2-25-7590/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. september xxx

Tsiviilasja number

2-25-7590

Tsiviilasi

H.V maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): H.V (isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX; e-postxxx

;

telefon xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: K.C (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja

9a, Tartu; e-post; tel: 7 420 583, 50 53 344)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku H.V maksejõuetusavaldus osaliselt.

2. Kuulutada välja H.V pankrot 26. septembril xxx kell 09.15.

3. Jätta H.V avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

rahuldamata.

4. Nimetada H.V pankrotihalduriks K.C (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a,

Tartu;

e-post;

tel:

583,

50 53 344).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. oktoober xxx. a kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 108–2).

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on

varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Jätta menetluskulud H.V kanda.

9. Määrata usaldusisik K.C Miti tasuks 462 eurot, millele lisandub käibemaks 110

eurot 88 senti, s.o kokku 572 eurot 88 senti.

10. Anda H.V-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada

usaldusisiku tasu 572 eurot 88 senti (koos käibemaksuga) menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Õigusbüroo

Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskonto nr EE742200221013804535 AS-is

Swedbank).

11. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Toimetada määrus kätte H.V-le ja K.C Mitile ning resolutsiooni p 10 osas

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. H.V (avaldaja) esitas 16. mail xxx Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avaldaja soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 50 000 euro ulatuses. Võlgnik sooviks

igakuiselt vähemalt 500–600 eurot panustada võlgade likvideerimisele. Võlgnikul on neli last.

Võlgniku selgituste kohaselt võttis ta laene, et saada täidetud oma ettevõtte kohustused (palga

maksmine, materjali ost jms). Nüüd läheb võlgniku ettevõte likvideerimisele, võlgnikul on

aga hulk laene. Võlgnik saab viimase vanemahüvitise juunis xxx. a summas 1844 eurot 66

senti. Võlgnik teeb juhutöid (muruniitmine, aiatööd, ehitus ja abitööd) ning saab selle eest

orienteeruvalt 1000 eurot, tegemist ei ole kindla summaga. xxxxxxxxxxx-ga lõppes tööleping

29. mail xxx seoses tähtaja möödumisega.

2. Usaldusisiku arvates tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 24. septembril xxx. Kohus selgitas, et esitatud

materjalidest tulenevalt ning ärakuulamisel kuuldu põhjal puudub alus kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik nõustus üksnes pankroti väljakuulutamise ja

pankrotimenetluse läbiviimisega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.

5. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2

sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse,

jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu.

FIMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest

sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei

saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja

arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik on praegusel juhul algses avalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ärakuulamisel nõustus võlgnik üksnes

pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei

ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnik sai kohtumenetluse kestel küll tööle, kuid

tööle asumise asjaolud ei ole selged: võlgnik asus tööle oma ühe lapse ema ettevõttesse,

kirjalikku töölepingut ei ole, töötasu on ebaselge. Lisaks enda ülalpidamiskuludele on

võlgnikul veel neli alaealist last. Võlgnikule registrisse kantav vara puudub. Võlgnikul on

nõudeõigus endise elukaaslase vastu, kellele ta andis menetluse kestel laenu, kuid see ei kata

võlgniku kohustusi. Võlgnikul on kohustusi ligi 50 000 euro ulatuses. Võlgnik ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

8. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(läbimõtlematult laenude võtmine ning vara ja piisava sissetuleku puudumine laenude

katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

9. Kohus nimetab pankrotihalduriks K.C Miti, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab

osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui

võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub

pankrotivara käsutamise keeldu).

10. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14. oktoober xxx. a

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).

11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

12. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada

või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse

algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3

p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda,

kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis

õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et kohustustest

vabastamise menetlus tuleb jätta FIMS § 45 lg 3 p-de 2 ja 4 alusel algatamata.

13. FIMS § 45 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid

oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist.

Võlgnik kinnitas kohtulikul ärakuulamisel, et on pärast enda ettevõtte majandusliku seisundi

langust teinud töid erinevatele füüsilistele isikutele ning jätnud saadud töötasu deklareerimata

ja seetõttu makse ka maksmata. Võlgniku sõnade kohaselt jättis ta makse maksmata, sest tal

endal oli seda raha vaja.

Võlgniku poolt erinevatelt füüsilistelt isikutelt töö eest tasu saamine nähtub võlgniku enda

pangakontode väljavõtetelt, nt on võlgnik saanud S. P. vähemalt 1900 eurot pööningu ehituse

xxxxxxxxx eest (dtl 123 ja 130), A. J. summades ülekandeid objekti xxxxxxxxxxx eest sh

selgitusega „töö raha“ (vt nt dtl 131 (saadud 3405 eurot 4 senti), dtl 135 (+1000 eurot), dtl

137–139 kokku 3900 eurot, dtl 145 (+1500 eurot), dtl 149 (+1756 eurot), dtl 166 (+2910

eurot), dtl 172 (+2125 eurot), dtl 194 (+2158 eurot), dtl 889 (+1000 eurot)), K. R. nii xxx. kui

ka xxx. aastal mitmeid ülekandeid selgitusega „töö raha“, „töö“ või „materjal“ (vt nt dtl 205

(+965 eurot), dtl 209 (+845 eurot), dtl 212 (+944 eurot 77 senti), dtl 292 (+1500 eurot ja

+1000 eurot), dtl 294 (+600 eurot), dtl 299 (+800 eurot)). Võlgniku kontolt nähtuvad ka muud

arvestatavates summades ülekanded kolmandate isikutega (nt M. T. poolt tehtud ülekanded

selgitusega „raha“: dtl 170 summas 1475 eurot, dtl 908 summas 1000 eurot, dtl 910 summas

480 eurot, dtl 911 summas 1718 eurot 14 senti, dtl 915 summas 1500 eurot, dtl 920 summas

1475 eurot). Võlgniku konto väljavõttelt nähtub veel näiteid ülekannete kohta (nt dtl 225

ülekanne M. E. selgitusega „tööraha“ summas 740 eurot; dtl 1006 võlgniku emalt U. H.V-lt

summas 696 eurot selgitusega „töö“).

Lisaks nähtub võlgniku pangakontol perioodil 16. jaanuar xxx. a kuni 16. juuni xxx. a

sularaha sissemakseid kokku vähemalt summas 9768 eurot 90 senti, sh osaliselt ka vahetult

enne maksejõuetuse avalduse esitamist aga ka juba pärast maksejõuetusavalduse esitamist (vt

dtl 113, 115, 122, 181, 219, 224, 235, 250, 258–260, 267, 270, 284, 291, 1053). Võlgniku

poolt ärakuulamisel antud selgituste kohaselt on tegemist samuti töö eest saadud tasudega,

mis jäi ka kõik deklareerimata.

Maksuandmete tõendist ei nähtu viidatud tasude ja maksude deklareerimist (dtl 1130–1133).

Kohtu hinnangul on tegemist FIMS § 45 lg 3 p-s 2 sätestatud rikkumisega: võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist ja pärast seda esitanud maksuhaldurile

valeandmeid vältimaks maksude tasumist. Maksumaksjaks on tulumaksuseaduse (TuMS) § 2

järgi mh füüsiline isik, tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud aga

ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu

(TuMS § 12 lg 1 p 1, § 13 lg-d 1 ja 11). Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on

maksumaksjal (TuMS § 44 lg 1) ning deklaratsioonis peavad kajastuma kõik maksumaksja

tulud.

Viidatud tõenditest nähtub, et võlgnik on saanud tulu füüsilistelt isikutelt nii xxx., kui ka xxx.

aastal, mille ta oleks pidanud deklareerima. Võlgnik seda teinud ei ole. Võlgniku xxx. a

deklaratsioonis ei ole juhutöid ja sellest saadud tulu deklareeritud. Maksuandmete tõendist ei

nähtu, et võlgniku eest oleks ka pangakontolt nähtav xxx. a töötasu deklareeritud (dtl 1132).

Kohtu hinnangul on tegemist raske hooletusega. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ei

deklareerinud tulu, sest tal oli endal seda raha vaja. Ehk siis jättis võlgnik makse teadlikult

maksmata.

Lisaks on võlgniku selgitused enda ettevõttes töötamise lõpetamise kohta menetluse kestel

olnud vastuolulised. 4. juuni xxx. a kirjalikus selgituses märkis võlgnik, et töötas enda

ettevõttes kuni 29. maini xxx, samas kui suulisel ärakuulamisel väitis, et tegi S. P. töid xxx.

aastal, siis kui enda ettevõttes ei enam ei töötanud. Seega ei ole võlgnik kohtu hinnangul

avaldanud ka küiki, täielikke ja õigeid andmeid enda sissetulekute kohta.

Kohus juhtis võlgniku tähelepanu ka sellele, et ebaselge, kuidas sai võlgnik nii suures summas

vanemahüvitist olukorras, kus vanemahüvitis arvestatakse vanema eelneva töötasu suuruse

järgi, võlgnikul noorima lapse sünnile eelnevalt (sündis xxx. a) puuduus võlgnikul tema

pangakonto väljavõttest nähtuvalt vanemahüvitisele sarnases suurusjärgus sissetulek. Võlgnik

kinnitas, et sai töötasu enda ettevõttest xxxxxxxxxxx-lt, mis laekus tema pangakontole. Kohus

juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et pangakontolt nähtuvad üksikud ja ebaregulaarsed ning

vanemahüvitise suurusest oluliselt väiksemad töötasu maksed (nt dtl 20, töötasu 1000 eurot,

väljamakse 17. augustil xxx; dtl 22, töötasu väljamakse 500 eurot 27. septembril xxx; dtl 58,

töötasu 700 eurot, väljamakse 31. mail xxx; dtl 90, töötasu 500 eurot, väljamakse 3. oktoobril

xxx). Muid töötasu väljamakseid enne xxx. a võlgniku pangakontolt ei nähtu. Samas

vanemahüvitist maksti võlgnikule ligi 2000 euro ulatuses (dtl 126 summas 1891 eurot 96

senti, väljamakse 8. märtsil xxx; dtl 140 summas xxx eurot 44 senti, väljamakse 8. aprillil

xxx; dtl 154 summas 1957 eurot 20 senti, väljamakse 8. mail xxx; dtl 168 summas xxx eurot

44 senti, väljamakse 7. juunil xxx; dtl 179 summas 1957 eurot 20 senti, väljamakse 8. juulil

xxx jne). Seega on kohtul kahtlustus, et võlgniku eest on tulusid deklareeritud (vt dtl 1131)

ebaõigesti ja võimalik, et eesmärgiga saada hiljem riigilt suuremat vanemahüvitist.

14. FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

Võlgniku pangakontode väljavõtetelt nähtuvad pidevad hasartmängude mängimised, eelkõige

AS Eesti Loto, sh ka juba maksejõuetusavalduse menetluse ajal (vt nt dtl 112, 115–119, 121,

126, 129, 148, 175, 183, 201, 232, 239, 243, 262, 266, 276, 284, 1049, 1051–1052, 1054), aga

ka mõned spordiennustused Optiwin (dtl 45), Olybet (dtl 47). Kuigi võlgniku poolt korraga

makstavad summad loteriipiletitele ei pruugi olla kõige suuremad (reeglina kuni 30 eurot),

võib lõppsumma kujuneda suureks, sest võlgnik ostis loteriipileteid üsna tihti, mõnikord mitu

tükki samal päeval. Hasartmängude mängimine on käsitletav vara raiskamisena FIMS § 45 lg

3 p 4 tähenduses. Lisaks on tegemist pideva käitumisega.

Võlgnik tasus 6. juunil xxx, s.o juba pärast maksejõuetuse avalduse esitamist, K. V. , kes on

võlgniku laste ema, 1600 eurot selgitusega “ettevõtte loomine“ (dtl 1053). Võlgnik selgitas, et

tegemist oli endisele elukaaslasele antud laenuga ettevõtte asutamiseks, lootusega saada sinna

tööle. Kuigi võlgniku väitel on ta ettevõttesse tööle ka võetud, on siiski tegemist võlgniku

poolt ühe võlausaldaja eelistamisega teiste võlausaldajate ees. Võlgnik oleks võinud laenuna

ülekantud raha kasutada enda olemasolevate võlgnevuste likvideerimiseks. Tegemist on teiste

võlausaldajate huvide kahjustamisega.

15. Kohus leiab, et eeltoodut kogumis arvestades on tuvastatud FIMS § 45 lg 3 p-des 2 ja 4

sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad võlgniku enda

menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei

hüvitata.

17. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 594 eurot (ilma käibemaksuta)

ning palunud hüvitada tasu riigi vahenditest.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi. Kohus leiab, et

põhjendatuks saab lugeda usaldusisiku töömahtu 7 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 462 eurot

(käibemaksuta), s.o 572 eurot 88 senti (käibemaksuga). Usaldusisik kinnitas ärakuulamisel, et

ta ei ole kohtuga samaväärse põhjalikkusega võlgniku pangakontosid analüüsinud ega

tuvastanud nt kolmandate isikute poolt võlgnikule töötasu maksmist. Sellest tulenevalt ei ole

kohtu hinnangul märgitud ajakulu 9 tundi kogu ulatuses põhjendatud.

18. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

xxxxxxxx-le (registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on xxxxxxxx

käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

19. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Võlgniku kinnitusel asus ta küll menetluse kestel, kuid tema sissetuleku suurust ei ole veel

kohtule teada. Lisaks tuleb arvestada, et võlgnikul on neli alaealist last. Võlgnikul on

vähemalt nõudeõigus 1600 euro ulatuses endise elukaaslase vastu, kellele ta menetluse kestel

andnud laenu, kuid seda raha praegusel hetkel reaalselt võlgniku käsutuses ei ole. Seega

annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183

lg-s 2 kehtestatud määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik