3-25-2821/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 5000 euro väljamõistmist.
Legislator headnote
AI generated3-25-2821/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 5000 euro väljamõistmist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-2821
Määruse kuupäev
26.09.2025
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamiseks seoses 18.06.2025 toimunud
sündmustega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi
seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja saadetakse teadmiseks
Tartu Vanglale.
ASJAOLUD
1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule
kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 5000 euro väljamõistmist.
Kaebajale põhjustatud mittevaraline kahju seisneb väärikuse alandamises, mille eest ta nõuab
2500 euro suurust hüvitist, ning tervise kahjustamises, mille eest ta nõuab samuti 2500 eurot.
Kaebuse kohaselt provotseeris 18.06.2025 valvur tahtlikult kaebajat selliselt, et tal tekkis
agressiivsus- ja paanikahoog. Kahju tekitamise alustena on kaebuses kirjeldatud järgmised
asjaolud:
-
üleliigse jõu kasutamine;
-
kaebaja tervise kahjustamine ja valu põhjustamine (ametnik surus kahe põlvega kaebaja
haigele seljale, mis põhjustas valu ja raskendas hingamist, kuna tal on astma);
-
arstiabita jätmine (ei kutsutud koheselt abi ja valetati, et seda tehti);
-
ametniku teadlik provokatiivne käitumine (ametnikul oli teada, kuidas kaebaja
tavapärane päevakava välja näeb, aga vangivalvur tegi tema provotseerimiseks oma
plaani ja keelas kaebajale jalutuskäigu ja arvutiruumi kasutamise);
3-25-2821
-
ei lubatud jalutuskäigule (1 h päevas värskes õhus viibimist on igale kinnipeetavale ette
nähtud);
-
ei lubatud arvutiruumi kasutada (arvutiruum oli vaba);
-
kaebaja paigutati enda koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda;
-
kaebaja paigutati kambrisse, kus vedeles põrandal žiletitera, mille ta meedikuga
vesteldes toiduluugist välja viskas.
2. Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele S. Grossbergi kahjunõude nr 2-25/2-2/7757
koos selle lisadega 2–5 ning Tartu Vangla 26.08.2025. a otsuse nr 1-9/2-25/298-6, millega jäeti
kahjunõuded rahuldamata.
3. S. Grossberg esitas 16.09.2025 taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning
riigi õigusabi saamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohus selgitab, et
hüvitamiskaebuse lahendamisel peab kohus hindama ka vangla tegevuse õiguspärasust. Seetõttu
ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav
(HKMS § 45 lg 2).
5. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei
esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada
HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama
nõudega samadel alustel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 22.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2768
kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega,
et valvur kasutas 18.06.2025 tema suhtes üleliigset jõudu, kahjustas kaebaja tervist ja põhjustas
valu, kui ametnik surus kahe põlvega kaebaja haigele seljale, kaebajale ei kutsutud koheselt
arstiabi, ametnik provotseeris kaebajat, ei lubanud kaebajat jalutuskäigule ega kasutada tal
arvutiruumi, kaebaja paigutati oma koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda
ning kaebaja paigutati kambrisse, kus vedeles põrandal žiletitera. Eelnevaga alandati kaebaja
väärikust ja kahjustati kaebaja tervist. Seega on nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr
3-25-2768 kaebuste nõuded ja kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud samad.
Vaatamata sellele, et kohus on haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse tagastanud, ei ole kaebuse
tagastamise määrus jõustunud ja kaebus haldusasjas nr 3-25-2768 on HKMS § 121 lg 1 p 3
tähenduses siiski kohtu menetluses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2025. a määrus asjas
nr 3-25-300, p 11). Käesolevas kohtuasjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Kui kaebaja
soovib kaitsta kohtus oma õigusi, tuleb kaebajal seda teha haldusasja nr 3-25-2768 raames.
7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda
seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei
ole kohtu menetluses olnud.
8. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi
taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
9. Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi
saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda
asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle
majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7
lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui
esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta
isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu hinnangul on kaebaja iseseisvalt võimeline
3-25-2821
menetluses osalema, arvestades tema esitatud menetlusdokumente käesolevas asjas ja ka
varasemat kogemust kohtumenetluses osalemises. Kaebaja väljendatud raskused ei ole sellised,
mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. Asjaolu, et kaebajal on kohtus suur hulk kaebuseid ning
ta ei suuda iseseisvalt neid adekvaatselt hallata, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile.
Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)