2-25-4353/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

26.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4353

Tsiviilasi

G.V pangakontode Euroopa arestimismääruse

taotlus. Menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

G.V 28.05.2025 määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) G.V

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.05.2025 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades

lisaks käesoleva määruse põhjendustega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Saksamaal elav G.V (avaldaja) esitas 20.03.2025 Harju Maakohtule taotluse, milles palus

teha pangakontode Euroopa arestimismääruse Y (võlgnik) suhtes. Avaldaja tõi esile, et

Ukraina kohus on teinud otsuse võlgnikult teatava rahasumma väljamõistmiseks. Avaldaja

andmetel võib võlgnik olla avanud pangakontosid Eestis jt riikides eesmärgiga hoida otsuse

täitmisest kõrvale.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus tegi 27.05.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus avaldust

menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

2.1.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole ta pädev Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse nr 655/2014 (määrus nr 655/2014) järgi arestimismäärust tegema.

2.2.

Määruse nr 655/2014 art 6 lg 3 järgi kuulub juhul, kui võlausaldaja on kohtuotsuse või

kohtuliku kokkuleppe juba saanud, selle kindlaksmääratud nõude kohta arestimismääruse

tegemine selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kus kohtuotsus tehti või kohtulik kokkulepe

kinnitati või sõlmiti. Avaldajal on olemas Ukraina kohtu otsus, mistõttu nõue, mille kohta

arestimismääruse tegemist taotletakse, ei tulene Eesti Vabariigi kohtuotsusest. Seetõttu ei allu

maakohtu hinnangul avaldus Eesti Vabariigi kohtutele ning selle menetlusse võtmisest tuleb

keelduda TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas 28.05.2025 määruskaebuse ja 01.09.2025 sellele täienduse, milles palub

vaidlustatud määruse tühistada ja anda välja arestimismäärus.

3.1.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus avalduse menetlusse võtmisest

keeldumisel tuginenud valedele määruse nr 655/2014 sättele. Kohus oleks pidanud tuginema

määruse art 5 punktile a, mis võimaldab võlausaldajal taotleda arestimismäärust enne

liikmesriigis kohtuotsuse saamist. Sellisel juhul kuulub määruse art 6 lg 1 järgi arestimis-

määruse väljastamise pädevus selle liikmesriigi kohtule, kus käib asja arutamine.

3.2.

Avaldaja selgituste järgi on ta esitanud Harju Maakohtule avalduse Ukraina kohtuotsuse

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eestis. Seetõttu taotleb avaldaja

arestimismääruse tegemist enne liikmesriigis kohtuotsuse tegemist.

3.3.

Avaldaja täiendas 01.09.2025 määruskaebust, selgitades, et arestimismääruse

tingimused on täidetud ning arestimismääruse tegemisest keeldumine oleks vastuolus määruse

nr 655/2014 eesmärkide ja liikmesriikide kohustustega Haagi konventsiooni alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata, aga täiendab määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹, § 659).

Kaebemenetluses ainsana osalev avaldaja kannab ise oma menetluskulud.

5. Küsimus on selles, kas Eesti kohtud on pädevad arestimismäärust tegema, kui avaldaja

nõue tuleneb Ukraina kohtuotsusest, mille tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse

saab mh esitada Eesti kohtule. Lähtudes TsMS § 70 lg 4 p-st 5, tuleb kohtualluvust

kontrollida määruse nr 655/2014 sätete kaudu.

6. Määruse nr 655/2014 art 3 lg 2 järgi tuleb piiriülest olukorda ja seega ka kohtualluvust

hinnata avalduse esitamise aja seisuga. Avaldaja esitas maakohtule arestimismääruse avalduse

20.03.2025. Seega tuleb olukorda ja avaldaja argumente hinnata samuti 20.03.2025 seisuga.

7. Määruse nr 655/2014 art 5 järgi on arestimismäärust võimalik teha kahes erinevas

olukorras: enne, kui võlausaldaja liikmesriigis võlgniku vastu sisulise menetluse algatab või

kõnealuse menetluse mis tahes etapis (punkt a) või pärast seda, kui võlausaldaja on

liikmesriigis saanud kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi, millega

võlgnikult võlausaldaja nõude tasumist nõutakse (punkt b). Avaldaja menetluslikku olukorda

saab põhimõtteliselt liigitada ka täpsemalt (vt nt EK kohtujuristi 29.07.2019 ettepanek

kohtuasjas C-555/18, p-d 53–59), aga käesoleva asja lahendamiseks on piisava eelnev eristus

määruse art 5 punktide põhjal.

2 (3)

8. Praegusel juhul nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et tegemist määruse art 5 punkti a

juhuga ehk olukorraga, kus avaldaja ei ole liikmesriigi kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või

ametlikku dokumenti veel saanud. ,,Kohtuotsus“ määruse nr 655/2014 tähenduses on määruse

art 4 p 8 järgi liikmesriigi kohtu otsus, olenemata sellest, kuidas seda kohtuotsust nimetatakse.

Arestimismääruse avalduse esitamise ajal oli avaldajal olemas Ukraina kohtu otsus.

Maakohus sedastas asjakohaselt, et Ukraina ei kuulu Euroopa Liitu, mistõttu ei ole tegemist

liikmesriigi kohtuotsusega määruse nr 655/2014 tähenduses. Seega ei ole avaldajal veel

kohtuotsust, mille täitmise tagamiseks saaks teha arestimismääruse määruse nr 655/2014 art 5

punkti b järgi.

9. Kui võlausaldaja ei ole veel saanud kohtuotsust, kohtulikku dokumenti või ametlikku

dokumenti, reguleerib kohtualluvust määruse nr 655/2014 art 6 lg 1. Sel juhul kuulub

arestimismääruse tegemine selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kes asjakohaste

kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade kohaselt on pädevad asja sisuliselt lahendama.

10. Eesti kohtud praegusel juhul sellele tunnusele ei vasta. Määruse nr 655/2014 põhjenduse

13 järgi tähendab asja sisuline lahendamine mis tahes menetlust, mille eesmärk on hankida

asjaomase nõudega seoses täitmisele pööratav täitedokument. Seega on arestimismääruse

tegemise pädevus selle liikmesriigi kohtutel, kes on pädevad lahendama n-ö põhikohtuasja.

Vastupidisel juhul kaotaks tähenduse tarbijat kaitsev lause samas põhjenduses, aga ka

määruse nr 655/2014 art 6 lg 2, mille järgi peaks tarbija puhul, kelle alaline elukoht on

liikmesriigis, kuuluma arestimismääruse tegemine üksnes selle liikmesriigi kohtutele. Neil

kaalutlustel ei ole juba sisuliselt tehtud otsuse liikmesriigis tunnustamise ja täidetavaks

tunnistamise menetlus asja ,,sisulise lahendamine“ määruse nr 655/2014 art 6 lg 1 tähenduses.

11. Asja materjalidest ei nähtu, et Eesti kohtutel oleks pädevus vaidlust sisuliselt lahendada.

Võlgniku elukoht ei ole Eestis ja avaldaja ei ole esile toonud muid aluseid, miks Ukraina

kohtus juba sisuliselt lahendatud vaidlus saaks alluda ka Eesti kohtule. Kuna Eesti kohtud ei

ole pädevad vaidlust sisuliselt lahendama, leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et

arestimismääruse avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg

1 p 2 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu.

12. Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Teiste

menetlusosaliste puudumise tõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. Resolutsioonis

märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

13. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu

määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5, § 696 lg 1 ls 2).

Kuivõrd ringkonnakohus ei tee avalduse rahuldamata jätmise otsustust, siis kohaldub TsMS §

661 lg 2 järgne 15-päevane, mitte aga määruse nr 655/2014 art 21 lg-s 2 ette nähtud

30-päevane kaebetähtaeg.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)