2-24-126324/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

25. september 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-126324

Tsiviilasi

M. M. hagi M. M. vastu elatise nõudes

Hagihind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. M. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: K. M. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider

Kostja: M. M. (isikukood XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Raiko Paas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M. M.lt M. M. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 17.07.2024.a kuni

hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a summas 287,72 eurot kuus (272,76 eurot

baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2025.a),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-

tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

3. M. M.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 15. kuupäevaks K.

M.e arvelduskontole nr XXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis M. M.“.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 17.07.2024.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus

kostjalt välja mõista igakuise elatise 310 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avaldusele vastuväited, anti 14.08.2024.a. tsiviilasi üle menetlemiseks

Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 27.08.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja taotleb hagis

elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 17.07.2024.a. Hageja

elab emaga. Hageja viibib kostjaga koos 6 päeva kuus, kuid on nendel kuuel päeval

kostjaga koos üksnes 5 tundi. Kostja maksab hagejale elatist 175 eurot kuus, kuid see ei

ole piisav.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja tasub hagejale igakuiselt 175 eurot.

Kostja on pakkunud hagejale, et võtab hageja vähemalt 7 päevaks enda juurde. Selliselt

saaks kostja anda elatist vahetult ning hagejale tasutav elatis oleks väiksem. Hageja viibib

kostja juures 6 päeva kuus. Kostja leiab, et ei oma tähtsust, kas hageja viibib kostjaga ka

öösel, kuna laps magab ja tema kulud tuleb kanda eelkõige päevasel ajal. Seega tuleks

kohtul vähendada elatist 6 päeva võrra. Hageja ei ole hagis arvesse võtnud lapsetoetust.

Kostja on hiljaaegu kaotanud oma töö ja võtnud ennast töötuna arvele. Lisaks on kostjal

ka teine laps, kes õpib XXX ja keda kostja igakuiselt rahaliselt toetab. Kostja palub kõiki

eelnevaid asjaolusid elatise väljamõistmisel arvestada.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 17.07.2024.a miinimummääras (dtl

27).

8. Kostja palub kohtul seda vähendada selliselt, et kostja tasub hagejale elatist 175 eurot

kuus. Kostja on ennast töötuna arvele võtnud ning elab säästudest. Kostja alles otsib

erialast tööd. Kuivõrd kostja peab tasuma ka enda elamiskulude eest, siis pole ta

võimeline elatist miinimumsummas tasuma (dtl 38, 86).

9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 17.07.2024.a miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

12. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik

esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

13. Kostja on palunud elatist vähendada, kuna ta on töötu ja elab hetkel säästudest. Kostja

otsib praegu erialast tööd ja loodab varsti tööle saada. Kostja igakuised kulutused on 750

eurot kuus (toit 300 eurot, kommunaalkulud 250 eurot, transport ja side 200 eurot) ning

lisaks tasub kostja igakuiselt eluasemelaenu (dtl 86). Hageja leiab, et asjaolu, et

alaealisele lapsele elatist maksma kohustatud vanem on töötu, ei ole seadusejärgse

miinimumelatise vähendamise aluseks. Hagejale on teada, et kostja töötab tegelikult alates

11.10.2024.a Vilcon Ehitus OÜ-s (dtl 107-108).

14. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 15).

15. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).

16. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud rahvastikuregistrisse,

äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et hageja

emal on üks alaealine laps s.o hageja. Hageja emale kuulub kinnistu ¼ kaasomandist

XXX ning korteriomand XXX, millele on seatud hüpoteek. Hageja emal puuduvad

sõidukid ning osalused äriühingutes (dtl 127-133).

17. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud rahvastikuregistrisse,

äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et kostjal on

üks alaealine laps s.o hageja. Kostjale kuulub korteriomand XXX, millele on seatud

hüpoteek. Kostjale kuuluvad järgmised mootorsõidukid Jaguar XXX, Kia Rio XXX,

mopeed Keeway XXX. Kostjale kuulub ainuisikuliselt äriühing Z OÜ (dtl 116-124).

18. Kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01.12.2023.a kuni 17.09.2024.a nähtub, et kostja

sai töötasu P AS-st november 2023.a kuni juuni 2024.a eest vahemikus 2120-2465 eurot.

Augustis 2024.a on kostja saanud töötasu 5468,13 eurot (dtl 45-63).

19. Kostja esitas 25.04.2025.a kohtule pangakonto filtreeritud väljavõtte perioodi

01.10.2024.a kuni 14.04.2025.a kohta, millest nähtub, et kostja on Eesti Töötukassalt

saanud töötuskindlustushüvitisi järgmiselt: 08.10.2024.a 939,79 eurot, 07.11.2024.a

1387,31 eurot, 09.12.2024.a 1342,56 eurot (+ koolituse stipendium 42,24 eurot),

08.01.2025.a 1163,62 eurot, 06.02.2025.a 901,91 eurot, 07.03.2025.a 814,63 eurot,

08.04.2025.a 232,75 eurot (dtl 104).

20. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale miinimummääras elatist tasuma või et kostja

varaline seis oleks kehvem kui hageja ema oma. Kostja on saanud isegi töötuna

miinimumpalgast suuremat hüvitist. Samuti omab ta ka mitmeid sõidukeid. Kostja

varanduslik seisund ei saa olla hageja emast kehvem ka kodulaenu pärast, kuivõrd

kinnistusraamatust nähtuvalt, on ka hageja ema korteriomand koormatud hüpoteegiga.

Lisaks on hageja kohtule avaldanud, et tegelikult kostja töötab alates 11.10.2024.a XXX

ettevõttes V OÜ ilma lepinguta (dtl 107-108). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja

ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, et kostja terviseseisund ei luba tal töötada või et

kostja on kandideerinud tööle, kuid pole osutunud valituks. Seega puudub kohtu arvates

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

21. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

22. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata

Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri

2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

23. Kostja on avaldanud, et tal on veel üks täisealine laps (sündinud 18.02.2004.a), kes õpib

ülikoolis ning kostja tasub lapsele igakuist elatist. Hagi tuleks rahuldada selliselt, et see ei

kahjustaks teise lapse ülalpidamist (dtl 85-86). Hageja leiab, et käesoleval juhul, puudub

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Tulenevalt PKS § 98 lg 1

sättest, tuleb eelistada alaealist last. Kostja teine laps on täisealine, s.o 20 aastane ning

kostja on tasunud täisealisele lapsele 300+ eurot kuus, mis tähendab, et kostja on

eelistanud täiskasvanut last alaealisele lapsele, mis on seadusega vastuolus (dtl 67).

24. Kohus nõustub hagejaga, et kostja tõenditest nähtub, et kostja on eelistanud täiskasvanud

last alaealisele. Samuti nähtub, et vaatamata väidetavale sissetulekute vähenemisele omab

kostja vahendeid elatise maksmiseks täisealisele lapsele. Kostja pangakonto väljavõttest

nähtub, et kostja tasus täiskasvanud lapsele perioodil 13.09.2022.a kuni 04.09.2024.a

keskmiselt 300 eurot kuus ning mõned kuud rohkem, nt juuli 2023.a 500 eurot + laager

150 eurot, märts 2024.a 640 eurot (dtl 43). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta sellistes

summades täiskasvanud lapsele elatist tasus ning kas laps õppis osalise või

täiskoormusega, kas töötas kooli kõrvalt või mitte. Samuti ei ole väljatoodud ega esitatud

tõendeid lapse igakuiste kulude kohta. Seega on kostja ise kinnitanud ja esitanud tõendid,

et annab teisele täiskasvanud lapsele ülalpidamist suuremal määral kui hagejale, mis

tähendab seda, et hagejale miinimumsummas elatise väljamõistmisel ei saa teine laps

kuidagi jääda vähemkindlustatuks. Alates XXX.a sai kostja teine laps 21-aastaseks ning

kostjal puudub alates veebruar 2025.a ülalpidamiskohustus (dtl 42). Eeltoodust tulenevalt

puudub mõjuv põhjuse elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.

25. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

26. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

27. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka

tõendama(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;

28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

28. Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Kohtule esitatud

poolte seisukohtadest nähtub, et kostja ei viibi hagejaga koos 7-15 päeva kuus, vaid on

üksnes tahtnud seda teha (dtl 38). Hageja on avaldanud, et viibib kostjaga koos iga nädala

neljapäeval alates kella 16:30 kuni sama päeva õhtuni kella 21:00. Lisaks alates

septembrist 2024.a kaks korda kuus reedeti peale lasteaeda kuni sama päeva õhtuni kella

21:00-ni (dtl 27). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud. Kohus selgitab, et seadus ei

näe ette olukorda, et elatise summat vähendatakse proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui vanem väidetavalt vaid soovib veeta lapsega aega,

aga tegelikkuses seda ei tee. Kuivõrd hageja viibib kostjaga koos alla 7 päeva kuus, siis

puudub alus elatise vähendamiseks ka sel alusel.

29. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstava lapsetoetusega (dtl

38).

30. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja

poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste

vahel.

31. Kohus selgitab, et lapsetoetus on juba elatise miinimumsummast maha arvutatud

automaatselt (vt

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Seega pole võimalik

miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvutada.

32. Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hageja elukorralduse raskuskese on

seotud ema elukohaga, kes korraldab hageja igapäevaelu küsimusi ja annab panuse hageja

eest hoolitsemisse ning tema vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejast lahus ja tema

panus hageja vajaduste katmisel on niigi väiksem ja tal tuleb seega ülalpidamiskohustust

täita üksnes hagejale elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et kostja vahetult

igapäevaselt hageja ülalpidamises ei osale, tema igapäevaste tegevuste, toimingute

korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes hageja ema.

33. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb elatis välja mõista alates 17.07.2024.a vastavalt

PKS §-le 101.

34. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses

taotletud arveldusarvele iga kuu 15. kuupäevaks.

35. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

36. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 17.07.2024.a

juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat

elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida

alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

37. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

38. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

39. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik