2-24-127192/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-127192

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.Z vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

970,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: Q.Z (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: jurist Ülle Koppel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 403,87 eurot.

3. Mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates lepingu lõppemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 11.03.2024. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhinõude 403,87 eurot täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja intressinõue 37,49 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot.

5. Jätta hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15%

ulatuses hageja kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 825 eurot. Mõista Q.Z-

ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 701,25 eurot.

7. Määrata Q.Z-i menetluskulude suuruseks 515,20 eurot. Mõista Aktiva Finance Group

OÜ-lt Q.Z-i kasuks välja 77,28 eurot.

8. Tasaarvestada väljamõistetud menetluskulud ja mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group

OÜ kasuks välja menetluskulud 623,97 eurot.

9. Mõista Q.Z-ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

10. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 06.12.2024 kohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhinõude

617,01 eurot; intressinõude 37,49 eurot; viivise nõude kuni 06.12.2024 (k.a) 104,40 eurot ja

sissenõudmiskuludest 40 eurot.

2. Hagiavalduse kohasel sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja Q.Z (kostja)

10.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr. SR3916136. Lepingu krediidi kulukuse määraks on

45,85%.

3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja

saatis kostjale 11.04.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne

võlausaldaja lepingu üles öelduks 26.04.2024. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.04.2024

kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja on selgitanud, et laenuandja kontrollis kostja andmeid järgnevalt:



Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud

taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja

finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel (dtl 94). Pangakonto analüüsi tulemusel on

laenuandja tuvastanud igakuised sissetulekud ja finantskohustused.



Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 768,51 eurot ning

kohustused 224,62 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu

osamakse (96,67 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 147,22 eurot.



Eeltoodust tulenevalt järeldas laenuandja kostja võimet täita lepingus toodud summas

osamaksega laenulepingut.

5. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus lepingust

tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostjalt on

toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 382,99 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub

põhivõla nõue summas 617,01 eurot.

2(5)

6. 06.01.2025 puuduste kõrvaldamisel selgitas hageja täiendavalt vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja märkis, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 403,87 eurot

(1000-596,13). Leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega 10.03.2024, seega

kõik osamaksed on sissenõutavaks muutunud alates 11.03.2024.

7. Kostja palub rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt, jätta viivis välja mõistmata ja

menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja sai

kostja tulude ja kulude analüüsi tulemusel igakuiseks sissetulekuks kümne kuu vältel 768,51

eurot ja igakuiseks kohustuseks 224,62 eurot ning lõpptulemusena leidis, et kostjale jääb

rahalist reservi vähemalt 147,22 eurot, mis pidi katma kostja igakuised majapidamiskohustused

ja toidukulutused, sh internetiteenus Tele 2 Eesti. 2023 aastal oli elatusmiinimumi suurus

338,20 eurot. Statistikaameti sõnul on arvestuslik elatusmiinimum väikseim summa, millega on

võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Kogutud info alusel nägi

hageja, et kolmel kalendrikuul kostjal sissetulekud puuduvad ning finants- ja maja-

pidamiskohustusteks kulub 0 eurot. Sellest hoolimata tegi hageja 10.03.2023 laenutaotluse

rahuldamise kohta positiivse otsuse.

Hageja on 06.01.2025 dokumendi lk 2 viidatud kostja Swedbank väljavõttele 11.09.2021 –

10.03.2022, kuid töötasude info on saadud ilmselt Maksu- ja Tolliameti veebilehe kaudu, mitte

kostja pangakontolt. Hageja on esitanud konto EE722... 6466 väljavõtte nime all, mis ei kuulu

kostjale (hagi lisa 7). Kostja ei ole oma pangaväljavõtet laenuandjale esitanud, seega on jäetud

hindamata kostja, kui laenuvõtja, maksevõimelisus laenuandmise hetkel.

Kostjalt pangaväljavõtte väljanõudmisel saanuks hageja veenduda, et kostja ei olnud

krediidivõimeline. Enne 10.03.2023 laenutaotlust nähtub kostja pangakontolt, et kostja sai

tööandjalt lõpparve 10.02.2023 ning võttis end Töötukassas töötuna arvele, esimene hüvitis

Töötukassast laekus 08.03.2023. Samuti nähtus kostja hasartmängusõltuvus, nt Zimpler AB

kasiinomakseviis (tehingud 05.01.2023; 23.01.2023, 29.01.2023; 15.02.2023; 16.02.2023;

23.02.2023;) kulutused OB Holding OY kaughasartmänguteenuste ärile (05.03; 06.03;

09.03.2023).

Hageja on jätnud arvestamata kostja toimetulekut koos teiste laenukohustustega (nt Lisa 3: rida

176, 10.02.2023, laen 22-079972-VL), mis nähtuvad ka hageja esitatud 06.01.2025 puuduste

kõrvaldamise dokumendis lk 2 (Swedbank tarbijalaen – summas 224,62 eurot (10.03.2022

makstud 485,70 eurot).

9. Hagejal puudub õigus nõuda võla sissenõudmise kulusid 40 eurot. Hageja ei ole tõendanud

meeldetuletuskirjade kättetoimetamist kostjale. Meeldetuletuskirjad on saadetud Aua,

Tõnuküla, 70118 XXX, mis ei ole kostja tegelik elukoht. Hageja lepingu üldtingimuste punkt

7.4. esitatud viide hinnakirjale on käsitatav tüüptingimusena, sest lisanduvate teenuste jm

kulude hüvitamises läbirääkimiste võimalus reaalselt puudus. Kostjal puudus võimalus tutvuda

laenuandja muude teenuste hinnakirjaga.

10. Kostja on tasunud laenulepingust tulenevaid makseid 596,13 eurot. Kostja hinnangul tuleb

kõik tasutud summad arvestada tasutuks põhivõla katteks. Kostja tunnistab põhivõlga 403,87

eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei

anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

3(5)

12. Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja Q.Z (kostja) sõlmisid 10.03.2023

tarbijakrediidilepingu nr SR3916136. Leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja

saabumisega 10.03.2024, seega kõik osamaksed on sissenõutavaks muutunud alates

11.03.2024.

13. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

14. Kohus nõustub kostjaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Laenuandja

on küll nõudnud laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist, kuid ei ole adekvaatselt

hinnanud kostja krediidivõimet. Kohtu hinnangul on kostja konto väljavõttest nähtuv, et enne

10.03.2023 laenutaotlust sai kostja tööandjalt lõpparve 10.02.2023 ning võttis end Töötukassas

töötuna arvele, esimene hüvitis Töötukassast laekus 08.03.2023. Samuti nähtus kostja

hasartmängusõltuvus, nt Zimpler AB kasiinomakseviis (tehingud 05.01.2023; 23.01.2023,

29.01.2023; 15.02.2023; 16.02.2023; 23.02.2023;) kulutused OB Holding OY

hasartmänguteenuste ärile (05.03; 06.03; 09.03.2023).

Krediidiandja oleks pidanud hindama, kas sissetulekuallikas, millest tarbija laenu tagasi

maksma hakkab, on eelduslikult ka püsiv. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli

laenukohustusi, ning kostja mängis hasartmänge, mistõttu oleks krediidiandja pidanud küsima

rohkem informatsiooni kostja sissetulekute osas. Krediidiandja, andes isikule, kellel puudub

sissetulek, ja on laenukohustusi, ning mängib hasartmänge, oleks pidanud olema hoolsam

kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel. Kohus on seisukohal, et käesolevalt on hageja

jätnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata. Kohtule jääb arusaamatuks, millel

põhines hageja hinnang, et kostja näol oli tegemist usaldusväärse laenuvõtjaga. Krediidiandja

peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Seejuures tuleb hinnata sissetuleku

allikat. (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 lahend tsiviilasjas nr 2-23-147731).

15. Poolte vaheline leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega 10.03.2024, seega

kõik osamaksed on sissenõutavaks muutunud alates 11.03.2024. Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja on lepingu alusel teinud makseid kokku 596,13 eurot. Seega tuleb kõik kostja poolt

tehtud maksed lugeda põhiosa katteks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 403,87

eurot (1000-596,13).

16. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest

võlgniku vastu viivisenõude tekkimist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega rahuldab kohus

ka hageja alternatiivse viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt

alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.03.2024. VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka

hageja intressinõude 37,49 eurot, millest hageja pole loobunud.

18. Sissenõudmiskulu 40 eurot tuleb samuti jätta rahuldamata, kuna lepingu ülesütlemine oli

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine. Kohus ei pea põhjendatuks välja

mõista kulusid, mis tekkisid tühise ülesütlemise korral.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldas hagi 85% ulatuses. Kohus jätab 85% menetluskuludest kostja kanda ja 15%

hageja kanda.

4(5)

20. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 euro, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 euro ning õigusabikulu 676 euro väljamõistmiseks (ilma km-ta).

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

21. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

22. Kohtu hinnangul on 676 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et

tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures

asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole

õiguslikult keeruka vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud tunnitasu

määraks antud vaidluse lahendamisel 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades tsiviilasjas

esitatud dokumentide mahtu ja sisu, peab kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Seega on

põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 560 (4 h x 140 eurot).

23. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 825 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 560 eurot.

24. Vastavalt menetluskulude jaotusele jätab kohus kostja kanda 701,25 eurot (85% 825 eurost).

25. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 490

eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja esindaja tunnitasu määr on 140 eurot ja ajakulu

kokku 3,5 tundi. Kohus peab kostja esitatud tunnitasu mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks.

Ajakulu osas määrab kohus põhjendatud kuluks 3 tundi arvestades, et kostja vastuväited

tulenesid peamiselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Seega määrab kohus

kostja menetluskulude suuruseks 515,20 eurot (2*140+km 22% ja 1*140+km 24%).

26. Vastavalt menetluskulude jaotusele jätab kohus hageja kanda 77,28 eurot (15% 515,20 eurost).

27. Kohus tasaarvestab vastastikku välja mõistetud menetluskulud ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 623,97 eurot (701,25-77,28).

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik

5(5)