3-23-173/77 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-173

Haldusasi

H.G.Q kaebus Maksu- ja Tolliameti ning

Välisministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks,

väljaveolitsentsi kohustuse puudumise tuvastamiseks ja

Välisministeeriumi juurde moodustatud strateegilise

kauba

komisjoni

viivituse

õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

ringkonnakohtus

Kaebaja H.G.Q, esindajad vandeadvokaadid Lada

Riisna ja Valeria Arsjuta

Vastustaja strateegilise kauba komisjon, esindajad

Marge Maspanov, Henno Kuurmann ja Liis Välimäe

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 osaotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.G.Q apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 27.08.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata strateegilise kauba komisjoni taotlus menetluse osaliseks

lõpetamiseks.

2. Rahuldada H.G.Q apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 osaotsuse resolutsiooni punkt 1 osas,

millega halduskohus jättis kohustamisnõude rahuldamata. Teha tühistatud osas uus

osaotsus, millega tuvastada, et strateegilise kauba komisjon viivitas ajavahemikul

08.11.2021–21.12.2023 õigusvastaselt komisjonile 02.07.2021 esitatud taotluse nr 11.2-

7.5/42 lahendamisega. Muus osas jätta halduskohtu osaotsuse resolutsiooni punkt 1

muutmata.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 osaotsuse resolutsiooni punkt 3.

3-23-173

5. Kohtulahendi avaldamisel asendada tähemärkidega H.G.Q ja X OÜ ärinimed

ning seadmete nimetused (veeskamisseade XXX, seeria XXXX ja sellega kaabeltrossiga

ühenduses olev mehitamata allveeseade QQQ).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 27.10.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Laevaga M/V Figaro (IMO 9240732) saabusid 17.05.2021 Jerseyst Eesti Vabariiki

Guernsey äriühingule H.G.Q kuuluvad seadmed, sh veeskamisseade XXX, seeria XXXX

(veeskamisseade) ja sellega kaabeltrossiga ühenduses olev mehitamata allveeseade QQQ

(allveeseade) (edaspidi ka kaup). Kaup laaditi 17.05.2021 Paldiski Lõunasadamas laevalt

maha ja paigutati ESTEVE AS-i tollilattu. Seadmed laaditi 21.05.2021 laevale M/V Marlin

(IMO 9396854) ja 27.05.2021 taotles H.G.Q-le laevaagendi teenuseid osutav X OÜ (agent)

elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu luba sadamast väljuda .Maksu- ja Tolliamet (MTA)

teatas 27.05.2021 e-kirjas, et laeval M/V Marlin olevad seadmed on kontrollis ja laev ei tohi

lahkuda koos seadmetega; laev võib lahkuda, kui kaup laaditakse maha ja paigutatakse uuesti

ESTEVE AS-i tollilattu. MTA tegi 28.05.2021 laeva läbivaatuse. MTA selgitas 31.05.2021 e-

kirjas vastuseks agendi päringule, et seadmed on tolli järelevalve all ja neid peetakse kinni

kuni Välisministeeriumi juurde moodustatud strateegilise kauba komisjoni (komisjon)

otsuseni.

2. MTA

01.06.2021 ettekirjutuse kohaselt

kontrollis MTA

28.05.2021 Paldiski

Lõunasadamas laeval M/V Marlin konteinereid nr CARU000820-5, UNOU2864930 ja

CLVU5202180. Kontrolli käigus selgus, et konteinerid koos neis oleva kaubaga soovitakse

toimetada Eestist Venemaale. MTA-l tekkis kahtlus, et tegemist võib olla strateegilise,

täpsemalt kahesuguse kasutusega kaubaga, mille väljaveoks on vaja ekspordilitsentsi, ning

lisaks võib olla tegemist sanktsioneeritud kaubaga, mida on keelatud Venemaale toimetada.

MTA kohustas 01.06.2021 ettekirjutusega agenti: 1) laadima laevalt M/V Marlin maha

konteinerid nr CARU000820-5, UNOU2864930 ja CLVU5202180 koos nendes olevate

seadmetega (sh veeskamisseade ja allveeseade) hiljemalt 02.06.2021 kell 15.00; 2) paigutama

kaubad ja konteinerid ESTEVE AS-i tollilattu hiljemalt 02.06.2021 kell 16.00. Agent täitis

ettekirjutuse 02.06.2021. MTA selgitas 02.06.2021 e-kirjas vastuseks agendi päringutele, et

edasine tegevus sõltub komisjoni seisukohast.

3. Agent esitas komisjonile 02.07.2021 kahesuguse kasutusega kauba väljaveolitsentsi

taotluse nr 11.2-7.5/42. Agent soovis väljaveolitsentsi kahesuguse kasutusega kauba nimekirja

kategooriasse 8A001.c.1.c kuuluvate, taotluses nimetatud seadmete väljaveoks Eesti

2(14)

3-23-173

Vabariigist Jersey saarele. Kauba saajana oli taotluses märgitud H.G.Q . Komisjon võttis

taotluse 05.07.2021 menetlusse. Komisjon pikendas taotluse lahendamise tähtaega

strateegilise kauba seaduse (StrKS) § 17 lg 2 alusel kuni 13.10.2021.

4. Komisjon teatas 26.10.2022 kirjaga vastuseks H.G.Q teabenõudele, et on menetluse

tähtaega StrKS § 17 lg 2 alusel pikendatud. Seni kogutud teabe põhjal on tegemist kahesuguse

kasutusega kauba eriti tundlike toodete nimekirja kuuluva kaubaga, mis vajab väljaveoks

eriluba. Täiendavalt kehtib kauba väljaveole Euroopa Liidu sanktsioon. Agendi suhtes on

12.05.2022 algatatud kriminaalasi karistusseadustiku (KarS) § 4211 lg-te 1 ja 3 järgi

(strateegilise kauba ebaseaduslik vedu) ja komisjon ei saa 02.07.2021 taotlust lahendada enne

kriminaalmenetluse lõppemist.

5. H.G.Q esitas Tallinna Halduskohtule 24.01.2023 kaebuse mõista MTA-lt ja

Välisministeeriumilt solidaarselt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 887 950 eurot koos

viivistega (haldusasi nr 3-23-173). H.G.Q esitas 20.02.2023 kaebuse, milles palus tuvastada,

et temale kuuluva allveeseadme ja veeskamisseadme ning nende varuosade Jerseysse

transportimine ei eelda StrKS § 6 lg-s 1 ettenähtud eriloa olemasolu, või alternatiivselt

kohustada komisjoni vaatama 02.07.2021 eriloa taotlus läbi (haldusasi nr 3-23-376, liidetud

haldusasjaga nr 3-23-173). Kaebaja taotles, et kohus lahendaks kõigepealt tuvastamis- ja

kohustamisnõude (s.o haldusasjas 3-23-376 esitatud kaebuse), esitades sellega seoses

järgmised põhjendused.

Kaebajal ei ole vaja seadmete Eestist Jerseysse transportimiseks väljaveolitsentsi. StrKS § 3

lg 1 kohaselt loetakse strateegilise kauba veoks mh kauba väljavedu. StrKS (kuni 26.04.2025

kehtinud redaktsioon, StrKS v.r) § 3 lg 3 p 3 kohaselt tähendab kahesuguse kasutusega kauba

väljavedu kahesuguse kasutusega kauba eksporti Euroopa Liidu välisesse riiki määruse

428/20091 art 2 p 2 tähenduses. Määruse 428/2009 art 2 p 2 alap i) kohaselt on eksport

ekspordiprotseduur ühenduse tolliseadustiku (ÜTS)2 art 161 tähenduses. ÜTS art 161 p 1

kohaselt võimaldab ekspordiprotseduur ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumilt välja

viia ning hõlmab endas ka ekspordiformaalsused, sh kaubanduspoliitika meetmete ja vajaduse

korral eksporditollimaksude kohaldamise. Kaebajale kuuluvad seadmed on ühenduseväline

kaup ÜTS art 4 p 8 tähenduses. Kuna kaebaja soovib transportida seadmed Jerseysse, ei ole

tegemist ekspordiga. Eksportida ei saa ühendusevälist kaupa, mida ei ole eelnevalt

imporditud. Kuna seadmeid ei ole eelnevalt imporditud, siis ei ole nende transporti Jerseysse

võimalik käsitada reekspordina. Seadmete transportimine Jerseysse ei eelda seega

väljaveolitsentsi, sest tegemist ei ole ekspordiga ega väljaveoga StrKS v.r § 3 lg 3 tähenduses.

Tuvastamisnõude rahuldamise korral saaks kaebaja transportida seadmed oma asukohta, sest

enne ei anna MTA kaebajale luba seadmetega Eestist lahkuda.

Alternatiivselt esitab kaebaja kohustamisnõude. Agent ei hinnanud komisjonile 02.07.2021

taotluse esitamise sisulist vajadust, vaid esitas taotluse seetõttu, et Välisministeeriumi

hinnangul on seadmed kahesuguse kasutusega kaup, mille Eestist välja toimetamine vajab

eriluba. Agent lootis tekkinud olukorra taotluse esitamisega kiiremini lahendada, et kaebaja

saaks oma seadmed tagasi. Taotlus esitati kaebaja huvides. Komisjon võttis taotluse

05.07.2021 menetlusse, kuid ei ole teinud otsust väljaveolitsentsi väljastamise või sellest

keeldumise kohta. Mõistlik aeg taotluse lahendamiseks on möödunud ja taotluse läbi

vaatamisega viivitamine on õigusvastane. Kaebajalt ei ole mingit lisateavet küsitud ja teda ei

1 Nõukogu 05.05.2009 määrus (EÜ) 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud).

2 Nõukogu 12.10.1992 määrus (EMÜ) 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik; kehtis kuni

30.04.2016.

3(14)

3-23-173

ole teavitatud taotluse läbivaatamise uuest tähtajast. Agendi suhtes alustatud

kriminaalmenetlus ei takista taotluse läbivaatamist.

6. Välisministeerium palus jätta 20.02.2023 esitatud kaebus rahuldamata.

MTA teavitas 27.05.2021 komisjoni Paldiski sadamas olevast kaubast, mis võib olla

strateegiline kaup. Selle järel asus komisjon koguma teavet ja tõendeid. Komisjonile

02.07.2021 esitatud taotluse eesmärk oli legaliseerida ja päästa kaup, mille puhul oli alust

kahtlustada ekspordikontrolli reeglite teadlikku rikkumist ja kauba ümbersuunamist. Selle

taotlusega püüti saata tolli järelevalve alla sattunud kaup seaduslikku ringlusesse. Seadmete

veo ja ümberlaadimisega seotud tolliformaalsustega tegelemiseks sõlmis kaebaja väidetavalt

lepingu laevaagendi teenuseid osutava ettevõttega, kelle ülesandeks oli seadmete

veokorraldus ja sellega seotud dokumentide vormistamine. Kaebajat esindav agent oli

pidevalt komisjoni ja MTA-ga v ühenduses. Seejuures ei ole agendi selgitused olnud

järjekindlad, mille tõttu on taotluse lahendamiseks vaja koguda lisateavet ja esitatud teavet

täiendavalt kontrollida.

StrKS v.r § 2 lg 8 viitab määrusele 428/2009, milles on määratletud kahesuguse kasutusega

kaupade kategooriad ja nimekiri. Praegu kehtivas määruses 2021/8213 on välja toodud

kategooria 8A001.c.1, mille kohaselt on kahesuguse kasutusega kaup mh mehitamata

sukelaparaadid, millel on vähemalt üks järgmine omadus: a) need on ette nähtud määrama

kurssi mis tahes geograafilise reeperi suhtes ilma reaalajalise inimsekkumiseta; b) need on

varustatud akustilise andmeside- või käsulüliga või c) varustatud pikema kui 1000 m optilise

andmeside- või käsulüliga. Eelnimetatud tingimustele vastavate seadmete vedu nõuab eriluba.

Kaebaja seadmed vastavad kategooria 8A001.c tingimustele, seega on need kahesuguse

kasutusega kaup ja nende veoks on vajalik eriluba. Määruse 2021/821 nimekirjad põhinevad

Wassenaari lepingu organisatsiooni (The Wassenaar Arrangement on Export Controls for

Conventional Arms and Dual-Use Goods and Technologies)4 kontrollinimekirjadel, milles

8A001.c kategooria kaup on klassifitseeritud kahesuguse kasutusega kauba eriti sensitiivse

kaubana. Seadmed on selliselt klassifitseerinud ka seadmete tootjariigi Norra

ekspordikontrolli järelevalveasutus. Seadmed on kahesuguse kasutusega kaup, neil on

Euroopa Liidu välise kauba staatus, need veeti Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist ja nüüd

soovitakse need vedada teise laevaga edasi Euroopa Liidu välisesse riiki. StrKS § 6 lg 2

kohaselt on strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik

kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse

riigipiiri ületamist. Kuna kaupa ei ole Eestis lubatud vabasse ringlusse, ei ole kauba

tollistaatus muutunud ning kaup on endiselt Euroopa Liidu välise staatusega. Euroopa Liidu

kaupa eksporditakse (määruse 2021/821 art 269) ja liiduvälist kaupa reeksporditakse (samas

art-d 270 ja 274). Seega, kui seadmed Eestist välja vedada, siis on see seadmete reeksport.

Eriloa taotluse on esitanud agent, mitte kaebaja. Seega puudub kaebajal õigus esitada nõuet

kohustada komisjoni eriloa taotlust läbi vaatama.

7. Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2023 osaotsusega rahuldamata kaebaja nõude

tuvastada, et kaebajale kuuluva allveeseadme ja veeskamisseadme koos varuosadega

Jerseysse transportimine ei eelda StrKS § 6 lg-s 1 ettenähtud eriloa olemasolu, samuti kaebaja

alternatiivse nõude kohustada komisjoni kaebaja eriloa taotluse uueks läbivaatamiseks

(resolutsiooni p 1). Kohus jättis resolutsiooni p-s 1 nimetatud nõuetega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2021 määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord

kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise

kontrollimiseks (uuesti sõnastatud); jõustus 09.09.2021.

4 Vt Home - The Wassenaar Arrangement

4(14)

3-23-173

StrKS § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup mh kahesuguse kasutusega kaup. StrKS § 3 lg 1

kohaselt käsitatakse strateegilise kauba veona kauba sissevedu, väljavedu ja transiiti. StrKS

v.r § 3 lg 3 p 3 täpsustab, et väljavedu tähendab kahesuguse kasutusega kauba eksporti

Euroopa Liidu välisesse riiki määruse 428/2009 art 2 p 2 tähenduses. Selle määruse art 2 p 2

kohaselt on eksport: i) ekspordiprotseduur ÜTS art 161 tähenduses; ii) reeksport ÜTS art 182

tähenduses, kuid mis ei hõlma transiitkaupa. Määruse 428/2009 art 3 sätestab, et I lisas

loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba. Vastavalt art-le 4

või 8 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade

eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse.

Määruses 2021/821 on välja toodud kategooria 8A001.c.1, mille kohaselt on kahesuguse

kasutusega kaup mh mehitamata sukelaparaadid, millel on vähemalt üks järgmine omadus: a)

need on ette nähtud määrama kurssi mis tahes geograafilise reeperi suhtes ilma reaalajalise

inimsekkumiseta; b) need on varustatud akustilise andmeside- või käsulüliga või c) varustatud

pikema kui 1000 m optilise andmeside- või käsulüliga. Seega eelnimetatud tingimustele

vastavate seadmete vedu Euroopa Liidust välja nõuab ekspordiks eriluba. Määruse 2021/821

nimekirjad põhinevad Wassenaari lepingu organisatsiooni kontrollinimekirjadel, milles

8A001.c kategooria kaup on klassifitseeritud kahesuguse kasutusega kauba eriti sensitiivse

kauba kategoorias.

Välisministeerium selgitas 08.09.2023, et vaidlusaluste seadmetega seoses on algatatud

agendi suhtes kriminaalasi ja komisjon on pikendanud haldusmenetluse tähtaega

kriminaalmenetluse eeluurimise lõpuni. Seega praegu ei ole antud välja haldusakti selle kohta,

kas vaidlusalustele seadmetele on vaja eriluba või mitte. Kohus saaks sellises olukorras

tuvastada eriloa vajaduse puudumise vaid juhul, kui tuvastatud faktidest lähtuvalt ilmselgelt ei

saaks kaebajalt eriluba nõuda. Kohtumenetluses on vastustaja olnud seisukohal, et eriluba on

vajalik. Kohus nõustub sellega.

Välisministeerium esitas Riigiprokuratuuri loal kriminaalasjas koostatud vaatlusprotokolli ja

selle lisa 1 ning kirjavahetuse seadmete tootjaga. Kriminaalasjas vaadeldi 23.08.2023

vaidlusaluseid seadmeid. Kuna seadmed olid vooluvõrku ühendamata ja vaatluse korraldajatel

puudus pädevus seadmega opereerida, ei keritud trossi trumlilt mõõtmiseks mehaaniliselt

maha, vaid selle pikkus arvestati välja matemaatiliselt, võttes arvesse trumlil olevate ringide

arvu ja kaabli paksust. Arvutamiseks vajalikud andmed ja asjaolud, mida arvutamisel arvesse

võtta, on toodud vaatlusprotokolli lk-l 8. Vaatlusprotokolli kohaselt on seadmete vintsi trumlil

oleval viiel kaabeltrossi kihil matemaatiliselt välja arvutatuna mitte vähem kui 1505,55 m

kaabeltrossi. Vaatlusprotokoll on põhjalik, varustatud fotode ja arvutuskäikudega, mõõtmisel

on kasutatud nii elektroonilisi kui ka mehaanilisi mõõtmisvahendeid. Seadmete tootjale

saadetud päringust ja selle vastusest nähtub, et nende arvutuste järgi on seadmete vintsi

trumlil 1510 meetrit kaabeltrossi. Seega näitavad kaks erinevast allikast saadud tõendit, et

kaabeltrossi pikkus on igal juhul üle 1000 m. Vaidlusalused seadmed vastavad seega

määruses 2021/821 märgitud kategooria 8A001.c tingimustele, mistõttu on StrKS mõttes

tegemist kahesuguse kasutusega kaubaga, mille veoks on vajalik StrKS § 6 lg-s 1 märgitud

eriluba.

Kaebaja kohtuistungil antud selgitus, et trumlil oli tegelikult kaks erinevat trossi, millest

optilise side võimekusega tross on ca 960 m pikkune ja varuosana ilma optilise side

võimekuseta tross 500 m pikkune, ei ole tõendatud ega ole ka eluliselt usutav. Esiteks ei ole

kaebaja esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Kaebaja ise peab teadma ja olema suuteline

tõendama, millised on tema seadmed. Kaebaja enda tarbeks ei ole selleks vaja vaatlust

korraldada (mida kaebaja kohtumenetluses nõudis). Kui üle 1000 m pikkune optilise side

võimekusega kaabel tähendab sukelaparaadile kahesuguse kasutusega kauba staatust, oleks

5(14)

3-23-173

kaebaja agent saanud esitada haldusmenetluses tõendid ja need tõendid peaksid olema

kaebajal olemas ka kohtumenetluses. Asjaolu, et üksteise otsa on ühele ja samale trumlile

keritud kaks erineva otstarbega kaablit, ei ole eluliselt usutav. Loogiline oleks sellisel juhul

kasutada kahte erinevat trumlit. Kuna tross ühendab allveeseadet ja veeskamisseadet, jääb

arusaamatuks, kuidas toimuks vee all ühe kaabli teise vastu vahetamine. Välisel vaatlusel (vt

25.08.2023 vaatlusprotokolli lk-del 5 ja 7 olevad fotod) on näha vaid ühte sorti ja ühtlaselt

trumlile keritud kaablit ning miski ei viita sellele, et trumlile on paigutatud kahte erinevat

sorti kaablit. Lisaks ei ole võimalik aru saada, milles seisneks 500-meetrise ilma optilise side

pidamise võimekuseta varukaabli vajadus, kui ta on peamisest kaablist märgatavalt lühem ja

ka funktsioon on sootuks teine. Kaabeltross on andmeside ja käsulüli ning ilma optilise

andmesideta ei saa seda eesmärgipäraselt kasutada. Kaebaja ei osanud nendele küsimustele

kohtuistungil vastata, vaid väitis, et seadmetele oleks vaja teha veel üks vaatlus. Kohtu

hinnangul on kaebaja esitanud varukaabli kohta paljasõnalisi ja otsitud selgitusi.

Haldusasja materjalidele tuginedes on piisavalt alust arvata, et vaidlusalused seadmed on

kahesuguse kasutusega kaup. StrKS § 6 lg 2 kohaselt on strateegilise kaubana käsitatava

kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis

peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Eeltoodud põhjustel tuleb

jätta kaebaja nõue eriloa olemasolu kohustuse puudumise tuvastamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. H.G.Q palub 15.11.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu osaotsuse

resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning teha uus otsus, millega rahuldada osaotsuse esemeks olev

tuvastamisnõue või alternatiivselt kohustamisnõue.

Seadmete Jerseysse transportimiseks on vaja eriluba vaid juhul, kui samal ajal on täidetud

kaks StrKS § 6 lg-st 2 tulenevat eeldust: 1) kaebaja seadmed saab kvalifitseerida kahesuguse

kasutusega kaubaks ning 2) seadmete transport Jerseysse on käsitatav kahesuguse kauba

veona StrKS § 3 lg 1 tähenduses. Kohus tuvastas esimese eelduse, kuid jättis teise

nõuetekohaselt hindamata. Kui halduskohus pidas silmas, et tegemist on seadmete

ekspordiga, on see seisukoht ekslik. Pole vaidlust, et kaebaja seadmed ei ole saadud ega

toodetud ühenduse territooriumil, s.o tegemist on ühendusevälise kaubaga ÜTS art 4 p 8

tähenduses. Sel juhul pole aga kauba Jerseysse transportimist võimalik käsitada ekspordina,

sest eksportida saab vaid ühenduse kaupa (vt ÜTS art 161 p 1). Kaebaja on kogu menetluse

jooksul olnud seisukohal, et kaupa ei ole imporditud. Kaebaja on selgitanud, et seadmed ei

pidanud sattuma Paldiski sadamasse, vaid kaebaja toimetas need rendilepingu alusel

rentnikule, kes pidi neid kasutama Läänemeres tehtavateks töödeks. Seadmete

ümberlaadimine pidi toimuma merel selliselt, et seadmed laaditakse laevalt M/V Figaro üle

rentniku saadetud laevale M/V Marlin. Seega kaebaja ei ole seadmeid importinud ega

pidanudki seda tegema, sh ei andnud agendile juhist kaupa importida või eksportida. Agent

esitas MTA-le selle kohta kõik nõutud dokumendid. Järelikult ei olnud seadmete transpordiks

vaja eriluba.

Halduskohus on jätnud otsuse resolutsioonis alternatiivse kohustamisnõude rahuldamata, kuid

otsuses puuduvad selle kohta mistahes põhjendused. Komisjon oleks pidanud otsustama

litsentsi andmise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul (StrKS § 17 lg 1).

Kriminaalmenetlus ei saanud kuidagi takistada taotluse läbivaatamist. Kui ringkonnakohus ei

rahulda primaarnõuet, tuleb rahuldada alternatiivne kohustamisnõue.

9. Strateegilise kauba komisjon keeldus 22.12.2023 otsusega nr 11.2-2/470 StrKS § 19 lg 2 p

3 alusel äriühingule H.G.Q väljaveolitsentsi andmisest X OÜ 02.07.2021 taotluses nimetatud

kahesuguse kasutusega kauba väljaveoks Eesti Vabariigist Jerseysse. Kaebaja vaidlustas

6(14)

3-23-173

komisjoni 22.12.2023 otsuse, menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus (haldusasi nr 3-

24-204).

10. Välisministeerium palus 27.12.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus tuvastamisnõude

osas rahuldamata ja alternatiivse kohustamisnõude osas lõpetada asja menetlus HKMS § 152

lg 1 p 4 ja § 185 lg 1 alusel, sest komisjon on 22.12.2023 andnud kaebaja taotletud haldusakti.

11. H.G.Q vaidles 05.01.2024 menetlusdokumendis menetluse lõpetamisele vastu ja esitas

taotluse minna kohustamisnõudelt üle nõudele tuvastada, et komisjoni viivitus 02.07.2021

taotluse lahendamisel oli õigusvastane.

Suur osa kohustamisnõude lahendamiseks vajalikust tööst on juba ära tehtud. Kaebaja pöördus

kohtusse õigel ajal ja asjakohase nõudega, mille rahuldamine ei ole enam võimalik

kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu. Menetluse jätkamine tuvastamisnõudega on

kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest kaebaja on esitanud siinses haldusasjas ka kahju

hüvitamise nõude, mille sisu sõltub mh sellest, kuidas lahenevad osaotsuse esemeks olnud

tuvastamis- ja kohustamisnõue. Kahjunõude üks aluseid oli asjaolu, et vastustaja on

02.07.2021 taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Tuvastamiskaebusel on ka

preventiivne eesmärk, sest kui ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on

kõnealuse kauba transportimiseks vaja eriluba ja 02.07.2021 taotlus oli esitatud üksnes agendi

nimel, peab kaebaja ise taotlema komisjonilt eriluba ning komisjon võib hakata ka kaebaja

taotluse lahendamisega viivitama. Asjaolude muutumise tõttu ei ole viivitusel põhinev

tuvastamisnõue enam alternatiivne, vaid tuleks läbi vaadata igal juhul.

12. Välisministeerium jäi 30.05.2025 vastuses seisukohale, et kohustamisnõude osas tuleks

menetlus lõpetada ning selgitas tuvastamisnõude kohta järgmist.

Vaidlusalused seadmed on kahesuguse kasutusega kaup ning ühenduseväline kaup ÜTS art 4

p 8 tähenduses. Seadmete transportimine Eestist Jerseysse on käsitatav kahesuguse kasutusega

kauba veona StrKS v.r § 3 lg 3 p 3 tähenduses. Määruse 428/2009 art 2 p 2 kohaselt on

eksport üks kolmest tegevusest: i) ekspordiprotseduur ÜTS art 161 tähenduses; ii) reeksport

ÜTS art 182 tähenduses, kuid mis ei hõlma transiitkaupa, ning iii) tarkvara ja tehnoloogia

edastamine elektrooniliste andmekandjate kaudu. ÜTS art 161 sätestab ekspordiprotseduurina

ühenduse kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja viimise ning art 182 sätestab

ühendusevälise kauba tolliterritooriumilt reeksportimise.

Väär on kaebaja väide, nagu saaks eksportida üksnes ühenduse kaupa. Eestis oleva, kuid

vabasse ringlusse mittelubatud ühendusevälise kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljavedu

on reeksport ÜTS art 182 tähenduses. Kahesuguse kasutusega kauba puhul on see ühtlasi

kauba eksport määruse 428/2009 art 2 p 2 alap ii) tähenduses. Seega peab olema selleks, et

tegemist oleks kauba väljaveoga, toimunud selline reeksport, mida oleks rakendatud ilma

transiidita. Määruse 428/2009 art 2 p 7 kohaselt on transiit ühenduseväliste kahesuguse

kasutusega kaupade veo sisenemine ühenduse tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga

väljaspool ühendust. Praegusel juhul ei ole toimunud vaidlusaluste seadmete transiitvedu

Euroopa Liidus: seadmete veoahel ei olnud üles ehitatud selliselt, et seadmeid oleks selle

käigus veetud alguspunktist sihtpunkti nii, et selle käigus oleks vedu toimunud osaliselt

Euroopa Liidu tolliterritooriumil. Kaebaja eesmärk ei olnud vedada vaidlusaluseid seadmeid

läbi Euroopa Liidu tolliterritooriumi kolmandasse riiki, vaid seadmeid Euroopa Liidu sadamas

üksnes ühelt laevalt teisele ümber laadida. See ei ole transiitvedu määruse 428/2009 mõistes.

Seega on tegemist määruse 428/2009 kohase ekspordiga ja ühtlasi kahesuguse kauba

väljaveoga StrKS v.r § 3 lg 3 p 3 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(14)

3-23-173

13. Ringkonnakohus tegi 27.08.2025 kohtuistungil järgmised määrused: 1) lugeda

ringkonnakohtu menetluses olevate nõuete osas vastustajaks Välisministeeriumi asemel

strateegilise kauba komisjon; 2) lubada kaebajal kaebust muuta ning asendada alternatiivne

nõue kohustada komisjoni lahendama 02.07.2021 esitatud taotlus nr 11.2-7.5/42 põhinõudega

tuvastada, et komisjon viivitas ajavahemikul 08.11.2021–21.12.2023 õigusvastaselt nimetatud

taotluse lahendamisega; 3) võtta asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.

14. Kaebuse muutmise tõttu tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus lõpetada

kohustamisnõude menetlus põhjusel, et komisjon on andnud kaebaja taotletud haldusakti.

15. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

16. Halduskohus leidis, et vaidlusaluste seadmete Jerseysse transportimine eeldab StrKS § 6

lg-s 1 sätestatud eriluba, mistõttu jäi kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu

tuvastamise nõude osas rahuldamata. Selles osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu osaotsuse resolutsiooni p 1 muutmata (I). Halduskohus jättis osaotsusega

rahuldamata ka alternatiivsena esitatud kohustamisnõude, mille aluseks oli komisjoni

õigusvastane viivitus 02.07.2021 taotluse lahendamisel. Apellatsioonimenetluses asendas

kaebaja komisjoni viivitusel põhineva (alternatiivse) kohustamisnõude samal alusel esitatud

tuvastamisnõudega (lisandus teine põhinõue). Kõnealuses osas tuleb apellatsioonkaebus

rahuldada ja halduskohtu osaotsuse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab, et komisjon viivitas ajavahemikul 08.11.2021–

21.12.2023 õigusvastaselt 02.07.2021 taotluse lahendamisega (II). Kuna kaebuse rahuldamise

ulatus selgub alles pärast teise osaotsuse tegemist, tuleb tühistada ka halduskohtu otsuse

resolutsiooni p 3, millega halduskohus jaotas osaotsusega seotud menetluskulud, jättes need

menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulud tuleb jaotada asjas tehtavas lõpplahendis (III).

Ringkonnakohus lahendab ka kaebaja taotluse piirata kohtuotsuse avaldamist (IV).

I

17. Kaebaja palub esiteks tuvastada, et temale kuuluva veeskamisseadme, allveeseadme ja

nende varuosade (vt nimekiri dtl 43 jj) transportimine Eesti Vabariigist Jerseysse ei eelda

StrKS § 6 lg-s 1 nimetatud eriloa olemasolu. Tegemist on nõudega tuvastada avalik-

õiguslikus suhtes tähtsust omav asjaolu (HKMS § 37 lg 2 p 6 kolmas alternatiiv), mille kohus

teeb üldjuhul kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 esimene lause).

Kaebaja täpsustas 27.08.2025 kohtuistungil, et arvestades mh jätkuvalt halduskohtu

menetluses olevat kahjunõuet, taotleb ta eespool nimetatud asjaolu kindlaks tegemist esiteks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning teiseks 17.05.2021 seisuga, mil kõnealused seadmed

saabusid laevaga M/V Figaro Eestisse ja ladustati Paldiski Lõunasadamas ESTEVE AS-i

tollilattu. Ringkonnakohtu hinnangul on selline nõue lubatav, kuna kaebajal on põhjendatud

huvi mõlema asjaolu kindlakstegemiseks.

Eriloa vajadus kohtuotsuse tegemise aja seisuga

18. StrKS § 6 lg 2 sätestab, et strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning StrKS § 2

lg-te 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks

on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba

või teenuse riigipiiri ületamist. Kaebaja on asjakohaselt märkinud, et vaidlusaluste seadmete

Jerseysse transportimiseks on seega vaja eriluba, kui on täidetud kaks tingimust: 1) seadmed

saab kvalifitseerida kahesuguse kasutusega kaubaks StrKS-i mõistes ning 2) seadmete

transport Eestist Jerseysse on käsitatav kahesuguse kauba veona StrKS-i tähenduses.

8(14)

3-23-173

19. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja seadmed on StrKS § 2 lg-te 8 ja 10, Vabariigi

Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 171 „Strateegilise kauba nimekiri“ § 1 lg 4 ning määruse

2021/821 lisas 1 toodud kahesuguse kasutusega kauba nimekirja kategooria 8A001.c.1.c

kohaselt kahesuguse kasutusega kaup. Kuna kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses sellele

järeldusele sisulisi vastuväiteid esitanud, siis nõustub ringkonnakohus selles küsimuses

halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning sellel küsimusel pikemalt ei peatu

(HKMS § 201 lg 4). Seega on esimene tingimus täidetud.

20. StrKS § 3 lg 1 sätestab, et strateegilise kauba vedu StrKS-i tähenduses on sissevedu,

väljavedu, transiit, kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse

kasutusega kauba edasitoimetamine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluste

seadmete Eestist Jerseysse toimetamist saab käsitada väljaveona alates 27.04.2025 kehtiva

StrKS § 3 lg 3 p 3 tähenduses, s.o kahesuguse kasutusega kauba ekspordina Euroopa Liidu

välisesse riiki määruse 2021/821 art 2 p 2 tähenduses. Täpsemalt on tegemist määruse

2021/821 art 2 p 2 alap-s b) nimetatud olukorraga ehk reekspordiga liidu tolliseadustiku5

(LTS) art 270 tähenduses, kuna kõnealuseid seadmeid saab käsitada liiduvälise kaubana, mis

on Eestis ajutisel ladustamisel (LTS art 5 p 17 ja art 144; vt ka kaebaja esitatud sisenemise

ülddeklaratsioon ja ajutise ladustamise teade, dtl 88–89) ning mida kaebaja soovib uuesti

ühenduse tolliterritooriumilt välja viia.

21. LTS art 270 lg 1 näeb ette, et liidu tolliterritooriumilt väljaviidava liiduvälise kauba kohta

tuleb esitada pädevale tolliasutusele reekspordi deklaratsioon. LTS art 270 lg 3 järgi ei

kohaldata art 270 lg-t 1 järgmiste kaupade suhtes: a) välistransiidiprotseduurile suunatud

kaup, mis läbib peatumata liidu tolliterritooriumi; b) kaup, mille ümberlaadimine toimub

vabatsoonis või mis reeksporditakse otse vabatsoonist; c) ajutiselt ladustatud kaup, mis

reeksporditakse otse mõnest ajutise ladustamise kohast. Kaebaja leidis ringkonnakohtu

istungil, et vaidlusalused seadmed ei vaja eriluba, sest neile kohaldub LTS art 270 lg 3 alap-s

c) nimetatud erand. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Ringkonnakohus jagab vastustaja

seisukohta, et LTS art 270 lg-s 3 nimetatud juhtudel ei ole vaja esitada pädevale tolliasutusele

reekspordi deklaratsiooni, vaid LTS art 274 lg-s 1 nimetatud reekspordi teatis. Seega on ka

LTS art 270 lg 3 alap-s c) nimetatud juhul siiski tegemist reekspordiga, täpsemalt selle

lihtsustatud protseduuriga. Kahesuguse kasutusega kauba väljaveol Euroopa Liidu välisesse

riiki on ka lihtsustatud reekspordi protseduuri korral vaja StrKS § 6 lg-s 1 nimetatud eriluba.

Järelikult on täidetud ka teine tingimus.

22. Seega on praegusel ajal vaidlusaluste seadmete transportimiseks Eestist Jerseysse vaja

StrKS § 6 lg-s 1 sätestatud eriluba.

Eriloa vajadus 17.05.2021 seisuga

23. Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud järeldus kehtib ka 17.05.2021 seisuga, s.o

päeval, mil vaidlusalune kaup laaditi Paldiski Lõunasadamas laevalt M/V Figaro maha ja

ladustati ajutiselt ESTEVE AS-i tollilaos.

24. Kohtumenetluses on tuvastatud, et vaidlusalused seadmed on kahesuguse kasutusega

kaup. Puuduvad andmed, et seadmete tehnilised omadused oleksid vahepeal muutunud, seega

oli ka 17.05.2021 seisuga tegemist kahesuguse kasutusega kaubaga (vt eespool p 19). Ei ole

tähtsust, et seadmete täpsemad omadused tuvastati alles siinses kohtumenetluses, tuginedes

12.05.2022 alanud kriminaalmenetluses kogutud tõenditele.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik

(uuesti sõnastatud); jõustus 09.10.2013, täies ulatuses kohaldatav alates 01.06.2016.

9(14)

3-23-173

25. Kui kaebaja oleks soovinud transportida Eestis ajutiselt ladustatud seadmed kui

kahesuguse kasutusega kauba 17.05.2021 ühenduse tolliterritooriumilt välja (Venemaa

Föderatsiooni, Jerseysse või mõnda muusse Euroopa Liidu välisesse riiki), vajanuks ta selleks

ikkagi StrKS § 6 lg-s 1 nimetatud eriluba. Sel ajal kehtinud StrKS v.r § 3 lg 3 p 3 kohaselt oli

väljavedu kahesuguse kauba eksport Euroopa Liidu välisesse riiki määruse 428/2009 art 2 p 2

tähenduses. Selle määruse art 2 p 2 alap ii) viitas ühe ekspordi alaliigina reekspordile ÜTS art

182 tähenduses. 17.05.2021 kehtis aga juba LTS, mille art 286 lg 3 kohaselt tuli viiteid ÜTS-

le lugeda viideteks LTS-le. Seega sisuliselt tuli ka 17.05.2021 seisuga kohaldada LTS art-d

270 ja 274. Puudub vajadus eespool toodud järeldusi korrata.

II

26. Agent esitas kaebaja nimel strateegilise kauba komisjonile 02.07.2021 kahesuguse

kasutusega kauba väljaveolitsentsi taotluse vaidlusaluste seadmete väljaveoks Eestist

Jerseysse (dtl 108 jj). Komisjon keeldus 22.12.2023 otsusega (dtl 893) StrKS § 19 lg 2 p 3

alusel väljaveolitsentsi andmisest. Komisjoni 22.12.2023 otsuse õiguspärasuse üle vaieldakse

haldusasjas nr 3-24-204, mis on samuti ringkonnakohtu menetluses. Siinses asjas palub

kaebaja tuvastada (arvestades mh 27.08.2025 kohtuistungil esitatud täpsustusi), et komisjon

viivitas ajavahemikul 08.11.2021–21.12.2023 õigusvastaselt eriloa taotluse lahendamisega.

27. StrKS § 6 lg 1 järgi on eriluba litsents või üldluba. StrKS § 17 lg 1 kohaselt otsustab

komisjon litsentsi andmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud

dokumentide vastuvõtmise päevast arvates. StrKS § 17 lg 2 sätestab, et komisjon võib seda

tähtaega pikendada, kui otsustamiseks on vaja lisateavet või esitatud teavet tuleb täiendavalt

kontrollida. Tähtaja pikendamisest, selle põhjustest ja uuest tähtajast teatatakse taotlejale

kirjalikult.

28. Kuna StrKS ei sätesta, kui kaua on võimalik komisjonil taotluse lahendamise tähtaega

StrKS § 17 lg 2 alusel pikendada, tuleb taotlus lahendada mõistliku aja jooksul

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 4). Mõistliku aja sisustamisel arvestatakse küsimuse

keerukust, vajalikke menetlustoiminguid, taotleja koostöökohustuse iseloomu ja muid olulisi

asjaolusid, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse kestust (vt Riigikohtu 25.02.2016

otsus nr 3-3-1-69-15, p 16).

Haldusmenetluse käik

29. Asja materjalide kohaselt võttis komisjon 02.07.2021 taotluse 05.07.2021 menetlusse (dtl

110). Komisjon palus 11.08.2021 agendil lisada taotlusele tollinomenklatuuri kood, mille

agent esitas 06.09.2021, ning esitada agendi 2020. a majandusaasta aruanne, mis laekus

komisjonile 08.09.2021 (dtl 110). Infosüsteemi kantud andmete kohaselt määras komisjon

seejärel taotluse läbivaatamise tähtajaks 13.10.2021 (dtl 110; vt ka dtl 322–326).

30. Puuduvad tõendid, et komisjon oleks pärast 2021. a augustit küsinud agendilt või

kaebajalt eriloa taotluse lahendamiseks täiendavat teavet, dokumente või selgitusi. Tõenditest

nähtub siiski, et kaebaja ja komisjoni liige on 02.07.2021 taotluse lahendamise teemal

suhelnud telefoni ja e-kirja teel. Komisjoni liige selgitas agendile 17.09.2021 telefonivestluses

mh, et 02.07.2021 taotluse menetlust on pikendatud Norra ametiasutuste palvel, et teha

kindlaks seadmete täpsed omadused, kuna tegemist on Norras sealse ettevõtte toodetud

seadmetega (vt kõne stenogramm, dtl 792). Komisjoni liige selgitas agendile 08.10.2021 e-

kirjas järgmist: „Vastavalt varasemalt telefonivestluses antud infole, kinnitan juuresolevalt

veelkord, et Teie saadetud info […] on edastatud Norra välisministeeriumise

ekspordikontrolliga tegelevale üksusele. Strateegilise kauba ja seotud reeglitest

kinnipidamise määratlemine tulenevalt kauba liikumisega kaasnevatest mõneti

10(14)

3-23-173

varieeruvatesse õigusruumidesse sattumisega (Norra, Jersey/UK, Eesti/EL, RU) nõuab

paraku rohkem aega ja ressursse kui lihtsate ja selgete tehingute puhul. Eesti strateegilise

kauba komisjoni poolt lähtume oma Oslo kolleegide hinnangust ning Norra ekspordikontrolli

pikaajalise kogemuse põhjal ei ole meil alust kahelda nende analüüsi, ekspertiisi ja otsuste

pädevuses.“

31. Kaebaja ja komisjoni liige on 02.07.2021 taotluse teemal suhelnud ka 2021. a detsembri

alguses telefoni teel (dtl 327). Kaebaja esitas seejärel komisjonile 27.12.2021 teabenõude (dtl

113), milles mh soovis selgitusi menetluse seisu kohta ja taotles vaidlusaluse kauba

vabastamist ja tagastamist ning selleks vajaliku haldusmenetluse läbiviimist ja haldusakti

väljaandmist. Kuigi asja materjalides ei ole konkreetset vastust 27.12.2021 teabenõudele, saab

järeldada, et komisjoni liige on 2022. a jaanuaris ja veebruaris kaebajaga taotluse lahendamise

teemal siiski suhelnud (dtl 329 jj). 01.02.2022 e-kirjas (dtl 329) selgitas komisjoni liige

järgmist: „Lähtuvalt kõnealusest kaubast (kuuluvus väga sensitiivsete toodete hulka), sellega

seonduvatest ekspordikontrolli reeglitest (piirangud sihtriikide, lõppkasutuse ja

lõppkasutajate osas) ning rikkumiste tuvastamise ja ulatusega (korduvus, tahtlikkus)

kaasnevate meetmete kohaldamisest on oluline oodata ära Norra järelevalve ametlik

seisukoht antud kaasuses. Covid-19 lähtuvad piirangud ei ole kahjuks antud protsessi

läbiviimist partnerriikide ametkondade poolt ajaliselt soosinud. Strateegilise kauba komisjon

on lähtuvalt StrKS sätestatust (§ 59 Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve

lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel) edastanud asjakohased päringud ning loodab

lähteriikide menetluste jõudmist peatselt seisu, mis võimaldaks antud kaasuse menetlemise

järgmiste sammude teostamist Eesti poolt.“

32. MTA alustas kõnealuste seadmete veoga seoses 12.05.2022 kriminaalmenetlust KarS §

4211 lg-te 1 ja 3 järgi (strateegilise kauba ebaseaduslik vedu). Kaebaja esitas Riigi

Infosüsteemi Ametile (RIA) 06.09.2022 teabenõude, milles uuris 02.07.2021 taotluse

menetluse seisu ja taotluse lahendamise aja kohta (dtl 126). RIA edastas teabenõude järgmisel

päeval vastamiseks Välisministeeriumile, kes vastas 26.10.2022 kirjaga (dtl 135, 333), et

02.07.2021 taotluse menetlus kestab, menetlustähtaega pikendati StrKS § 17 lg 2 alusel ning

komisjonil ei ole võimalik teha taotluse kohta otsust enne kriminaalmenetluse lõppemist.

Kaebaja esitas Välisministeeriumile 02.02.2023 selgitustaotluse küsimusega, millisel

õiguslikul alusel on seadmete Jerseysse transportimiseks vaja eriluba (dtl 284). Toimikust ei

nähtu, et selle selgitustaotlusele oleks kirjalikult vastatud. 20.02.2023 pöördus kaebaja

kohustamiskaebusega halduskohtusse.

33. Vastustaja on 06.05.2023 vastuses kahju hüvitamise kaebusele (p 8) selgitanud, et

komisjon hakkas teavet koguma ja teiste riikide asutustega infot vahetama juba 27.05.2021,

kui MTA teavitas komisjoni Paldiski sadamas olevast kaubast, mis võib olla strateegiline

kaup. Vastustaja põhjendas 06.05.2023 seisukohas (p 9), et käsitas 02.07.2021 taotlust

püüdena saata legaalselt ringlusse tolli järelevalve alla sattunud kaup, mille puhul oli

komisjonil alust näha teadlikku ekspordikontrolli reeglite rikkumist ja kauba ümbersuunamist.

Vastustaja märgib ka, et agent andis komisjonile ebaõiget infot kauba liikumise ja kaebaja

kavatsuste kohta (p 10). Vastustaja kordas 20.04.2023 vastuses (p 9), et on kogunud teavet ja

tõendeid vaidlusaluse kauba kohta alates 27.05.2021, kuid eriloa taotluse lahendamiseks

vajalik teave kogutakse 12.05.2022 alustatud kriminaalmenetluses. Vastustaja asus

06.06.2025 vastuses seisukohale, et haldusmenetluse kiirendamiseks tulnuks kaebajal või

agendil esitada tõesed andmed vaidlusaluste seadmete ja nende transpordi marsruudi kohta (p

4). Vastustaja hinnangul on kaebaja esitanud komisjonile teadlikult valeandmeid, mistõttu tuli

komisjonil koguda lisateavet ja kaebaja nimel esitatud teavet täiendavalt kontrollida (p 5).

Haldusmenetlusega paralleelselt toimus tõendite kogumine ja asjaolude väljaselgitamine (sh

välisriikidest) vaidlusaluse kaubaga seotud kriminaalmenetluses (p 6). Kuna

11(14)

3-23-173

kriminaalmenetlus on pooleli, siis ei olnud komisjonil võimalik anda lõplikku õiguslikku

hinnangut kauba valmistajariigi poolt kauba lõppkasutusele seatud piirangutele ja nende

täitmisele ning kauba võimalikule ümberadresseerimisele selle transportimisel Jerseysse (p 7

jj). Vastustaja rõhutas, et ootas otsuse tegemiseks eeskätt vastuseid välisriikidele tehtud

õigusabipäringutele, veendumaks, kas lisaks StrKS § 19 lg 2 p-s 3 sätestatud eriloa andmisest

keeldumise alusele esineb ka StrKS § 19 lg 2 p-s 6, 72 või 8 nimetatud keeldumise alus (p-d

9, 16). Vastustaja märgib, et tekkinud kahtlusi ei olnud võimalik kõrvaldada haldusmenetluses

kogutud tõenditega (p 15).

34. Vastustaja kinnitas 27.08.2025 kohtuistungil vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, et ta

on esitanud kohtule kogu haldusmenetluse toimiku ja midagi täiendavat ei ole esitada.

Viivitus ajavahemikul 08.11.2021–11.05.2022

35. Asja materjalidest saab kokkuvõtlikult järeldada, et enne kriminaalmenetluse alustamist

(12.05.2022) põhjendas vastustaja taotluse lahendamisega viivitamist asjaoluga, et

konsulteeris vaidlusaluste seadmete täpsete omaduste kindlakstegemiseks välisriigi

asjaomaste asutustega ja välissuhtlus võttis aega. Vastustaja märkis 27.08.2025 kohtuistungil,

et komisjon arutas korduvalt 02.07.2021 taotluse alusel eriloa väljastamisega seonduvat, kuid

neid arutelusid ei protokollitud.

36. Kuigi ringkonnakohtul puudub alus kahelda, et komisjon on haldusmenetluse käigus asja

arutanud ja konsulteerinud seejuures ka välisriigi asutustega, ei ole vastustaja esitanud selle

kohta mingeid tõendeid. Vastustaja ei ole isegi täpsemalt selgitanud, milliseid toiminguid ja

millal konkreetselt komisjon ajavahemikul 08.11.2021–11.05.2022 taotluse lahendamiseks

tegi. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik sisuliselt hinnata, kas kõnealusel ajavahemikul

tegi komisjon piisavalt pingutusi, et lahendada 02.07.2021 taotlus mõistliku aja jooksul.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 162 „Strateegilise kauba komisjoni moodustamine

ja töökord“ § 8 lg 1 kohaselt on komisjoni töövormiks koosolek, mis tuleb sama määruse § 11

lg-te 1 ja 2 kohaselt protokollida viisil, mis võimaldaks taastada küsimuse arutamise käigu.

Vabariigi Valitsuse 22.04.2015 määruse nr 4 „Strateegilise kaubaga seotud toimingute

andmekogu põhimääruse“ § 13 kohaselt kantakse andmekogusse mh andmed välisriigi

asjaomase asutusega konsulteerimise kohta. Kui vastustaja jättis 02.07.2021 taotluse

lahendamisel eespool kirjeldatud nõuded järgimata, võttis ta riski, et vaidluse korral ei ole tal

võimalik kohtule tõendada oma väidet, et menetlustoimingud tehti mõistliku aja jooksul.

37. Kohtumenetluses on vastustaja kaebajale (või tema nimel tegutsenud agendile) ette

heitnud vastuoluliste ja ebaõigete andmete esitamist haldusmenetluses, mis raskendas

komisjonil 02.07.2021 taotluse lahendamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebajale

siinsel juhul siiski ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist 02.07.2021 taotluse esitamisega

alanud haldusmenetluses. Toimikust ei nähtu, et vastustaja oleks pärast 2021. a augustit

küsinud kaebajalt või agendilt selle taotluse lahendamiseks täiendavat teavet, selgitusi või

tõendeid, et selgitada haldusmenetluse käigus tekkinud võimalikke vastuolusid. Samal ajal

tundis kaebaja pidevalt huvi taotluse lahendamise vastu ja 27.12.2021 esitas ka kirjaliku

taotluse haldusakti andmiseks.

38. Eelneva põhjal loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et ajavahemikul 08.11.2021–11.05.2022

viivitas komisjon õigusvastaselt 02.07.2021 taotluse lahendamisega.

Viivitus ajavahemikul 12.05.2022–21.12.2023

39. Taotluse lahendamisega viivitamist kõnealusel ajavahemikul on vastustaja sisuliselt

põhjendanud asjaoluga, et taotluse lahendamiseks oli vajalik ära oodata kriminaalmenetluse

12(14)

3-23-173

(eeluurimise) lõppemine. Vastustaja selgitustest ei ole täpselt aru saada, kas

kriminaalmenetluse tõttu oli haldusmenetlus (vaikimisi) peatatud või jätkusid need

menetlused paralleelselt. Nimelt on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kuna

kriminaalmenetlus on pooleli, siis ei olnud komisjonil võimalik anda lõplikku õiguslikku

hinnangut kauba valmistajariigi poolt kauba lõppkasutusele seatud piirangutele ja nende

täitmisele ning kauba võimalikule ümberadresseerimisele selle transportimisel Jerseysse.

Teisalt on vastustaja märkinud, et tõendite kogumine ja asjaolude väljaselgitamine (sh

välisriikidest) toimus paralleelselt nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses. Samas ei selgu

vastustaja selgitustest ja asja materjalidest, milliseid täiendavaid toiminguid tegi komisjon

haldusmenetluses paralleelselt kriminaalmenetlusega.

40. Kui eeldada, et haldusmenetlus oli vahepeal kriminaalmenetluse või selle eeluurimise

lõppemiseni peatunud, siis märgib ringkonnakohus järgmist. Põhiseaduse § 3 lg-st 1 lähtudes

peab iga haldusorgan oma tegevuses veenduma, et esinevad tema poolt kohaldatavate

õigusnormide eeldusena sätestatud asjaolud. Seda rõhutab ka HMS §-s 6 sõnastatud

uurimispõhimõte: haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusorgani

tuvastamispädevust ei välista ega piira see, et teised asutused peavad oma ülesannete täitmisel

kontrollima ja hindama samalaadseid asjaolusid (vt Riigikohtu 18.03.2021 otsus nr 3-18-

1287, p 23). Süüteomenetlus ei asenda haldusmenetlust ja haldusorgan ei tohi

süüteomenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata, kui haldusmeetme kohaldamise eeldused

on täidetud (vrd Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858, p 17.1). Kuigi StrKS ega HMS

ei näe selgesõnaliselt ette haldusmenetluse peatamise võimalust, on menetluse peatamine

siiski kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks

kaasa asja ebaõige otsustamise (vrd Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9).

41. Ringkonnakohus ei pea siinses asjas veenvaks vastustaja selgitusi, et 02.07.2021 taotluse

õigeks lahendamiseks oli vältimatu ära oodata kriminaalmenetluse tulemus. StrKS § 19 lg 1

sätestab kaheksa erinevat alust, kui komisjon keeldub (ilma kaalutlusõiguseta) litsentsi

andmisest. Sama paragrahvi lg-s 2 on avatud loetelu juhtudest, kui komisjon võib litsentsi

andmisest keelduda. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et ootas otsuse tegemiseks

eeskätt vastuseid kriminaalmenetluses välisriikidele tehtud õigusabipäringutele, veendumaks,

kas lisaks StrKS § 19 lg 2 p-s 3 sätestatud eriloa andmisest keeldumise alusele esinevad ka

StrKS § 19 lg 2 p-des 6, 72 või 8 nimetatud keeldumise alused. StrKS § 19 lg 2 kohaselt võib

komisjon keelduda litsentsi andmisest mh juhul, kui on kahtlus, et Eestist väljaveetavat

strateegilist kaupa võidakse sihtriigist rahvusvahelist julgeolekut ohustavatel tingimustel taas

välja vedada, samuti sihtriigis või sihtriiki transportimise ajal ümber adresseerida (p 6);

taotleja ei ole täitnud teiste riikide isikute või ametiasutuste ees võetud lõppkasutuse või

lõppkasutaja kohustusi või keeldub komisjonile asjakohase teabe esitamisest (p 72) või

esinevad muud mõjuvad põhjused (p 8). Seega sisuliselt viivitas komisjon 02.07.2021 taotluse

lahendamisega selleks, et kontrollida mitmete erinevate taotluse andmisest keeldumise aluste

esinemist olukorras, kus komisjoni hinnangul juba esines StrKS § 19 lg 2 p-s 3 nimetatud

keeldumise alus – taotleja või temaga seotud isiku suhtes on alustatud strateegilise kaubaga,

strateegilise kauba veo või teenuse osutamisega seotud süüteo menetlus. Sellises olukorras ei

saa järeldada, et 02.07.2021 taotluse õigeks lahendamiseks (s.o eriloa andmise või selleks

keeldumise otsustamiseks) oli vältimatult vajalik ära oodata kriminaalmenetluse tulemus.

Seda eriti olukorras, kus kaebaja oli selgelt ja korduvalt väljendanud, et soovib 02.07.2021

taotluse kiiret lahendamist (vt ka komisjoni 22.12.2023 otsuse p 2.3).

42. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et ka ajavahemikul 12.05.2022–21.12.2023 viivitas

komisjon õigusvastaselt 02.07.2021 taotluse lahendamisega.

13(14)

3-23-173

III

43. Vastustaja ei ole esitanud taotlust kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja

palub vastustajalt oma menetluskulude katteks välja mõista riigilõivu ja õigusabikulud.

44. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kaebuse rahuldamise ulatus selgub pärast teise osaotsuse tegemist, mille

menetlus on praegu pooleli halduskohtus. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu

osaotsuse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jaotas osaotsusega seotud menetluskulud.

Halduskohtul tuleb menetluskulude jaotus otsustada haldusasjas nr 3-23-173 tehtavas

lõpplahendis (vrd Riigikohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-1416, p 49; 30.04.2024 otsus nr 3-20-

129, p 16).

IV

45. Kaebaja 29.03.2023 taotluse alusel ning arvestades, et asjaga seotud kriminaalmenetlus on

eeluurimise staadiumis, asendab ringkonnakohus HKMS § 175 lg 3 alusel tähemärkidega

kaebaja ja X OÜ ärinimed ning vaidlusaluste seadmete nimed (vt ka Riigikohtu 04.04.2022

määrus nr 3-21-2196, p-d 13, 14.1 ja 15.2). Asjas puudub selline avalik huvi, mille tõttu

tuleks jätta kaebaja taotlus selles osas rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)