Court dismisses appeal on alimony, ruling parent's partial disability does not exempt support obligation.

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8868

Kohtuasi

I.J hagi Q.T vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.T apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1351,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I.J (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.I

Kostja Q.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina

Metsler-Verner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Q.T apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (pangakonto väljavõte

ajavahemiku 01.01.2025–05.05.2025 kohta) vastuvõtmisest.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 14.04.2025 otsus muutmata.

3. Jätta Q.T apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-8868

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.J (hageja) esitas 05.06.2024 Pärnu Maakohtule Q.T (kostja) vastu hagi (täpsustatud

06.06.2024 ja 21.02.2025), milles palus mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis 2612,05 eurot

ajavahemiku 05.06.2023–24.06.2024 eest ning alates 05.06.2024 elatis arvutatuna

perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi. Kostja on tasunud hagejale elatist 100 eurot kuus 2024.

a septembrist kuni 2025. a jaanuarini.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad kostja (ema) ja M.I (isa). Hageja elab alates

2023. a maikuust isaga. Kostja ei ole hagejale sellest ajast alates elatist maksnud. Hageja

ülalpidamiskulud on kandnud isa. Isa peres kasvab lisaks hagejale veel kaks alaealist last ning

perele laekub lastetoetus (80 eurot hageja eest + 80 + 100 eurot) ja lasterikka pere toetus (450

eurot), kokku 710 eurot.

1.2. Hageja kulud on 755 eurot kuus, sh eluasemekulud 250 eurot, toit 200 eurot, transport 40

eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 5 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, kulud koolikohustuse

täitmiseks 25 eurot, riided ja jalanõud 150 eurot ning muud vältimatud püsikulud (taskuraha,

trenn) 50 eurot. Lisaks vajab hageja ortodontilist hambaravi maksumusega 5000 eurot, mida

Tervisekassa ei rahasta.

1.3. Hageja on teismeline tütarlaps, kes kasvab kiiresti – talle on sageli vaja uusi rõivaid ja

jalatseid, sest eelmised on väikeseks jäänud. Isa pakub hagejale mitmekesist ja kodus

valmistatud toitu. Tervisliku toitumisega kaasnevad kõrgemad kulutused. Hageja vajab

õppimisel palju juhendamist ja Rajaleidja soovitusel erinevaid abimaterjale, nt

valemivihikuid, mis on kallimad kui tavalised kaustikud. Hagejal on koolis 14 õppeainet.

Hagejat tuleb sageli koolist koju transportida, sest koolibuss väljub varem, kui lõppeb

õppetöö. Lisaks tekib vältimatuid lisakulutusi. Samuti on hagejal transpordikulud, mis

seonduvad vanaema külastamisega Soomes. Vanaema, kellel on liikumispuue ja kes kasutab

ratastooli, vajab hageja juurde pääsemiseks erilist abi, mistõttu on tema liikumine hageja

juurde raskendatud.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja pakutud elatis 100 eurot kuus ei

kata hageja eluks vajalikke kulutusi. Kostja rahalised kohustused teiste isikute ees ei tohi

kahjustada hageja huve ja vajadusi. Isa nõudis kostjalt elatist 13.06.2023 telefonikõnes.

Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole see, et sellele eelneva aasta jooksul oleks

elatist kohtuväliselt nõutud. Isa ei takista kostja ja hageja vahelist suhtlust. Kostja elustandard

on parem, kui ta menetluses väidab. Kostjale kuulub kinnisvara (1/2 mõtteline osa kinnistust

Pärnus ja korteriomand Kehtnas) ja sõiduauto Audi A4, sh on kostja andnud talle kuuluva

korteriomandi üürile vähemalt 250 euro eest kuus. Kostja peaks loobuma asjadest ja

teenustest, mis ei ole eluks vajalikud, nt tubakatooted, geelküüned, kallihinnaline telefon jmt.

Kostja pangakonto väljavõttest ilmneb, et ta einestab tihti väljas ja tal on piisavalt raha

meelelahutusteks. Kostja töövõimetus on ajutine seisund kuni kaheks aastaks ja ravimite

tarvitamine aitab seda kontrolli all hoida. Kostja ei võta töö otsimist tõsiselt. Ka siis, kui

kostja töötas osalise töökoormusega (mai 2023 – kevad/suvi 2024) ei tasunud kostja hagejale

elatist. Kostja ei ole tõendanud, et talle on määratud osaline töövõimetus alates 2020. a.

2-24-8868

Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema sissetulek on üksnes 350–400 eurot kuus. Kostja

keskmine sissetulek on 1244,09 eurot kuus (töövõimetushüvitis, töötasu ja üüritulu). Kostja

pangakontolt nähtub, et tal on veel kaks arvelduskontot, mille väljavõtteid ta kohtule ei

esitanud. Lisaks on kostjal hoiused. Kostja on raha kulutanud krüptorahale ja netikasiinodes.

Need summad oleks katnud vähemalt nelja kuu hageja elatise.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud, sest hageja ei

ole kostjalt elatist nõudnud. Samuti ei ole tagasiulatuva elatise nõue tõendatud. Isa takistab

hageja ja kostja suhtlemist.

3.2. Kostja palub elatist vähendada, sest oma majandusliku ja tervisliku seisundi tõttu ei ole ta

võimeline miinimummääras elatist maksma. Kostjal on veel üks alaealine laps. Samuti on

kostjale alates 2020. a määratud osaline töövõimetus. Isal on parem majanduslik seis kui

kostjal.

3.3. Kostja tuluks on elatis teisele lapsele 260 eurot kuus, peretoetus 80 eurot kuus ja

töövõimetoetus 350–400 eurot kuus. Kostja töötas menetluse alguses osalise tööajaga ja tema

keskmine sissetulek oli 1200 eurot kuus. Kostja otsib tööd, kuid tervisliku seisundi tõttu on

seda raske leida. Kostjat ja tema teist last toetab kostja elukaaslane. Kostja teise lapsega

seotud kulud on ca 420 eurot kuus. Kuna kostja on töövõimetu ning tema sissetulek on

keskmiselt 350–400 eurot, oli kostja sunnitud võtma laenu, et poes käia. Kostja on märgitud

elukaaslase kinnisasja kaasomanikuks, et kostjal oleks turvatunne, kuid kinnisasja eest pole

kostja midagi tasunud ega tasu.

3.4. Hageja kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja põhjendatud ja tõendatud kulud on

289,40 eurot, arvestades, et hageja isa saab lapsetoetust 80 eurot kuus ja lasterikka pere

toetust 450 eurot kuus.

3.5. Kostja andis talle kuuluva korteriomandi üürile (üür on 250 eurot kuus), sest selle

kommunaalkulud olid liiga suured. Üürnik elas korteris 2024. a augustist kuni 2025. a

jaanuarini, kuid nüüd on korter müügis. Korteri kinkis kostjale tema vanaisa 2016. aastal.

Kostjal jäi võlg vanaisa ees 16 000 eurot, mis saab tasutud korteri müügist saadava rahaga.

Samuti on korter koormatud hüpoteekiga, millega tagatud nõue peaks samuti saama müügist

saadava rahaga tasutud.

3.6. Kostja leiab, et hagejal puudub vajadus minna tasulise ortodondi juurde. Kostja käis

varem hagejaga ortodondi juures, kes ütles, et hageja vajab küll breketeid, kuid need hüvitab

Tervisekassa.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas 14.04.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise 2612,05 eurot ajavahemiku 05.06.2023–04.06.2024 eest, ning igakuise elatise

alates 05.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 24.03.2029 vastavalt PKS §-le 101, mis

hagi esitamise hetkel (05.06.2024) oli 250,22 eurot kuus (s.o 272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)

– (50% lasterikka pere toetusest ÷2) ÷ 3 (37,5 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele

2-24-8868

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause) ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust). Kohtulahendi tegemise hetkel on igakuine elatis

264,24 eurot. Kostjal tuleb elatis tasuda isa pangakontole. Menetluskulud jäid poolte

seaduslike esindajate kanda.

4.1. Maakohus tuvastas, et hageja on Q.T ja M.I ühine alaealine laps, kes oli maakohtu otsuse

tegemise ajal 14-aastane (sündinud xx.xx.xxxx). Hageja elab oma isa juures alates 2023. a

maikuu lõpust. Kostja pole lapsele ülalpidamist tasunud alates 05.06.2023 kuni 2024. a

septembrini. Alates 2024. a septembrist tasub kostja lapsele elatist miinimummäärast

väiksemas ulatuses, s.o 100 eurot kuus. Hageja saab hetkel lapsetoetust 80 eurot kuus, mis

laekub tema isa perele ning lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaguneb kolme lapse

vahel ja mis laekub samuti hageja isa perele. Kostja hagejale vahetut ülalpidamist ei anna.

4.2. Maakohus leidis, et hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud. Ei esine alust

vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat tagasiulatuvat elatist PKS § 102 lg 2 alusel

alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

4.2.1. Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest

hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohus

hindab tagasiulatuvalt küsitava miinimummääras arvutatud elatise kostjalt väljamõistmisel

seda ega selle väljamõistmine ei aseta kohustatud vanemat äärmiselt raskesse olukorda.

4.2.2. Hageja vajadused ei olnud ega ole miinimummääras arvestatud elatisesummast

väiksemad. Kostja ei ole tõendanud oma väited, et hageja kulutused on ülepaisutatud.

4.2.3. Maakohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust miinimummääras elatise vähendamiseks.

Tagasiulatuva elatise maksmine ei koorma kohtu arvates kostjat ülemäära – kostjal on

piisavalt sissetulekuid, et käia väljas söömas, külastada meelelahutusasutisi jne ning vara,

mida realiseerida. Kostja saab ka vähemalt osalise koormusega tööle minna. Samuti ei anna

kostjal laenukohustuste olemasolu alust hagejale välja mõistetavat elatist vähendada. Laenude

võtmine on kostja enda risk ja selle tagajärgi ei pea kandma kostja alaealine laps. Kostja

kontoväljavõttest nähtuvatest kulutustest (kulutused ööklubis Madhouse, kiirtoidukohtades

(Hesburger, SushiMushi, McDonalds, Farmiburger Pizzakiosk) ja muudes toitlustusasutustes

(Meie Pubi), Netflix jne) ei ole laenude võtmine olnud hädavajalik, vaid kostja enda eluline

valik, mille tagajärgi ei pea kandma hageja.

4.2.4. Kostja töövõime hindamise eksperthinnangust (dtl 112–113) nähtub, et kostjale sobib

osaline tööaeg ja iseseisev töö. Osalise tööajaga töötamine võimaldaks kostjal maksta

hagejale PKS § 101 alusel arvutatud summas elatist. Kostja pole kohtule selgitanud, mida ta

on teinud uue töökoha leidmiseks ning mida ta on teinud seonduvalt soovitusega minna

psühhoteraapiasse ja kasutada ravimeid, et oma seisundit parandada ja tööle minna. Maakohtu

hinnangul võimaldab tervislik seisund kostjal osalise koormusega tööle minna, sh saada abi

psühhoteraapiast ja ravimitest. Tõendamata on ka väited, et osalist tööd leida on keeruline.

See ei ole ka aluseks elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Kostja seisundit ei ole

hinnatud elukestvaks ning uut hinnangut töövõime kohta pole kohtule esitatud. Kostja kaheks

aastaks määratud osaline töövõime ei õigusta hagejale tagasiulatuva elatise maksmata jätmist

või vähendamist.

4.2.5. Kuigi kostja väljaminekud on samas suurusjärgus kui kostja sissetulekud, siis vanemal

on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

2-24-8868

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Kostjal tuleb oma elustiili (ebavajalikud

kulutused) muuta ning täita alaealise lapse ülalpidamiskohustust miinimummääras.

4.3. Põhjendatud on ka hageja nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest

miinimummääras arvutatuna PKS § 101 alusel. Kuna kostja majanduslik olukord ja tervislik

seisund ning teise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu võimaldab tal hagejale tagasiulatuvat

elatist tasuda, jäi maakohus samade põhjenduste juurde ka hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni esitatud nõude puhul. Kostja ei ole muid asjaolusid PKS § 102 lg 2

tõendamiseks esitanud.

4.4. Kuna maakohus mõistis hagejale elatise välja miinimummääras, ei pidanud maakohus

PKS § 105 lg 3 järgi arvestama lapse isa sissetuleku ja varalise seisundiga. Teise vanema

majanduslik olukord ja elatise andmise ulatus ei oma tähtsust ka PKS § 102 lg 2 järgi elatise

vähendamisel.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise 2612,05 eurot ajavahemiku 05.06.2023–

04.06.2024 eest (resolutsiooni p 2) ja elatise alates 05.06.2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni (24.03.2029) 100 eurot kuus ületavas osas (resolutsiooni p 3 osaliselt).

Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps. Kostjal on osaline

töövõime, mistõttu ei ole ta pikemat aega töötanud. Kostja võimalused sissetulekut teenida on

piiratud. Seetõttu ei ole kostja võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud

summas ilma enda tavalist ülalpidamist kahjustamata.

5.2. Vanema käsutuses olevad vahendid tuleb jagada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks

tagatud sarnane elatustase. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kellel on samuti

kohustus hagejat ülal pidada, tuleb kostja kasutuses olev summa (s.o 316,57 eurot) jagada

kolmega. Sellisel juhul jääb kostja kasutusse ca 216,57 eurot ja hageja ülalpidamiseks 100

eurot, millele lisandub hageja isa panustatav 100 eurot. Nii oleks hagejal ja kostjal kasutada

võrdselt ca 200 eurot.

5.3. Arvestades, et kostja ainsaks sissetulekuks on toetus 316,56 eurot kuus, kostjal on veel

üks alaealine laps ning kostjal on puue, mille tõttu on töö leidmine piiratud, leiab kostja, et

temalt saab välja mõista elatise 100 eurot kuus alates 05.06.2024.

5.4. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja esitas

ülevaate enda kuludest.

5.5. Tagasiulatuva elatise kohta märgib kostja, et hageja isa küsis elatist esimest korda

05.06.2024. Hageja isa ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja annab nõusoleku hageja

hooldusõiguse äravõtmiseks. Tagasiulatuva elatise puhul tuleb arvestada, et lapse vajadusi ei

saa tagasiulatuvalt rahuldada. Maakohus jättis tagasiulatuvat elatise nõuet lahendades

arvestamata kostja vastuväidetega.

2-24-8868

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja

põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

maakohtu otsuse vaidlustanud osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva

elatise 2612,05 eurot ajavahemiku 05.06.2023–04.06.2024 eest (resolutsiooni p 2) ja elatise

alates 05.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (24.03.2029) 100 eurot kuus ületavas

osas (resolutsiooni p 3 osaliselt). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust märgitud

ulatuses.

9. Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud enda pangakonto väljavõtte ajavahemiku

01.01.2025–05.05.2025 kohta. Ringkonnakohus jätab tõendi TsMS § 652 lg 4 alusel vastu

võtmata. Kostja ei ole esile toonud, et pärast maakohtu otsust oleksid mingid asjaolud

muutunud ega sedagi, millist tähtsust omab pangakonto väljavõte märgitud perioodi kohta.

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Maakohus on hagi lahendamisel arvestanud sellega, et kostjal on veel üks alaealine laps

ning et hagejal on osaline töövõime. Maakohus on oma seisukohti põhjalikult põhjendanud.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles maakohus kostja hinnangul eksis. Seejuures ei ole

kostja vaidlustanud ühtegi faktilist asjaolu, mille põhjal maakohus leidis, et ei esine mõjuvat

põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kostjalt elatise

välja mõistmata jätmiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et tal on

tuvastatud osaline töövõimetus, tal on veel üks alaealine laps ning et kostja sissetulekutest

elatise maksmiseks ei piisa.

12. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus,

mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt

RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4;

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut

ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20;

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või

vähemalt tööd otsida. Kostja tervislik seisund ei välista osalise tööajaga töötamist (dtl 112–

113). Kostja on varasemalt osalise tööajaga ka töötanud. Kostja arvutuskäik, mille tulemusena

kostja leiab, et tema sissetulek tuleb jagada kolmeks ja kostjal tuleb hagejale elatist maksta

üksnes 100 eurot kuus, eelnevaga ei arvesta ning on seetõttu põhjendamatu. Vanema

2-24-8868

ülalpidamiskohustuse ulatust ei määrata selle järgi, kui suur on vanema konkreetsel hetkel

teenitav sissetulek.

Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata

võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p

14). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta ei suudaks üldse sissetulekut

teenida. Seejuures märgib ringkonnakohus, et kostja esitas tõendi, mille kohaselt on tema

osaline töövõimetus tuvastatud seisuga 18.11.2023 (dtl 112). Hageja nõudis tagasiulatuvalt

elatist alates 05.06.2023, mil kostja töövõime ei olnud piiratud.

13. Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel

saab lapsele ülalpidamist anda (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.2). Vajadusel on

vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks

müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb

elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema

varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal

säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 12.03.2007, 3-2-1-19-

07, p 12). Maakohus leidis õigesti, et need eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kostja

tervislik seisund ja majanduslik olukord võimaldab hagejale vajalikus suuruses elatist maksta

nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne elustandard,

arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

14. Maakohus ei eksinud ka selles, kui leidis, et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt

nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne hagi esitamist. Kohus hindab tagasiulatuvalt küsitava miinimummääras

arvutatud elatise kostjalt väljamõistmisel seda, et elatise väljamõistmine ei asetaks kohustatud

vanemat äärmiselt raskesse olukorda. Kostja ei ole esile toonud vastuväiteid, mis maakohtul

jäid väidetavalt arvesse võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud poolte

väiteid otsuses käsitlemata.

15. Apellatsioonkaebuse väitel oli vanemate kokkulepe, et kostja annab nõusoleku hageja

hooldusõiguse äravõtmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et vanem ei saa lapse hooldusõigusest

loobuda, et vabaneda elatise maksmise kohustusest.

16. Eeltoodud põhjendustel jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Menetluskulud maakohtus jäid õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka

apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda (vt ka RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja

neid kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)