Legislator Case Law & Legislation
3-25-2821/5 AI generated

3-25-2821/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-2821/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 5000 euro väljamõistmist.

Legislator headnote

AI generated

3-25-2821/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 5000 euro väljamõistmist.

Keywords

AI generated
gross negligence vat fraud investigation leave on personal grounds bank guarantee claim event serious illnesses greenhouse gas emission allowance trading
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2821

Määruse kuupäev

26.09.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses 18.06.2025 toimunud

sündmustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja saadetakse teadmiseks

Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 5000 euro väljamõistmist.

Kaebajale põhjustatud mittevaraline kahju seisneb väärikuse alandamises, mille eest ta nõuab

2500 euro suurust hüvitist, ning tervise kahjustamises, mille eest ta nõuab samuti 2500 eurot.

Kaebuse kohaselt provotseeris 18.06.2025 valvur tahtlikult kaebajat selliselt, et tal tekkis

agressiivsus- ja paanikahoog. Kahju tekitamise alustena on kaebuses kirjeldatud järgmised

asjaolud:

-

üleliigse jõu kasutamine;

-

kaebaja tervise kahjustamine ja valu põhjustamine (ametnik surus kahe põlvega kaebaja

haigele seljale, mis põhjustas valu ja raskendas hingamist, kuna tal on astma);

-

arstiabita jätmine (ei kutsutud koheselt abi ja valetati, et seda tehti);

-

ametniku teadlik provokatiivne käitumine (ametnikul oli teada, kuidas kaebaja

tavapärane päevakava välja näeb, aga vangivalvur tegi tema provotseerimiseks oma

plaani ja keelas kaebajale jalutuskäigu ja arvutiruumi kasutamise);

3-25-2821

-

ei lubatud jalutuskäigule (1 h päevas värskes õhus viibimist on igale kinnipeetavale ette

nähtud);

-

ei lubatud arvutiruumi kasutada (arvutiruum oli vaba);

-

kaebaja paigutati enda koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda;

-

kaebaja paigutati kambrisse, kus vedeles põrandal žiletitera, mille ta meedikuga

vesteldes toiduluugist välja viskas.

2. Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele S. Grossbergi kahjunõude nr 2-25/2-2/7757

koos selle lisadega 2–5 ning Tartu Vangla 26.08.2025. a otsuse nr 1-9/2-25/298-6, millega jäeti

kahjunõuded rahuldamata.

3. S. Grossberg esitas 16.09.2025 taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning

riigi õigusabi saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohus selgitab, et

hüvitamiskaebuse lahendamisel peab kohus hindama ka vangla tegevuse õiguspärasust. Seetõttu

ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav

(HKMS § 45 lg 2).

5. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama

nõudega samadel alustel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 22.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2768

kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega,

et valvur kasutas 18.06.2025 tema suhtes üleliigset jõudu, kahjustas kaebaja tervist ja põhjustas

valu, kui ametnik surus kahe põlvega kaebaja haigele seljale, kaebajale ei kutsutud koheselt

arstiabi, ametnik provotseeris kaebajat, ei lubanud kaebajat jalutuskäigule ega kasutada tal

arvutiruumi, kaebaja paigutati oma koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda

ning kaebaja paigutati kambrisse, kus vedeles põrandal žiletitera. Eelnevaga alandati kaebaja

väärikust ja kahjustati kaebaja tervist. Seega on nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr

3-25-2768 kaebuste nõuded ja kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud samad.

Vaatamata sellele, et kohus on haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse tagastanud, ei ole kaebuse

tagastamise määrus jõustunud ja kaebus haldusasjas nr 3-25-2768 on HKMS § 121 lg 1 p 3

tähenduses siiski kohtu menetluses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2025. a määrus asjas

nr 3-25-300, p 11). Käesolevas kohtuasjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Kui kaebaja

soovib kaitsta kohtus oma õigusi, tuleb kaebajal seda teha haldusasja nr 3-25-2768 raames.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda

seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi

taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

9. Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi

saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui

esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta

isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu hinnangul on kaebaja iseseisvalt võimeline

3-25-2821

menetluses osalema, arvestades tema esitatud menetlusdokumente käesolevas asjas ja ka

varasemat kogemust kohtumenetluses osalemises. Kaebaja väljendatud raskused ei ole sellised,

mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. Asjaolu, et kaebajal on kohtus suur hulk kaebuseid ning

ta ei suuda iseseisvalt neid adekvaatselt hallata, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile.

Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)