2-23-111439/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-111439

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.X vastu põhivõla

2236 euro 76 sendi, intressi, sissenõudmiskulu ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3179 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: Q.X (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Q.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus kokku 2754 eurot

52 senti (sh põhivõlgnevus 2236 eurot 76 senti, intress 146 eurot 40 senti,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 321 eurot 36 senti).

3. Mõista Q.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 20. juunist 2023

kuni põhinõude (2236 euro 76 sendi) täitmiseni määras 19% aastas.

4. Jätta menetluskulud Q.X-i kanda.

5. Mõista Q.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 620 eurot.

6. Mõista Q.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ välja viivis menetluskuludelt (620 eurolt)

alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtusse saabus 19. juunil 2023 Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.X-i vastu,

milles hageja palub kostjalt välja mõista Swedbank AS ja kostja vahel 16. juulil 2019

sõlmitud laenulepingust nr 19-071326-VL tulenev põhivõlgnevus 2236 eurot 76 senti, intress

146 eurot 40 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 321 eurot

36 senti. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada

hagi tagaseljaotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2

alusel 10. oktoobril 2023. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (24. oktoobriks 2023) ega ka

hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise

kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule

tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

4. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Laenulepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 21,63%% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse

määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS

§ 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Hageja on märkinud, et esialgne võlausaldaja on lepingu sõlmimisel laenusaaja

krediidivõimelisust laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Lepingule

eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole sissetulek tööandajalt Samm Mets OÜ,

keskmine töötasu suurus oli 2187 eurot 37 senti. Laenukohustused Swedbanki ees enne

kõnealuse lepingu sõlmimist puudusid. Swedbank võttis krediidivõimelisuse hindamise

aluseks ka kostja krediidikohustuse Mogo OÜ ees igakuise maksega 214 eurot 66 senti. Teisi

kohustusi kliendil ei olnud. Creditinfo aktiivseid maksehäired laenu väljastamise ajal

puudusid.

Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest nähtuvalt oli kostja sissetulek keskmiselt 2187 eurot

kuus ning igakuised laenukohustused ca 215 eurot. Kuigi kostjal oli laenu võtmise hetkel

kolm alaealisest ülalpeetavat, siis arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi, ei ole esialgne

võlausaldaja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning kostja oli

võimeline enda poolt võetud kohustusi täitma.

Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

7. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 957,64 eurot. Menetlusosalist esindanud

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus 3-2-1-115-14, p

11).

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist TsMS § 4842 sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu

hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on

käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot koos

käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt

kehtestatud hinnakirjaga.

Hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse ettevalmistamiseks ja

koostamiseks, hagi kohtusse esitamiseks ja hagiavalduse täiendamiseks 5 tundi ja 40 minutit.

Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud sellises ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud standardne

hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega,

volikiri, menetluskulude nimekiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad

dokumendid, hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja

pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on kohtule

küll esitanud 21. juulil 2023, 3. jaanuaril 2024 ja 23. septembril 2025 haginõuet põhjendavaid

menetlusdokumente, kuid samas oli hagejal võimalik esitada kohtule koheselt nõuetekohane

hagiavaldus. Hagejal on menetluses lepinguline esindaja, kellelt saab oodata juba esimese

menetlustoiminguna nõuetele vastava hagiavalduse esitamist. Hageja saab valida, millal ta

hagi esitab. Seega oli hagejal võimalik valmistada oma nõue ette selliselt, et menetluses ei

kuluks aega hageja dokumentides esinevate puuduste kõrvaldamisele ja dokumentide

kogumisele, mida hagejal endal oli tegelikult võimalik esitada. Kohtu hinnangul ei ole hageja

õigusabi kulud 5 tunni ja 40 minuti ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesolevas

menetluses on korrektse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende

kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot (1,5h x 120 eurot).

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 620 eurot (riigilõiv 420 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik