2-24-1481/99 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1481

Kohtuasi

S.W hagi F.U ja U.G vastu isaduse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.04.2025 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.U apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

875 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja S.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Kostja I F.U (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Kostja II U.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Liivi Tuus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.U apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 07.04.2025 vaheotsus ning saata tsiviilasi samale

esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-1481

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.W (hageja) esitas 26.01.2024 Pärnu Maakohtule F.U (kostja I) ja U.G (kostja II) vastu

hagi, milles palus:

-

lugeda tuvastatuks, et kostjad ei põlvne Q-st (surnud 14.03.2023) ning sünniakti tehtud

kanded on ebaõiged;

-

teha kostjate sünniaktides isa kohta kandeparandus ja kustutada Q kostjate

sünniaktidest isana.

1.1. Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa Q 14.03.2023. Kuressaare notar Gerda Pitki poolt

16.06.2023 välja antud pärimistunnistuse järgi on Q seadusjärgseteks pärijateks: 1) 1/3

mõttelises osas tema tütar hageja; 2) 1/3 mõttelises osas tema poeg kostja I; 3) 1/3 mõttelises

osas tema poeg kostja II.

1.2. Hagejale teadaolevalt on kostjad Q endise abikaasa C pojad. Q ja C olid abielus

20.07.1988 kuni 19.02.2015. Ühtlasi on hagejale teada, et kostjate ema C suri 2023. a

septembris.

1.3. Hageja vaidlustab Q pärijana kostjate isakanded põhjusel, et kostjad ei põlvne Q-st.

Hageja sai teada kahtlusest, et kostjad ei põlvne Q-st pärast Q surma oma emalt. Vestluse

käigus avaldas hageja ema talle, et kostjate emal võis olla intiimsuhe mitme mehega ajal, kui

C oli abielus Q-ga. Hageja ema ei öelnud hagejale konkreetseid nimesid, kuid ütles, et

kostjatel võivad olla erinevad isad, kellest üks on tänaseks surnud ning teisel mehel on oma

pereelu ja ta ei ole huvitatud, et kostja põlvnemine temast välja tuleks. Hagejale teadaolevalt

ei teadnud Q, et ta ei pruugi olla kostjate isa, seega suri Q enne isaduse vaidlustamise tähtaja

möödumist. Pärandaja suri 14.03.2023, seega on hagiavaldus esitatud seaduses sätestatud

tähtaja raames (perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 4).

1.4. Kostjad ei ole Q bioloogilised lapsed, ei põlvne pärandajast ning pärandaja on kostjate

sünniaktidesse kantud seetõttu, et Q ja C olid abielus mõlema kostja sünnihetkel ning abielu

kestel sündinud või eostatud lapse puhul kehtis kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 39 lg-st 1

tulenev põlvnemise eeldus.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle aegumise tõttu rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja I esitas ka taotluse menetluse lõpetamiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 1 alusel.

Kostjate vastuväidete kohaselt võimaldab PKS § 93 lg 4 pärijal vaidlustada surnud mehe

isaduse enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist. Kostjate sünni ajal kehtis Eesti NSV

abielu- ja perekonnakoodeks (APK). APK § 61 kohaselt isik, kes on sisse kantud lapse isana

2-24-1481

või emana, võib tehtud kannet vaidlustada aasta jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või

oleks pidanud teada saama kande tegemisest. Kui isana või emana sisse kantud isik on sel ajal

alaealine, arvestatakse aastast tähtaega tema kaheksateistkümneaastaseks saamisest arvates.

PKS § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva

seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud

seadust, kui PKS-st ei tulene teisiti. Q sai teada, et teda on kostjate sünniakti kantud lapse

isana lapse sünniakti koostamise ja sünnitunnistuse väljastamise päeval. Seega möödus

isaduse vaidlustamise tähtaeg kostja I puhul 1993. aastal ja kostja II puhul 1989. aastal. APK

§-s 61 sätestatud üheaastane tähtaeg ei ole õigust lõpetav, vaid aegumise tähtaeg. Üheaastase

tähtaja algus sõltus selles, millal sünniakti kantud lapsevanem kandest teada sai või oleks

pidanud teada saama. APK ei näinud ette võimalust, et vanemakande vaidlustab kolmas isik.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 07.04.2025 vaheotsusega kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks

hageja esitatud nõude osas rahuldamata.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb teha asjas vaheotsus ning jätta kostjate

taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata (TsMS § 449 lg 3).

3.2. Praegusel juhul kuulub kohaldamisele PKS § 93 lg 4, mille järgi võib surnud isiku pärija

(siinsel juhul hageja) vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast

arvates. PKS § 94 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Q on surnud 14.03.2023

– see tähendab, et isaduse vaidlustamise hagiavalduse esitamise viimane tähtaeg on

14.03.2024. Seega on käesolev hagiavaldus esitatud tähtaegselt. Kohus ei nõustunud

kostjatega selles, et kuna kostjate sünni hetkel kehtis APK, siis ka praeguse vaidluse

lahendamisel kuulub kohaldamisele APK.

3.3. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus

jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette

lõppotsuses.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et praeguse vaidluse

lahendamisel ei kuulu kohaldamisele APK sätted. Maakohus ei ole oma seisukohta ka

põhjendanud. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et perekonnasuhetest tulenevatele

asjaoludele ja toimingutele kohaldatakse vastava asjaolu või toimingu tegemise ajal kehtivat

seadust.

4.2. Q käis kostja I sündi registreerimas ja kanne sünniakti tehti tema avalduse alusel. Q sai

teada, et ta on kantud sünniaktide raamatusse kostja I isana sünniakti koostamise ja lapsele

sünnitunnistuse väljastamise päeval, s.o 05.10.1992. Vanema kohta tehtud kande

vaidlustamise üheaastane tähtaeg möödus 05.10.1993. Q suri 14.03.2023, s.o peaaegu 30

aastat pärast APK §-s 61 sätestatud vanema kohta tehtud kande vaidlustamise üheaastase

tähtaja möödumist. Q surma ajaks oli APK §-s 61 sätestatud üheaastane isaduse vaidlustamise

2-24-1481

tähtaeg möödunud ja isaduse vaidlustamise nõue aegunud, seega ei ole tema pärijal (hagejal)

õigust PKS § 93 lg 4 alusel isadust vaidlustada.

4.3. Kui pidada maakohtu tõlgendust PKS § 93 lg 4 kohaldamisest õigeks, siis tekiks pärijatel

piiramatu võimalus vaidlustada kaaspärijate põlvnemist meessoost pärandajast, mis omakorda

avaks ukse arvututele vaidlustele seadusjärgsete pärijate vahel. Ei ole usutav, et seadusandja

nimetatud õigusnormi kehtestades niisugust tagajärge taotles. Selline käsitlus on vastuolus

õiguskindluse põhimõttega ja senise arusaamaga isaduse vaidlustamise võimalustest.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja I kanda.

Maakohus leidis õigesti, et kohaldamisele kuulub PKS § 93 lg 4. Kehtiva PKS-i järgi on

pärijal õigus isadust vaidlustada, kuna asjaolud, mis annavad aluse tõsiselt kahelda kostjate

põlvnemises Q-st, on teatavaks saanud hagejale alles pärast Q surma.

Kostja II seisukoht

6. Kostja II märkis, et ta ühineb apellatsioonkaebuse seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada

osaliselt ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi

tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

8. Pooled vaidlevad selle üle, et kas hageja on hagi isaduse vaidlustamiseks esitanud

tähtaegselt ning kas kohaldamisele kuulub PKS § 93 lg 4 või APK sätted.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinses asjas tuleb kohaldada kehtivat PKS-i ning

lähtuda selles sätestatud isaduse vaidlustamise korrast, sh vaidlustamise tähtaegadest.

Praegusel juhul tekkis õigussuhe, mida hageja vaidlustab enne kehtiva PKS-i jõustumist, kuid

sellele õigussuhtele, sh selle õigussuhte vaidlustamisele, tuleb kohaldada kehtiva PKS § 210

lg 1 järgi 1. juulil 2010 jõustunud PKS-i. Õige ei ole kostja I arusaam, et isaduse

vaidlustamisele kohaldatav õigus tuleb PKS § 210 lg 2 järgi määrata kindlaks isaduse

kindlakstegemise ajal kehtinud õiguse järgi. Kuna isadust vaidlustades vaidlustatakse vanema

ja lapse õigussuhte olemasolu, mitte aga seda, kas halduskorras tehti isadus õiguspäraselt

kindlaks, ei tule asjas kohaldada isaduse kindlakstegemise kui toimingu ajal kehtinud õigust

(RKTKm 23.05.2012, 3-2-1-48-12, p 15). Riigikohus on lisaks selgitanud, et PKS-i üldiste

rakendussätete järgi tuleb tähtaja olemuse määramisel lähtuda vaidlustamise aluseks olevatest

asjaoludest teadasaamise ajal kehtinud seadusest (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-111-12, p 19).

Hageja on selgitanud, et tema pärijana sai isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest

teada kehtiva PKS-i ajal. Seega kuulub praegusel juhul kohaldamisele kehtiva PKS-i § 93 lg

4. 10. PKS § 93 lg 1 järgi võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast,

millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud

teatavaks saanud. PKS § 93 lg 4 järgi, kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust

lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja

2-24-1481

möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe

surmast arvates.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga samuti selles, et kehtiva PKS § 93 lg-s 4 nimetatud

üheaastane tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (RKTKm 23.05.2012, 3-2-1-48-12, p 14). Seega

ei saa kehtiva õiguse järgi kohus kohaldada isaduse vaidlustamise nõudele aegumist ning isik

kaotab pärast nõuet lõpetava tähtaja möödumist õiguse kohtus isadust vaidlustada (RKTKo

24.10.2012, 3-2-1-111-12, p 19).

12. Kuna PKS § 93 lg-s 4 sätestatud tähtaja puhul ei ole tegemist aegumistähtajaga, on

maakohus menetlusõigust rikkudes teinud asjas TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse aegumise

kohaldamise suhtes. Maakohtu vaheotsus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

13. Arvestades kostjate vastuväiteid, tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul otsustada, kas

praegusel juhul võib esineda alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

põhjusel, et hagi võib olla esitatud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist. Õigust lõpetavat

tähtaega saab kohus kontrollida omal algatusel (RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972, p 13).

Lisaks on kostja I 22.11.2024 menetlusdokumendis esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks

TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel ning märkinud, et kostja I hinnangul võttis maakohus hagi

ebaõigesti menetlusse. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka kostja I

22.11.2024 taotluse osas.

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu ka järgnevale. PKS § 93 lg

1 mõttes hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg kulgema üldjuhul ajast, mil isik saab teada

asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses

(RKTKo 16.02.2011, 3-2-1-164-10, p 14). Riigikohus on selgitanud, et kande ebaõigsusest

teadasaamine või teadma pidamine tähendab üldjuhul seda, et isik sai teada või pidi teada

saama asjaoludest, millest sai järeldada, et sünniakti tehtud vanema kanne ei olnud õige, st

isik sai teada asjaoludest, mis rääkisid kandest nähtuva isaduse vastu ja andsid alust kandest

nähtuvas isaduses tõsiselt kahelda (vt RKTKo 16.02.2011, 3-2-1-164-10, p 14; RKTKm

23.05.2012, 3-2-1-48-12, p 13). Seejuures peab isikul olema kindel veendumus, et talle

teatavaks saanud asjaolud, millest saab järeldada, et ta ei ole lapse isa, on õiged, kuid lapse

mittepõlvnemine ei pea olema nõude aegumistähtaja kulgema hakkamiseks DNA-ekspertiisi

tulemustega kinnitatud. Riigikohtu hinnangul saab lugeda, et isik teab või peab teadma kande

ebaõigsusest, kui talle teatavaks saanud asjaolude alusel igal mõistlikul isikul, kellel ei ole

meditsiini- või molekulaargeneetika eriteadmisi, tekiks põhjendatud kahtlus oma isaduses

(RKTKo 16.02.2011, 3-2-1-164-10, p 14).

Arvestades eeltoodut, tuleb asja uuel lahendamisel maakohtul hinnata ka isaduse

vaidlustamise aluseks olevaid asjaolusid, st kas need on hageja poolt piisavalt täpselt esile

toodud, kas hageja esile toodud asjaolud võimaldavad järeldada, et on tekkinud põhjendatud

kahtlus isaduses ning annavad alust isaduses tõsiselt kahelda.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu vaheotsus tühistada ning saata asi maakohtule

menetluse jätkamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

2-24-1481

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu vaheotsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. Menetluskulude

jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt)