2-24-11471/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11471

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi X vastu võla nõudes

Hagihind

9988,87 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830);

lepinguline esindaja Helina Sild

Kostja: X (isikukood XXX);

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

kohtuistung 17.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Holm Bank AS ja Xi vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

1.1 X tasub Holm Bank AS-le 23.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr 52304230010 tuleneva

võlgnevuse kokku summas 8425,37 eurot, alljärgneva maksegraafiku alusel:

10.10.2025

150 eurot

10.11.2025

150 eurot

10.12.2025

150 eurot

10.01.2026

150 eurot

10.02.2026

150 eurot

10.03.2026

150 eurot

10.04.2026

150 eurot

10.05.2026

150 eurot

10.06.2026

150 eurot

10.07.2026

150 eurot

10.08.2026

150 eurot

10.09.2026

150 eurot

10.10.2026

150 eurot

10.11.2026

150 eurot

10.12.2026

150 eurot

10.01.2027

150 eurot

10.02.2027

150 eurot

10.03.2027

150 eurot

10.04.2027

150 eurot

10.05.2027 150 eurot

10.06.2027 150 eurot

10.07.2027 150 eurot

10.08.2027 150 eurot

10.09.2027 150 eurot

10.10.2027 150 eurot

10.11.2027 150 eurot

10.12.2027 150 eurot

10.01.2028 150 eurot

10.02.2028 150 eurot

10.03.2028 150 eurot

10.04.2028 150 eurot

10.05.2028 150 eurot

10.06.2028 150 eurot

10.07.2028 150 eurot

10.08.2028 150 eurot

10.09.2028 150 eurot

10.10.2028 150 eurot

10.11.2028 150 eurot

10.12.2028 150 eurot

10.01.2029 150 eurot

10.02.2029 150 eurot

10.03.2029 150 eurot

10.04.2029 150 eurot

10.05.2029 150 eurot

10.06.2029 150 eurot

10.07.2029 150 eurot

10.08.2029 150 eurot

10.09.2029 150 eurot

10.10.2029 150 eurot

10.11.2029 150 eurot

10.12.2029 150 eurot

10.01.2030 150 eurot

10.02.2030 150 eurot

10.03.2030 150 eurot

10.04.2030 150 eurot

10.05.2030 150 eurot

10.06.2030 25,37 eurot

1.2 X tasub kõik käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud maksed Holm Bank

AS arvelduskontole nr EE087700771000802113 (LHV Pank) või arvelduskontole nr

EE391010220035757017 (SEB Pank). Maksete tegemisel on kohustuslik märkida viitenumbriks

723042000099, mis on ühtlasi kliendikonto personaalne viitenumber.

1.3 Kui X hilineb käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 toodud kahe järjestikuse makse

tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva, muutub kogu tasumata nõue kohe sissenõutavaks

ning Holm Bank AS-l on õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning X

kohustub alluma kohesele sundtäitmisele.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-11471.

3. Jätta Xile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Xi kanda ning kohustada Xi

ühekordse maksega hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul

pärast riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse eraldi määrusega kindlaksmääramist. Kohus

mõistab Xilt riigi õigusabi tasu ja kulud välja eraldi määrusega. Jätta kõik muud poolte

menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada hagejale riigilõiv summas 385 eurot Holm Bank AS arvelduskontole nr

EE477700771000802090 (LHV Pank), selgitusega 2-24-11471.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD ja KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Holm Bank AS esitas 29.07.2024 Harju Maakohtule hagi Xi vastu hageja ja kostja vahel

23.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr 52304230010 tuleneva põhivõlgnevuse 7865,19 eurot,

intressi 663,43 eurot ja viivise ajavahemiku 27.01.2024-29.07.2024 eest 496,75 euro nõudes.

Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 30.07.2024 tasumata põhivõlalt (7865,19

eurot) kuni põhivõla tasumiseni. Hagilt on tasutud riigilõivu 770 eurot. Kohus võttis hagi

menetlusse 07.08.2024.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled esitasid 12.05.2025 kohtule kompromissi, mida kohus ei kinnitanud, kuivõrd hageja ei

tõendanud, et täitis laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

3. Kohus vaatas hagi sisuliselt läbi kohtuistungil.

Hageja on kohtule tõendina esitanud laenulepingu nr 52304230010 (dtl 10), mille kostja on

digitaalallkirjastanud 23.04.2023. Digiallkirja konteineris on leping, maksegraafik ja Euroopa

Tarbijakrediidi Teabeleht. Hageja väitel saatis ta peale lepingu sõlmimist lepingudokumendid

kostjale e-postiga, kostja kinnitas seda istungil. Kohus kontrollis, et leping sisaldas seadusega

nõutud andmeid ning krediidi kulukuse määr 21,08% oli arvutatud õigesti ega ületanud lepingu

sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse määra.

Hageja on tõendanud (dtl 77 maksekorraldusega), et on 10 000 eurot kostjale üle kandnud

23.04.2023.

Kohus tuvastas esitatud tõenditest ja poolte poolt kohtuistungil esitatud selgituste alusel, et kostja

märkis laenutaotlusse sissetulekuks 2000 eurot, kohustusteks 750 eurot, ülalpeetavate arvuks 0 ning

majandamiskulude suuruse jättis taotluses täitmata (ning hageja võimaldas laenutaotluse selliselt

esitamist). Hageja kogus enne laenu andmist kostja LHV panga konto väljavõtte perioodi

20.10.2022-20.04.2023 kohta, hageja väitel oli see kostja ainus pangakonto. Kohtuistungil selgitas

kostja, et tal oli sellel ajal olemas ka pangakonto Coop pangas, kuid sellelt ta laenumakseid ei

maksnud, sest palk laekus LHV kontole. Samuti ei makstud kostjale laene välja Coop panga

kontole. Lisaks oli kostjal LHV krediitkaardi konto. Kuid laenud maksti välja LHV tavalisele

arvelduskontole.

Hageja selgitas istungil, et tuvastas enne laenu andmist kostjal kokku 5 finantskohustust, mille

maksed kokku kuus olid 1288 eurot:

AS LHV Finance leping nr 3077907, makse 382,96 eurot kuus

Inbank Finance L89007134550, makse 229 eurot kuus

LHV krediitkaardi leping, igakuiseks tagasimakseks arvestati hageja sisereeglite kohaselt

5% limiidist, limiit oli 2000 eurot, st igakuiseks makseks arvestati 100 eurot

TKM Finants AS (Partner krediitkaart), igakuiseks tagasimakseks arvestati hageja

sisereeglite kohaselt 5% limiidist, limiit oli 500 eurot, st igakuiseks makseks arvestati 20

eurot

AS LHV Finance leping nr 4806349, makse 344,52 eurot kuus

Bigbank leping CL-EEC-23004708, makse 207 eurot kuus.

Vastuseks kohtu küsimusele kostja konto väljavõttelt nähtuvate kostja poolt eraisikutelt võetud

laenude kohta (nt 18.11.2022 eraisikult saadud 1000 eurot selgitusega „laen“ ning tagasimaksed

teisele eraisikule selgitusega „Laenu tagasimakse“), ütles hageja, et eraisikult saadud laene hageja

kostja finantskohustustena arvesse ei võtnud. Hageja keeldus kohtuistungil ka kohtule avaldamast

hageja sisereeglites ette nähtud sissetuleku ja finantskohustuste suhet, märkides vaid, et kostja puhul

seda ei ületatud. Kohus juhtis kohtuistungil hageja tähelepanu, et kohtule esitatud hageja enda poolt

teostatud konto väljavõtte analüüsist nähtub, et kostja tegelikud laenumaksed olid suuremad, kui

hageja poolt aluseks võetu (2022. a novembris kokku 2956,05 eurot, detsembris 1572,60 eurot,

jaanuaris 3714,38 eurot, aprillis 1555,51 eurot), vaid veebruaris olid laenumaksed kokku

väiksemad, 778,03 eurot, märtsis olid samas suurusjärgus hageja poolt aluseks võetuga, 1281,70

eurot.

Kohtuistungil palus kohus selgitada ka seda, kas ja millisel viisil hageja kontrollis, kas tema poolt

majandamiskulude osas kohaldatud üldkohaldatav määr elatusmiinimumi näol (303,40 eurot kuus)

oli kostja puhul asjakohane. Hageja selgitas, et vaatas kostja konto väljavõttelt kostja toidukulusid

ja sideteenuse kulusid. Transpordikulusid ei arvestanud. Ja leidis, et määr oli kostja puhul kohane.

Kohus juhtis kohtuistungil hageja tähelepanu, et hageja enda koostatud kostja konto analüüsist

nähtub, et kostjal kulus toidule keskmiselt 582,88 eurot kuus (7 kuu aritmeetiline keskmine) ja

sideteenustele keskmiselt 132,19 eurot kuus, mis kokku teeb oluliselt rohkem, kui hageja poolt

kohaldatud elatusmiinimum.

Kostja konto väljavõttelt nähtuvate kohtutäituri maksete kohta selgitas hageja, et oli enne laenu

andmist kostjalt selle kohta selgitusi küsinud ning et kostja väitel oli tegemist liiklustrahvidega, mis

olid õigel ajal jäänud tasumata ja said tasutud.

Kohus tõi istungil välja, et kostja võttis lühikese aja jooksul järjest suuri laene – 2022. a novembris

1000 eurot eraisikult, 2023. a jaanuaris 14 700 eurot LHV Finance AS-lt, 2023. a märtsis Bigbank

AS-lt 7880 eurot ning 2023. a aprillis hagejalt 10 000 eurot. Kostja selgitas, et võttis sel perioodil

laene raskelt haige lähedase (kauaaegse elukaaslase) elu päästmiseks, käidi Berliinis

vähiravikliinikus, prooviti alternatiivmeditsiini, prooviti kõiki variante. Sel perioodil oli kostjal vaid

üks eesmärk, elukaaslast aidata.

Kohus selgitas pooltele menetluslikku olukorda, et hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust ega

tagasimakseid uuesti määranud juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja on vastutustundliku

laenamise kohustust rikkunud (kohus pakkus seda võimalust hagejale, hageja vastas, et ei soovi

esitada). Kohus selgitas istungil, mida tähendaks VÕS § 4034 lg 7 kohane nõue ümberarvestus ning

et isegi kui praegu jääks hagi rahuldamata vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu

põhjusel, et ümberarvestust pole esitatud ja seega on esile toomata, et kogu laenujäägi tasumise

nõue on sissenõutav, saaks hageja siiski hiljem tagasimaksed uuesti määrata, teha nõude

ümberarvestuse ning nõuda lepingu täitmist (st mitte kogu võla korraga tagastamist). Sellisel juhul

oleks hagejal õigus kuni lepingu lõppemiseni arvestada ka intressi seadusjärgse intressimäära alusel

(mis praegu on 2,15%, kuid oli 2023-2024 ka kuni 4,5%, ning mis muutub iga 6 kuu tagant). Kohus

tuvastas, et kostja oli enne lepingu üles ütlemist täielikult tasunud maksegraafiku järgsed

põhiosamaksed kuni 10.10.2024 ning intressimaksed kuni 10.09.2023. Hageja väitel oli kostja

kokku makseid teinud 3530,69 eurot. Kohtuistungil kinnitas kostja, et kohtule esitatud kompromissi

alusel on kostja tasunud veel 600 eurot.

Hageja on kostjale pakkunud kompromissi. Kohtuistungil leppisid pooled kokku varasemalt

esitatud kompromissi muutmises selliselt, et hageja loobub poole riigilõivu (385) hüvitamise

nõudest ning maksegraafikut muudetakse selliselt, et kostja tasub alates oktoobrist kuni graafiku

lõpuni 150 eurot kuus. Kohus märgib, et maksegraafik on esitatud põhivõlale 7865,19 eurot,

intressivõlale 663,43 eurot ja viivisevõlale 496,75 eurot (kokku 9025,37 eurot). Kompromissiga

loobub hageja edasisest viivise nõudest (arvestas viivist kuni hagi esitamiseni).

Kostja selgitas kohtuistungil, et ta 150 eurot kuus suudaks praegu maksta. Tal on kõigi ülejäänud

võlausaldajatega sõlmitud samuti kokkulepped võla igakuiste maksetega tasumiseks: Julianus

Inkassole maksab kostja 100 eurot kuus, Bigbank AS-le 160 eurot kuus, LHV Finance AS-le 180

eurot kuus (alates 2026. a märtsist tõuseb 250 eurole kuus), B2 Impact OÜ-le 100 eurot kuus,

Aktiva Finance OÜ-le 100 +100 eurot kuus, kokku praegu 740 eurot, lisanduks makse hagejale 150

eurot kuus. Kostja väitel saab ta palka 2345 eurot kuus, senises töökohas on töötanud 4-5 aastat.

Lisaks maksab üüri 350 eurot kuus ja kommunaalarvet ca 100 eurot kuus. Võlg on veel ka eraisiku

ees, paar tuhat eurot, kuid eraisik on sõber ja maksab ära siis, kui ükskord võimalus tekib. Kokku on

võlgu ca 50 000 eurot.

Kohus arutas istungil, mil määral muudaks kostja olukorda see, kui kohus asuks seisukohale, et

hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust ning arutas kostjaga, kas ta sooviks, et kohus

lahendaks asja sisulise otsusega või kinnitaks kompromissi. Kostja väljendas soovi võlg (kõik

võlad) ära tasuda ning soovis maksta 150 euro kaupa kuus. Kohus võttis arvesse, et lepingujärgne

intressi- ja viivise määr ei olnud ebamõistlikult kõrged (11,19% aastas), kompromissis on hageja

loobunud viivisest peale hagi esitamist ega arvesta neid ka edaspidi, loobus riigilõivu hüvitamise

nõudest ning et tagasimaksete uuesti määramisel oleks hagejal võimalik teisipidi nõuda lepingu

alusel (kui lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda) seadusjärgset intressi kuni 2028. a aprillini

ning leiab, et poolte poolt esitatud kompromissi saab kinnitada.

4. Pooled esitasid 25.09.2025 kohtule kohtu juhiste järgi muudetud kompromissilepingu

kinnitamiseks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus

seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita.

5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument

(täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus

leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi

saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada.

7. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kohus määras 09.10.2024 määrusega anda Xile riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-24-11471

kohtumenetluses kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud.

Kohus jätab Xile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Xi kanda ning kohustab Xi

ühekordse maksega hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi

õigusabi tasu ja kulude suuruse eraldi määrusega kindlaksmääramist. Kohus mõistab Xilt riigi

õigusabi tasu ja kulud välja eraldi määrusega.

Kohus jätab kõik muud poolte menetluskulud nende endi kanda.

8. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (9988,87 eurot) tasunud riigilõivu 770 eurot. Hageja on

kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivust 770 eurot, poole, so 385 euro

tagastamiseks. Kohus tagastab riigilõivu taotletud suuruses määruse jõustumisel hageja poolt

nimetatud arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik