeaastale eelneva kalendriaasta keskmine sissetulek ühes kuus pereliikme kohta 411,19

eurot.

2. Kaebaja esitas 3. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse HTM-i 1. septembri 2025.

a otsuse nr 229763 õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebajale õige vajaduspõhise õppetoetuse

suuruse määramiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Eeltoodu on vajalik kaebaja ja

kõigi teiste vajaduspõhisele toetusele kvalifitseeruvate isikute õiguste kaitseks, kuna vale

sissetuleku arvestus on kaasa toonud kaebajale ebaõige toetussumma määramise. Kaebaja

jaoks valmistab suurt pettumust olukord, kus õiglase vajaduspõhise õppetoetuse määramine

tuleb saavutada läbi kohtumenetluse. HTM-i otsus tugineb sissetuleku arvestusele 411,19

eurot kuus, mis on ekslik. ÕÕS § 51 lg 1 kohaselt on arvestuse aluseks tulumaksuga

maksustatav tulu. Kaebaja 2024. a tulumaksuga maksustatav tulu oli MTA andmetel 14

3-25-2908

803,17 eurot, millest tuleb maha arvata tulumaksuvaba tulu 5532,63 eurot. Seega oli kaebaja

arvesse võetav tulu 9270,54 eurot. Kaebaja perekonnas on kolm liiget ning keskmine

sissetulek perekonnaliikme kohta on 257,52 eurot. Sissetuleku vahemikule 189,11 eurot kuni

378,19 eurot vastab toetus 270 eurot kuus ning mitte kaebajale määratud 150 eurot kuus, mille

kalkuleerimisel on süsteemis alussummana käsitletud 2024. a kogutulu, sh maksuvaba tulu.

Kaebaja palub kaebust vastavalt riigilõivuseaduse §-le 22 menetleda riigilõivuvabalt, kuna

kaebus puudutab riikliku toetuse määramist.

3. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis

kaebajale allkirjastatud kaebuse esitamiseks, nõuete täpsustamiseks, vajadusel riigilõivu

tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ja kohtu selgitustega tutvumiseks tähtaja 10

päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai samal päeval määruse kätte.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus andis kaebajale 11. septembri 2025. a määrusega kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli esitada allkirjastatud kaebus, täpsustada nõudeid ja

tasuda vajadusel riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus 10 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Kaebaja sai samal päeval määruse kätte. Seega hakkas kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 12. septembril 2025 ning möödus 22.

septembril 2025 (HKMS § 67 lg 4). Kaebaja ei ole senini kohtule kaebuse täiendust esitanud

ega puuduseid kõrvaldanud.

6. Haldusasja läbivaatamist takistavaks üheks puuduseks on asjaolu, et kaebaja ei ole tasunud

riigilõivu ega esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu

tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks

vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Seega esineb

mittevaralise kahju puhul alus kaebuse tagastamiseks riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Lisaks

tuleb arvestada, et kaebaja ei ole kaebust vastavalt HKMS § 54 p-le 7 nõuetekohaselt

allkirjastanud ning kohtul ei ole võimalik kaebaja isikusamasusust tuvastada ning seetõttu ei

ole kogu kaebuse edasine menetlemine võimalik. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud toetuse

suurusega seotud nõuetega seonduvaid asjaolusid (kas ta nõustub kohtu tõlgendusega ning

milliste nõuetega ta soovib kohtusse lõpuks pöörduda). Seega ei ole kogu kaebuse edasine

menetlemine võimalik, sest esitatavate nõuete osas ei ole selgust. Kaebaja ei ole ka palunud

seonduvate puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus

asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider