2-24-4924/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4924

Tsiviilasi

A. L. hagi J. L. vastu elatise suurendamise nõudes

Hagihind

726,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. L. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A. L. (e-post XXX)

Kostja: J. L. (isikukood XXX)

Kostja esindaja: Andrei Petrov (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta J. L.lt Harju Maakohtu 06.05.2020 otsusega tsiviilasjas XXX alaealise lapse A. L.

ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust järgmiselt:

2.1. suurendada alates 26.03.2024 kuni 30.06.2025 J. L.lt A. L. ülalpidamiseks väljamõistetud

elatise suurust 233,75 euroni kuus;

2.2. suurendada alates 01.07.2025 kuni A. L. täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) J. L.lt A.

L. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 242,75 euroni kuus.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa. Harju Maakohtu 06.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti kostjalt

hageja kasuks alates 18.11.2019 kuni täisealiseks saamiseni välja elatis 207 eurot kuus. Elatis

mõisteti selle lahendiga välja alla seaduses sätestatud miinimumi, kuna kostjal oli tol ajal kohustus

ülal pidada oma kolmandat last S. L., kostjal puudus Soomes elades püsiv ametlik sissetulek ja

kostja osales veoauto- ja bussijuhtide põhitaseme kutsekvalifikatsiooni koolitusel ning kostja

majanduslik seisund ei võimaldanud tol ajal tasuda A. L. ja hagejale elatist seaduses sätestatud

miinimummääras. Käesolevaks ajaks on S. ja A. saanud täisealisteks ning kostjal on pidanud

lõppema kutsekvalifikatsiooni koolitus. Kostjal on olnud piisavat aega selleks, et leida endale

töökoht, et tagada piisav endale sissetulek ülalpidamiskohustuse täitmiseks seaduses sätestatud

ulatuses. Võrreldes aastaga 2020 on hageja ülalpidamise kulud elu üldise kallinemise tõttu

suurenenud, olles käesoleval ajal kokku 601,50 eurot kuus.

Hageja palub suurendada kostjalt välja mõistetud elatist alates hagi esitamisest (so 26.03.2024)

kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1-järgse muutuva summani (hagi esitamise ajal 260,33

eurot kuus).

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole enam ülalpidamisekohustust S. L.i ees, kuid elatisevõlg

(2706,91 eurot) tema ees on jäänud ning on tekkinud ülalpidamiskohustus A. L. ees. Kostja on

lõpetanud veoauto- ja bussijuhtide koolituse Soomes, aga käesoleval ajal elab ja töötab Eestis, kuna

temal on sündinud neljas laps ning ta ei saa töötada XXX seljavalu tõttu. A. L. on saanud

täisealiseks, kuid jätkab õpinguid keskkoolis. Tulenevalt sellest on kostjal on jäänud tema suhtes

ülalpidamise kohustus. Kostjal on raske varaline olukord. Kostja olukord on isegi muutunud

halvemaks, kuna ca 2015.a. on Soome arstid tuvastanud XXX, mille tõttu ei saa kostja töötada

ehitusvaldkonnas ega tõsta raskusi. Kostja neljas laps on A. L., sünd.XXX. Hageja nõude

rahuldamise korral osutub neljas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. A. L. vajadused ja

kulud on 580 eurot kuus, mis rahuldatakse peretoetuse 80 eurot arvel ning võrdsetes osades tema

vanemate poolt, so 250 eurot kumbki. Kostja sissetulek on ca 1007 eurot kuus. Kostja peab tagama

kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt

ülal. Seetõttu tuleb hagejale elatist välja mõistes arvestada A. ja A. vajadusi ning S. L.i

elatisevõlgnevust. Hageja tegelikud vajadused on väidetust väiksemad ja alla miinimummäära.

Hageja ei pruugiks tasuda eluaseme eest, sest hageja elab kostja vanaisale kuuluvas korteris.

Hagejal on võimalik töötada suvepuhkuse ajal 2 kuu jooksul kergetel töödel, mistõttu ta vajab

ülalpidamist üksnes 10 kuul aastast. Kostja tasub interneti eest hageja elukohas.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 06.05.2020 otsusega tsiviilasjas XXX on kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 207 euro kuus alates 18.11.2019 kuni hageja täisealiseks

saamiseni (dtl 10-21).

4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi,

on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on

selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele

tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11).

5. Hageja väitel on tema vajadused võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga suurenenud.

Nähtuvalt 06.05.2020 otsusest tuvastas kohus, et hageja vajadused kokku on 474,50 eurot kuus

koosnedes järgnevast: kulutused eluasemele 70 eurot (sh kommunaalkulud, elekter, internet, tv),

toidukulu 150 eurot, sidekulu (mobiiltelefon) 7 eurot, transpordikulu 20 eurot, riided ja jalanõud 50

eurot, tervishoid ja hügieen 30 eurot, keeleõpe 37,50 eurot, kulud seoses kooliga 30 eurot, vaba aeg

ja meelelahutus (sh huviharidus, sport) 80 eurot.

6. Käesolevas menetluses tõi hageja välja, et tema vajadused on suurenenud 601,50 euroni kuus, sh:

kulutused eluasemele 90 eurot, toidukulu 180 eurot, sidekulu (mobiiltelefon) 11,5 eurot,

transpordikulu 50 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, tervishoid ja hügieen 30 eurot, keeleõpe 50

eurot, kulud seoses kooliga 20 eurot, vaba aeg ja meelelahutus (sh sporditrennid) 90 eurot.

7. Nähtuvalt hageja esitatud maksete väljavõttest (dtl 86) on hageja ema tasunud korteriomanikule

korteriga seotud kulude katteks kuuekuulise perioodi vältel kokku 1 431 eurot, so keskmiselt

238,50 eurot kuus. Kohus ei nõustu kostjaga, et kulud eluasemele oleksid mingil põhjusel ilmselt

ülemäärased, sh seoses veekuluga. Esitatu kohaselt elab hageja koos oma ema ja õega, st hageja

osa kulust on ca 60 eurot. Hageja on märkinud, et lisandub kulu televisioonile ja internetile. Esitatu

kohaselt oli internetileping kuni 2025.a. juulini sõlmitud kostjal, kostja tasus korteri interneti eest.

Kostja on esitanud tasumise kohta erinevaid maksekviitungeid (dtl 141, 163-166), millest võib aru

saada, et ühe kuu tasu oli 26 eurot, so kulu ühe inimese kohta ca 9 eurot. Eraldi kulutusi tv-le

kodus hageja välja toonud ei ole, kuid vastava kulu põhjendatud ulatus jääb kohtu hinnangul 30

euro piiresse, so 10 eurot inimese kohta. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajadused

eluasemele oleksid suurenenud enamas ulatuses kui kokku 79 eurot kuus.

8. Seoses kostja käsitlusega selle kohta, kuidas hageja ei pruugiks eluaseme eest tasuda, märgib

kohus, et sama väite esitas kostja nähtuvalt 06.05.2020 kohtuotsusest juba tsiviilasja XXX

menetluses ning kohus selgitas, et kostja vanaisa ei ole hageja eluasemekulude kandmiseks

kohustatud.

9. Võttes arvesse, et võrreldes 2020.a. ja 2025.a. I kvartalit on tarbijahinnaindeks tõusnud 44,9% (dtl

147), on kohtu hinnangul veenev, et hageja vajadus seoses toiduga on kasvanud 180 euroni kuus.

Kostja väljatoodu, et hageja saab koolitoitu ei ole asjassepuutuv, sest hageja käis koolis juba

eelmise kohtulahendi tegemise ajal.

10. Kostja leidis, et transpordikulud hagejal puuduvad, sest hageja sõidab ühistranspordiga, hageja

põhjendas, et tegemist on kütusekuluga, mis tekivad seoses sellega, et lapse ema viib last autoga

kooli, trenni ja huviringidesse, kuhu ta tiheda graafiku tõttu ühistranspordiga ei jõuaks. Hageja elab

XXX tänaval, käib XXX ning keeltekursused ja trennid on kesklinnas. Kohus tuvastab, et sama

põhjenduse esitas hageja tsiviilasja XXX menetluses ning kohus leidis, et on eluliselt usutav, et

teatud sõite koos lastega tuleb aeg-ajalt teha, kuid Tallinnas on ühistransport tasuta ning hageja on

sellises vanuses, kus võiks hakkama saada ka ühistranspordiga sõites. Kohus luges põhjendatud

transpordikuluks 20 eurot. Võttes arvesse eelviidatud tarbijahinnaindeksi tõusu, leiab kohus, et

seoses üldise elukalliduse tõusuga saab hageja transpordikulu olla kasvanud ca 30 euroni kuus,

vajaduse kasv enamas ulatuses ei ole tõendatud. Põhjendatud vajadus seoses riiete ja jalanõudega

saab samal põhjusel olla kasvanud ca 75 euroni kuus. Samuti on veenev, et vajadus seoses vaba aja

ja meelelahutusega (sh sporditrennid) on kasvanud eelmise lahendi tegemise ajaga võrreldes 10

euro võrra 90 eurole, sj sisalduva kulu ulatust 40 eurot sporditrennile kostja ei vaidle. Kostja

märkis, et on nõus sidekuluga 11,5 eurot ning kulutustega keeleõppele 50 eurot. Hageja välja

toodud vajadused tervishoiule ja hügieenile ning koolile ei ületa varasemas kohtulahendis seoses

vastavaga tuvastatut.

11. Kohus tuvastab, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga on hageja vajadused kasvanud

565,50 euroni, so: kulutused eluasemele 79 eurot, toidukulu 180 eurot, sidekulu (mobiiltelefon)

11,5 eurot, transpordikulu 30 eurot, riided ja jalanõud 75 eurot, tervishoid ja hügieen 30 eurot,

keeleõpe 50 eurot, kulud seoses kooliga 20 eurot, vaba aeg ja meelelahutus (sh sporditrennid) 90

eurot.

12. Kostja on märkinud, et hageja abivajadus on väidetust väiksem, kuna hageja võiks suvekuudel

töötada. Kohus leiab, et nii eelmise lahendi tegemise seisuga kui käesoleval ajal on hageja

alaealine laps. Sellega seoses ei saa temalt oodata enda vajaduste tarbeks ise sissetuleku teenimist,

lapse vajaduste rahuldamine on lapsevanema kohustus.

13. Hageja on põhjendanud oma nõuet ka väitega, et käesolevaks ajaks on ära langenud asjaolud

seoses kostja majandusliku seisundi ning täiendava ülalpeetavaga, mille tõttu mõistis kohus elatise

välja alla kehtinud miinimummäära. Kohus tuvastab, et eelmises kohtulahendis mõistis kohus

elatise välja alla kehtinud PKS (perekonnaseadus) § 101-järgse ulatuse, kuna kostja tugines väitele,

et osa hageja vajadustest on kaetud peretoetustega ja kohus tuvastas, et hageja tegelikud vajadused

on väiksemad kui kahekordne kehtinud PKS § 101-järgne summa. Kohus mõistis kostjalt välja

elatise pooles ulatuses hageja vajadustest, millest arvas maha poole lapsetoetusest. Kohus leidis

vastupidiselt hagis märgitule, et kuna kostja ei ole töövõimetu ega veenvalt tõendanud, et ta ei

oleks mingil põhjusel võimeline elatist tasuma (s.h teinud endast kõik oleneva ametlike

sissetulekute suurendamiseks), siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud elatise summat täiendavalt

kostja majandusliku seisundi tõttu vähendada; kohtul puudub veendumus, et elatise tasumisel

kahjustuks kostja enda tavaline ülalpidamine või tema täisealine poeg jääks varaliselt vähem

kindlustatuks.

14. Hageja on märkinud, et kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa, so alates 01.01.2022 jõustunud

regulatsioon. Hageja tugineb seega kaudselt õigusliku olukorra muutumisele. PKS § 2172 lg 1 järgi

kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma

alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu

alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi

kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus; PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem

või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda

elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kostjalt ei ole

varasema lahendiga välja mõistetud elatist ei toona kehtinud miinimummääras ega välja mõistetud

elatist ka miinimummäära muutusega seotud. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikul tuli tasuda

elatist kindla summana, mitte miinimumelatisena, siis PKS § 2172 lg 2 ei kohaldu, mistõttu ei saa

kohustatud vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes, vaatamata

sellele, kas uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb

lapsele praegu elatist maksta, või millised on alates 01.01.2022 elatise arvutamise alused (nt

TlnRnKo 30.11.2023, 2-22-10888, 28; TlnRnKo 21.06.2023, 2-22-2440, p 12; TlnRnKo

30.03.2023, 2-22-7891, p 22-24). Kohus leiab, et vastav kohaldub ka vastupidisel juhul. Kui elatis

on välja mõistetud kindla summana, siis ei saa ka elatist saama õigustatud laps nõuda elatise

suurendamist tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, vaatamata sellele, kas uus õiguslik

olukord oleks temale soodsam.

15. Arvates hageja kasvanud vajadustest maha lapsetoetuse 80 eurot ning jagades summa kahega, on

kostjale langevaks osaks hagejale ülalpidamises 242,75 eurot ((565,5 - 80) : 2).

16. Kostja on välja toonud, et tema netosissetulek on 1 007 eurot kuus, kostja enda esmavajaduste

katteks kulub 350 eurot kuus ning kostja annab ülalpidamist oma XXX sündinud alaealisele lapsele

A. L.le (sünnitõend dtl 52) 250 eurot kuus, st ülejääv osa on 407 eurot, mis on piisav, et anda

hagejale ülalpidamist 242,75 euro ulatuses. Seoses kostja väljatooduga, et ta peab andma

ülalpidamist 200 eurot kuus ka A. L., kui ta õpib, või et S. L.i ees on tal jätkuvalt elatisevõlg,

märgib kohus, et tegemist on kostja täisealiseks saanud lastega ning tulenevalt PKS § 98 lg 1 kui

ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile

kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostja peab esimeses

järjekorras andma ülalpidamist oma alaealistele lastele.

17. Esitatu kohaselt tasus kostja kuni 2025.a. juulini hageja elukoha interneti eest (uus leping dtl 155,

lepingu lõpetamine dtl 162). Vastavaga andis kostja ülalpidamist vahetult, hageja poolt vahetult

saadu väärtus oli eelnevalt tuvastatu kohaselt 9 eurot kuus. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning

muudab varasema kohtulahendiga kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust

suurendades seda järgnevalt:

-

alates 26.03.2024 kuni 30.06.2025.a. 233,75 euroni kuus (so 242,75 - 9);

-

alates 01.07.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 242,75 euroni kuus.

18. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik