2-22-5920/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

26.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-5920

Tsiviilasi

H.Q hagi N.V vastu kinnistusraamatu kande

parandamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.Q apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) H.Q (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Merike Roosileht, eeskostja Haapsalu

Linnavalitsus, esindaja linnasekretär Erko Kalev

Kostja (vastustaja) N.V (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada 29.09.2025-ks määratud kohtuistungi aeg ja kinnitada poolte

kompromiss kirjalikus menetluses.

2. Anda kohtu nõusolek selleks, et hageja H.Q eestkostja Haapsalu Linnavalitsus

võib hageja nimel apellatsioonkaebusest osaliselt loobuda, sõlmida kompromissi

sisuks oleva kokkuleppe menetluskulude kohta ja käsutada riigilõivu tagastamise

nõudeõigust lõivu tasunud isiku kasuks.

3. Võtta vastu hageja loobumine kaebusest Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsuse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning lõpetada selles osas apellatsioonimenetlus.

Eelmises lauses märgitud osas jõustub maakohtu otsus koos käesoleva määrusega.

Samuti jõustub maakohtu otsuse resolutsiooni p 7.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsuse resolutsiooni p-d 3–6 ja kinnitada

selle asemel poolte kompromiss, mille kohaselt poolte menetluskulud jäävad nende

endi kanda.

5. Tsiviilasja nr 2-22-5920 menetlus lõpetada.

6. Rahuldada hageja taotlus ja tagastada talle pool apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivust, st summa 700 €, mis kanda samale isikule ja pangakontole,

nagu lõiv tasuti.

7. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus (v.a tagastatav riigilõiv) jätta iga

menetlusosalise enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks

tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. H.Q (hageja) esitas 21.04.2022 Pärnu Maakohtule hagi N.V (kostja) vastu

kinnistusraamatu kande parandamise nõudes.

1.1.

Notar tõestas 24.11.2021 isikliku kasutusõiguse seadmise, korteriomandi kinkelepingu

ja asjaõiguslepingu (vaidlusalune tehing), mille kohaselt kinkis hageja kostjale Haapsalus,

XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXX, edaspidi: korter).

1.2.

Hageja esitas 14.03.2022 kostjale avalduse tehingu tühisuse kohta, alternatiivselt

avalduse tehingu tühistamiseks. Hageja oli tehingu sõlmimise ajal otsusevõimetu ning kostja

veenis hagejat sõlmima tehingut olulise eksimuse mõjul. Hageja perearst kinnitas, et hageja ei

pruukinud juba enne 13.01.2022, kui viibis arsti vastuvõtul, olla adekvaatne. TsÜS § 13 lg 1

tulenevalt on tehing tühine. Kuna tegemist on ilmselt hagejale kahjuliku tehinguga, siis

eeldatakse, et tehing on tehtud otsusevõimetu isiku poolt. Hageja oli tehingu tegemise ajal

91-aastane ja tarvitas erinevaid ravimeid ning ei saanud aru, et kaotab õiguse oma korterile.

1.3.

Kuna tehing on tühine või alternatiivselt tühistatud, siis on andmed korteri kohta

kinnistusraamatus ebaõiged. Kostjat tuleb kohustada andma nõusolek omanikukande

kustutamiseks ning hageja omanikuna sissekandmiseks ning asendada kostja nõusolek

kohtulahendiga.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Maakohus jättis hagi 10.07.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks

kostjale hüvitatava menetluskulu summa. Maakohus põhjendas, et hageja ei olnud

vaidlusaluse tehingu tegemise ajal otsusevõimetu ega eksimuses.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

6. Pärnu Maakohtu 26.03.2025 määrusega seati hageja üle eeskoste ja eestkostjaks määrati

Haapsalu Linnavalitsus.

7. Pooled esitasid 23.09.2025 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsiooni p-des 3

ja 4 märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab vastu kaebusest osalise loobumise, kinnitab ülejäänud osas poolte

kompromissi ning tühistab osaliselt vaidlustatud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS

§ 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ühtlasi tühistab kohus asjas määratud istungi aja ja annab hageja

eestkostjale nõusoleku kompromissi dokumendis sisalduvate tehingute tegemiseks.

9. TsMS § 644 lg 1 võimaldab apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise

lõpetamiseni. See ajaline tingimus on käesoleval juhul täidetud ja loobumisavaldus vastab

seaduses sätestatud vorminõuetele. TsMS § 644 lg 4 kohaselt teeb ringkonnakohus kaebusest

loobumise kohta määruse, millega lõpetab kaebemenetluse. Kaebusest loobumise korral

loetakse, et hageja ei ole kaebusega seotud menetlustoiminguid teinud ja ta ei saa esitada

enam uut kaebust sama eseme kohta (TsMS § 644 lg 3). Vaidlustatud otsus jõustub

loobumisega hõlmatud osas koos käesoleva määrusega (TsMS § 456 lg 2 p 2). Sama nõudega

samal alusel ei saa hageja enam kohtusse pöörduda (TsMS § 371 lg 1 p 4). Menetluslikult

tähendab loobumine, et koos käesoleva määrusega jõustuvad maakohtu otsuse resolutsiooni

p-d 1, 2 ja 7 (hagi rahuldamata jätmine, hagi tagamise abinõu tühistamine ja kohtulahendi

selles osas täitmiseks saatmine).

2 (3)

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks

ülejäänud osas (menetluskulud) asja lahendamist kompromissiga. Ringkonnakohus on

pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse

võtmise määruses.

11. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse

saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

1400 €, seega kuulub tagastamisele 700 €. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda

samale isikule ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.

12. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

13. Kohus annab eestkostjale nõusolekud kompromissi dokumendis sisalduvateks tehinguteks

(sisuliselt loobumine nõudest, loobumine kulude hüvitamise nõudest ja tagastatava riigilõivu

käsutus), mida põhjendab järgmiselt.

13.1. Eeskostja vajab kohtu nõusolekut tehinguks mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab

seda (PKS § 188 lg 1 p 11). Käesoleval juhul lõpetab kaebusest vaidluse sisulises osas

loobumine hageja nõude vaidlusaluse tehinguga kostjale kingitud ja üle antud tagasi

saamiseks hagiavalduse märgitud asjaoludel. Nimelt ei saa hageja eespool p-s 9 kirjeldatud

õiguslike tagajärgede tõttu sama nõuet samal alusel enam maksma panna. Seega vastab

kaebusest loobumine kõnealuses osas viidatud sätte tunnustele. Sarnaselt lõppeb

kompromissiga hageja nõue saada kostjalt menetluskulude hüvitist.

13.2. Kui eestkostja teeb eestkostetava nimel ühepoolse tehingu, siis on see kohtu eelneva

nõusoleku puudumisel tühine (PKS § 190). Riigilõivu tagastamise kohta andis hageja

eeskostja kaudu kohtule korralduse, et see tagastatakse lõivu maksnud isikule, kes ei ole

hageja. Sel viisil soovib eeskostja ühepoolse tehinguga käsutada hageja nõudeõigust, st tehing

vastab viidatud sätte tunnustele. Eestkostja käsutus sisaldub kohtule esitatud kompromissi

avalduses, mille menetluslik toime saabub TsMS § 430 sätete mõtte kohaselt kompromissi

kinnitamisel. Neil kaalutlustel saab kohus anda ka ühepoolseks käsutuseks nõusoleku samal

ajal kompromissi kinnitamisega ja eestkostja ei pidanud seda küsima eelnevalt.

13.3. Kohus lahendab eestkostjale nõusoleku andmise küsimused hagita asjana (TsMS § 475

lg 1 p 8, § 550 lg 1 p 6). Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku

või asutuse avalduse alusel (TsMS § 476 lg 1). Kohus saab hagita asjana lahendatavad

küsimused lahendada ka muu menetluse raames, kui see aitab kaasa asja õigele ja kiirele

lahendamisele. Nimetatud tingimused on praegu täidetud. Menetlusse on kaasatud kõik

vajalikud osalised, sest kohtule esitatud andmetel ei ole hagejal lähedasi sugulasi. Järelikult

saab kompromissi kinnitamiseks vajalikud nõusolekud anda sama asja raames.

13.4. Nõusolekute andmine on sisuliselt põhjendatud. Hagi rahuldamise perspektiiv on

vähene, st hageja kaebuse sisulisest osast loobumine pigem ei mõjuta tema varalist seisu

kahjulikult. Samadel kaalutlustel ei ole hagejale kahjulik kokkulepe menetluskulude jaotuse

kohta. Kohtu ette ei ole toodud erandlikke asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et hagejal ei

tule hüvitada tema eest riigilõivu tasunud isikule selle summat. Seetõttu pole hagejale

majanduslikult kahjulik ka tagastatava lõivu käsutus nimetatud isiku kasuks. Kokkuvõttes

saab kohus anda kõik nõusolekud kompromissi dokumendis sisalduvateks tehinguteks.

14. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga

4. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)