2-25-8153/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-8153

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.09.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4251

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi G.H. vastu võla nõudes

Hagihind

11 883,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood: 10183757; asukoht:

XXX, 51004 Tartu); telefon 735 0941.

Hageja esindaja: Aap Kulik, e-post:

Kostja: G.H. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxx,

xxxxx alevik, xxxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond), telefon

XXX, e-post:

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks krediidilepingu nr CL-EEC-

23029548 alusel 10291,69 eurot, millest 9146 eurot on põhivõlg, 5 eurot

sissenõudekulu, 599,36 eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu ja viivis perioodi

16.05.2025-25.09.2025 eest 533,37 eurot.

3. Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks krediidilepingu nr CL-EEC-

23029548 alusel alates 26.09.2025 viivis põhivõlalt (9146 eurot) 15,90% aastas kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks krediidilepingu nr CL-EEC-

24001044 alusel põhivõlg 283,62 eurot ja viivis seisuga 25.09.2025 summas 10,85

eurot.

5. Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks krediidilepingu nr CL-EEC-

24001044 alusel alates 26.09.2025 viivis põhivõlalt (283,62 eurot) VÕS § 113 lg.1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni

6. Jätta krediidilepingust nr CL-EEC-24001044 tulenev nõue rahuldamata põhivõla

209,26 eurot, intressi 40,79 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot osas.

7. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

1 (7)

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda.

2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 823,20 eurot.

Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks menetluskulude katteks 823,20 eurot.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Bigbank AS esitas 26.05.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse G.H. vastu

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23029548 tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et

kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja lepingust tuleneva võlgnevuse 9802,15 eurot,

millest põhivõlgnevus 9146 eurot, intress 599,36 eurot, 7,96 eurot lepingu haldustasu,

viivis 43,83 eurot ja võla sissenõudmiskulu 5 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks

kostjalt välja selle krediidilepingu alusel viivise põhivõlalt (tagastamata krediidisummalt)

15,90 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Samas hagis nõuab hageja kostjalt võla tasumist tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-24001044

alusel. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja lepingust tuleneva

võlgnevuse 548,99 eurot, millest põhivõlgnevus 492,88 eurot, intress 40,79 eurot, 7,96

eurot lepingu haldustasu, viivis 2,36 eurot ja võla sissenõudmiskulu 5 eurot. Lisaks taotleb

hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja selle krediidilepingu alusel viivise põhivõlalt

(tagastamata krediidisummalt) 21,90 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus võttis hagi 09.06.2025. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat

hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Hagiavaldus koos lisadega ja kohtu määrus on kostjale kätte toimetatud 09.06.2025

kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

2 (7)

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb tagaseljaotsusega kogu

ulatuses rahuldada krediidilepingust nr CL-EEC-23029548 tuleneva nõude osas ja osaliselt

rahuldada krediidilepingust nr CL-EEC-24001044 tuleneva nõude osas, s.t. rahuldada VÕS §

4034 lg.7 järgi ümberarvestatud nõude osas ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab

põhjendava osa osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

4. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte

kättetoimetamisportaali vahendusel 09.06.2025. a. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Seega

loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud. TsMS § 407

lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

5. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (VÕS § 1 lg

4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098, p

13).

6. Hageja nõue põhineb Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutel,

millest esimene leping on sõlmitud 22.11.2023.a ja teine leping sõlmitud 12.01.2024.a..

7. Kohus kontrollib hageja ja kostja vahelistes tarbijakrediidilepingutes sisalduvate

intressikokkulepete kehtivust. Tarbijakrediidileping nr CL-EEC-23029548 sõlmiti poolte

vahel 22.11.2023.a. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 22.11.2023.a

krediidiasutuste poolt eraisikutele väljastatud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg.1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmääraks laenu

väljastamise ajal oli seega 50,16%. Kostjale väljastati laen krediidi kulukuse määraga

18,40% aastas (dtl 20, 22) ja see ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

Tarbijakrediidileping nr CL-EEC-24001044 sõlmiti poolte vahel 12.01.2024.a. Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli 12.01.2024.a krediidiasutuste poolt eraisikutele väljastatud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg.1

kehtestatud krediidi kulukuse piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 52,08%. Kostjale

väljastati laen krediidi kulukuse määraga 38,89% aastas (dtl 33) ja see ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

3 (7)

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (Riigikohtu lahendid nr

2-21- 13098, p 21 ja nr 2-14-21710, p 29.3).

Hageja on hagiavalduses kirjeldanud ja lisades esitanud andmed, mis hageja kogus

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostja krediidivõimelisuse kohta mõlema

tarbijakrediidilepingu sõlmimise eelselt. Hageja on esitanud kohtule ka VÕS § 4034 lg 7

kohase ümberarvestuse mõlema nõude kohta puhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on krediidi väljastamisel rikutud.

10.Kohtule on esitatud hageja laenutaotlus 22.11.2023 (dtl 56-59), milles hageja märgib oma

deklareeritud sissetulekuks töötasu Combimill Sakala OÜ-s 1800 eurot kuus.

Registripäringutest (dtl 60-64) nähtuvad kostja sissetulekud eelneval 12 kuul, millest hageja

on arvutanud kostja viimase nelja kuu sissetulekuks keskmiselt 1693,76 eurot kuus. Kostja

on oma kohustustena näidanud 346 eurot (dtl 59). Veel on hageja kogunud kostja kohta

andmeid tema varasema maksekäitumise ja maksekohustuste täitmise kohta. Nendest

andmetest (dtl 63) nähtub, et kostja on ka varasemalt võtnud tarbimislaenusid, millega on tal

olnud maksehäireid aastatel 2019, 2021 ja viimane maksehäire on lõppenud novembris 2022,

s.t. aasta enne käsitletavat laenutaotlust. Kogutud andmete põhjal on hageja teinud järelduse,

et kostja varasemad kohustused 346 eurot kuus ja taotletud laenust lisanduv kohustus 165,75

eurot kuus moodustavad kokku 30,21% laenutaotleja sissetulekust ja laenutaotleja käsutusse

jääb sissetulekust 69,79% ehk 1182,01 eurot. Hageja võttis arvesse laenutaotlejal kahe

ülalpeetava olemasolu (dtl 57), perekonnaseisu (abielus) ja elamist isiklikus korteris.

Laenuandja leidis kogutud andmete põhjal, et arvestades kliendi kohustuste osakaalu

sissetulekutest (määras 30,21%), on krediidisaaja võimeline võetud krediidikohustusi

kandma.

Kohus leiab, et hageja on krediidi väljastamisel kogunud piisavalt andmeid, et hinnata kostja

krediidivõimet ja lugeda krediidisaaja krediidivõimeliseks. Kohus märgib küll, et kostja

laenutaotlusest ei tulene, et kostja elab temale kuuluvas eluruumis, vaid et kostja elab

„eramajas“ ja laenuandja ei ole kontrollinud, kellele kuulub eluruum, samas ei oma selline

asjaolu määravat tähendust laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel. Olukorras, kus

laenutaotleja käsutusse jääb (aastal 2023) umbes 1200 eurot oma igapäevakulude katmiseks ja

ülalpeetavate tarbeks, saab seda lugeda piisavaks maksevõimeks. Kohus toob siinkohal

võrdluseks, et aastal 2023 oli töötasu alammäär 725 eurot kuus. Iga ülalpeetava kohta

tulnuks arvestada 1/3 palga alammäärast kuus, seega kokku kostja enda ja tema ülalpeetavate

jaoks toimetulekuks arvestatav määr 1207 eurot kuus (TMS § 132 lg.2). Käesoleval juhul jäi

4 (7)

krediidisaajale kätte 1182 eurot kuus ehk 25 eurot arvestuslikust vajadusest väiksem summa,

kuid see arvestataval määral kostja krediidivõimelisust ei mõjutanud.

Hageja on kogunud andmed kostja sissetuleku kohta Maksu- ja Tolliameti andmebaasi alusel

12 kuu kohta. Saadud andmetest tuleneb, et kostja omab stabiilset töökohta stabiilse

sissetulekuga, mis ületab keskmise töötasu riigis vaadeldaval perioodil. Ehkki kostjal on

varasemalt olnud maksehäireid, on ta nendega toime tulnud, millest saab järeldada, et kostja

tuleb toime rahaliste kohustuste võimaliku suurenemisega.

11. Kohtule on esitatud hageja laenutaotlus 10.01.2024 (dtl 67-71), milles hageja märgib oma

deklareeritud sissetulekuks töötasu Combimill Sakala OÜ-s 1800 eurot kuus. Laenuandja on

teinud kindlaks laenusaaja sissetulekud 1999 eurot kuus (dtl 70). Laenutaotleja on näidanud

oma igakuise kohustustena 346 eurot, siis laenuandja on teinud kindlaks kostja kohustusi

summas 787 eurot kuus (dtl 71). Lisaks sellele on kostja eelnev kohustus sama laenuandja

ehk hageja ees summas 9624,67 eurot igakuise maksekohustusega 165,75 eurot.

Registripäringutest (dtl 72-76) nähtuvad kostja sissetulekud eelneval 11 kuul, millest hageja

on arvutanud kostja viimase kolme kuu sissetulekuks keskmiselt 1999 eurot kuus. Veel on

hageja kogunud kostja kohta andmeid tema varasema maksekäitumise ja maksekohustuste

täitmise kohta. Nendest andmetest (dtl 75-76) nähtub, et kostja on ka varasemalt võtnud

tarbimislaenusid, millega on tal olnud maksehäireid aastatel 2019, 2021 ja viimane

maksehäire on lõppenud novembris 2022, s.t. aasta enne käsitletavat laenutaotlust.

Laenuandja on kogunud andmeid kostja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 77-148).

Digitoimikus nähtavad väljavõtted ja arvelduskonto analüüs ei ole kohtu hinnangul

mõistlikult arusaadav ega sisuliselt kasutatav laenutaotleja maksekäitumise hindamiseks.

Hageja on andnud selle kohta selgituse hagiavalduse lk-l 13. Tegemist on väljavõttega

tehingute formaadis ja kategoriseeritult. Järeldusi on võimalik teha hagi lisa 15 alusel, mis on

lisatud AET-i vahendusel. Konto väljavõte hõlmab tehinguid perioodil 10.01.2024-

13.09.2023. Sellest nähtub, et kostja omab ka teist pangakontot (SEB pangas), mille

väljavõtet esitatud ei ole. Väljavõttest nähtub, et kostja on viidatud perioodil ehk eelneva

nelja kuu jooksul võtnud laenusid nii samalt laenuandjalt ehk hagejalt Bigbank AS,

käesolevas asjas käsitletud tarbijakrediidileping nr CL-EEC-23029548. Lisaks sellele on

kostja sel perioodil võtnud korduvalt laenu Multitude Bank Plc-lt ja ühel korral ja Placet

Group OÜ-lt ühel korral. Bigbank AS-lt laenusumma (9496 eurot) saamise järel on kostja

25.11.2023 teinud suurema väljamakse summas 6690 eurot eraisikule, muus osas on

laenuandjalt kontole laekunud raha kulunud igapäevaostudeks, aga ka teistele

krediidiandjatele tagasimaksete tegemiseks. Pangakonto väljavõtte alusel on laenuandja

teinud kindlaks kostja kohustused teiste krediidiandjate ees kogusummas 787 eurot kuus.

Kohus on seisukohal, et hageja on omandanud küll teabe kostja sissetulekute ja väljaminekute

kohta (VÕS § 4034 lg.1 p.1 andmed), kuid on jätnud sisuliselt hindamata kostja

maksekäitumise ja kostja võime võetud krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta

(VÕS § 4034 lg. 1 p.2 hinnang). Pärast hagejalt suures summas laenu saamist 22.11.2023, on

sellest umbes 1/3 jäänud kostja igapäevatarbimise jaoks ja teiste laenude maksmiseks, mis

tõendab, et kostja ei ole tulnud toime oma kulude katmisega tema stabiilase sissetuleku ehk

igakuise töötasu arvelt. Kohtule on hagiavalduse lisana (dtl 41-46) esitatud ka hageja ja

kostja vahel 12.01.2024 sõlmitud krediitkaardi leping nr CL-EEC-24001045, millega kostja

on saanud hagejalt täiendava krediidilimiidi 500 eurot kuus. Vähem kui kaks kuud pärast

hagejalt suures summas laenu saamist on kostja vajanud täiendavat laenu 750 eurot. Nende

andmete alusel leiab kohus, et seekordsel krediidi väljastamisel on hageja omandanud küll

vajalikul määral teavet kostja krediidivõimelisust mõjutavate asjaolude kohta, kuid ei ole

piisavalt kaalutletult hinnanud kostja tegelikku krediidivõimelisust ja sellega on rikutud laenu

väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5 (7)

12. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude

ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole

kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6

järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-17,

p 16). Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

13. Hageja esitatud andmete kohaselt (dtl 47) on hageja teinud kostjale laenusumma

väljamakse 705 eurot 15.01.2024. Ehkki lubatud krediidisumma oli 750 eurot, kaeti selle

arvelt lepingu sõlmimise tasu 45 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid (dtl 48-

49)kogusummas 466,38 eurot. Seega on tagastamata 283,62 eurot, mille palub hageja

alternatiivselt kostjalt välja mõista. Hageja on selle kohta esitanud nõude ümberarvestuse.

Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-24001044

alusel põhjendatud.

Hageja ütles lepingu üles 15.05.2025 ja sellest ajast muutus kohustus sissenõutavaks.

Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras perioodi eest 16.05.2025 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja TsMS § 367 alusel alates 26.09.2025 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-24001044

alusel osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 283,62 eurot ning perioodil

16.05.2025. a kuni 25.09.2025. a sissenõutavaks muutunud viivise 10,85 eurot. Muus osas

jääb hageja nõue selle lepingu alusel rahuldamata.

15. Tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23029548 (dtl 20-28) alusel laenu väljastamisel ei

ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle lepingu alusel esitatud nõue kuulub

rahuldamisele kogu ulatuses. Krediidisumma 9690 eurot, millest tasaarvestati väljamakse

tasu 193,8 eurot, maksti välja (9496 eurot) kostja arvelduskontole EE551010011670697220

22.11.2023 (dtl 29). Kostja tegi hagejale lepingu alusel tagasimakseid kokku summas

2401,74 eurot (dtl 30-31), millest 25,87 eurot arvestati lepingu haldustasu katteks, 10 eurot

sissenõudekulu katteks, 193,80 eurot lepingutasu katteks, 1626,90 eurot intressi katteks, 544

eurot krediidisumma katteks ja 1,17 eurot viivise katteks. Kostja tegi viimased maksed

jaanuaris 2025. Kostja oli mõlema lepingu raames võlgnevuses vähemalt kolme maksega –

veebruar 2025, märts 2025, aprill 2025 ja hageja ütles lepingu üles 15.05.2025. Kostjal on

hagejale maksmata lepingu maksegraafiku järgi intressi 599,36 eurot. Võla sissenõudmiskulu

on tasumata 5 eurot (üks tasuline kiri dtl 66). Viivist on hageja arvutanud hagiavalduses p.4,

näidates viivise 15,9% aastas perioodil 16.05.2025-26.05.2025 summas 43,83 eurot.

Lepingu haldustasu (hagiavalduse p.5) vastavalt lepingu p.4.3. 1,99 eurot kuus, perioodi

15.01.2025-15.04.2025 eest 7,96 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23029548 alusel tagastamata krediidisumma 9146 eurot,

intressi 599,36 eurot, sissenõudekulu 5 eurot, lepingu haldustasu 7,96 eurot ja viivise 43,83

eurot, mis hagejal on arvutatud nõude sissenõutavaks muutumisest 16.05.2025 alates kuni

hagiavalduse esitamiseni 26.05.2025. Kohus arvutab viivise kohtulahendi tegemise seisuga

6 (7)

27.05-2025-25.09.2025 summas 489,54 eurot, kokku sissenõutavaks muutunud viivis 533,37

eurot. Edasiulatuv viivis hageja taotlusel TsMS § 367 alusel 15,90% aastas tagastamata

krediidisummalt kuni võla tasumiseni.

16. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kogu nõudest (nõuded kahe lepingu alusel kokku 10 351,14 eurot) jääb rahuldamata 255,05

eurot ehk 2 %.

Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (98%), tuleb menetluskulud jätta 98% ulatuses

kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda.

Kostja menetluses osalenud ei ole, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

Hageja menetluskulud on 840 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 840 eurot, millest 98% ehk

823,20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

7 (7)