2-25-12787/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-12787

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.09.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-12787

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.K. vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

728,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

asukoht: XXX, 10149 XXX), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, XXX);

Kostja: K.K. (isikukood: XXX; elukoht xxxxx XXX xxxxx,

XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 489,49 eurot,

06.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 148,95 eurot ja sissenõudekulud 10

eurot.

3. Välja mõista K.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 07.08.2025 tasumata põhivõlalt

(489,49 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitise osas summas 30 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 4% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 96% ulatuses

K.K. kanda.

2. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud summas 355 eurot,

millest 175 eurot on riigilõiv ja 180 eurot (km-ta) õigusabikulud.

3. Välja mõista K.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 340,80

eurot.

4. Välja mõista K.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

2-25-12787

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele (resolutsiooni p-d 1-3) kirjaliku kaja otsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi

kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099,

LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a

EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja

märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 5 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik

Hageja esitas 06.08.2025 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingutest (02.04.2019 kliendileping nr 27787828,

29.07.2019 seadmete kasutamise leping nr 945043, 10.11.2020 seadmete kasutamise leping nr

1214208) tulenev põhinõue 489,49 eurot + Telia Eesti AS kulud 20 eurot, viivised 148,95 eurot

(põhinõudelt viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.12.2022 kuni hagi esitamiseni

06.08.2025 seadusjärgses määras) ning sissenõudmiskulud 20 eurot (saadetud kirjad 20.12.2024

5 eurot ja 27.12.2024 5 eurot ning muud kulud 10 eurot – nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate kirjade ja e-

kirjade kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Lisaks viivised seadusjärgses määras

põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Telia Eesti AS-ga kliendi- ja seadmete kasutamise

lepingud, mille alusel osutas Telia kostjale teenuseid ning kostja kohustus tasuma saadud

teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata üheksa

arvet:

-

Arve nr 20220816193455 maksetähtpäevaga 20.09.2022 summas 88,46 eurot;

-

Arve nr 20220816193906 maksetähtpäevaga 20.09.2022 summas 64,92 eurot;

-

Arve nr 20220917302588 maksetähtpäevaga 20.10.2022 summas 66,21 eurot;

-

Arve nr 20220917302822 maksetähtpäevaga 20.10.2022 summas 65,56 eurot;

-

Arve nr 20221018041772 maksetähtpäevaga 20.11.2022 summas 18,85 eurot;

-

Arve nr 20221018042248 maksetähtpäevaga 20.11.2022 summas 35,72 eurot;

-

Arve nr VH036027 maksetähtpäevaga 21.11.2022 summas 5 eurot;

-

Arve nr 20221118753385 maksetähtpäevaga 20.12.2022 summas 149,77 eurot;

-

Arve nr VH041633 maksetähtpäevaga 01.05.2023 summas 15 eurot.

Põhinõue kokku 489,49 eurot ja kulud 20 eurot.

Telia ütles lepingu üles 07.11.2022 ning loovutas 18.11.2024 nõude hagejale.

12.08.2025.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

2-25-12787

Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus

toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 22.08.2025. Kostja ei ole kohtu poolt antud

tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel

on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning

need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista.

Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole õiguslikult osaliselt põhjendatud.

VÕS § 113² lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro

ja kuni 1000 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kokku 40 eurot – Telia Eesti AS-i

poolt loovutatud nõudes 20 eurot ja hageja enda poolt 20 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on

tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev

isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks

kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal

õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning

võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga.

Tarbijalt on õigus nõuda lepingu kehtivusajal tasu ühe meeldetuletuskirja saatmise eest ning

pärast lepingu lõppemist tasu kolme meeldetuletuskirja eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud

muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine

2-25-12787

jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust,

s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud

vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada.

Teave lepingu lõppemise kohta, meeldetuletuskirjade saatmise aja, sisu ja viisi kohta ning muude

toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest tagaseljaotsust tehes saab

kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud

hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt

omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile

lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on

hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei

saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks.

Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata.

Hagist nähtub, et hageja ise on kahel korral (5 eurot + 5 eurot) kostjale meeldetuletuskirjad

saatnud ning ei esine VÕS § 1132 lg-s 3 märgitud piiranguid. Selles osas on sissenõudmiskulude

hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist millal, mis sisuga ja mis viisil on

Telia Eesti AS saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletuskirju. See, et Telia Eesti AS on kostjale

esitanud nende kulude eest arved nr VH036027 ja VH041633, ei ole automaatselt nõude aluseks

ega näita, millal täpselt meeldetuletuskirjad saadeti, mis kanaleid pidi kirjad saadeti ning mis oli

kirjade sisu. Kohus märgib, et maksetähtaegasid arvestades oli vähemalt üks võimalik kiri

saadetud ajal, mil toimus ülesütlemine. Kohus selgitab, et meeldetuletuskirju tuleb mõista

kitsendavalt arvestades VÕS § 1132 tarbijakaitselist iseloomu. Meeldetuletuskiri on tarbijale

kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk

VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära

maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega

ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või

nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva

võlgnevuse tasumise kohustust. Seega on oluline teada ka Telia Eesti AS-i saadetud kirjade sisu,

mida hagist üldse ei nähtu. Kohus jätab Telia Eesti AS-i loovutatud kulude nõude summas 20

eurot rahuldamata.

Samuti ei nähtu hagist hageja poolt tehtud muude toimingute täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis

kulu eest on hageja teinud päringuid, kuhu ja millal võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et

selles osas ei saa nõuet õiguslikult põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on

üldisemalt teinud mingeid muid toiminguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise

nõue õiguslikult põhjendatud 10 euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata.

Hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue on põhjendatud kokku 10 euro ulatuses.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 489,49 eurot,

06.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 148,95 eurot ja sissenõudekulud 10 eurot.

Lisaks täiendava viivise alates 07.08.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP

intress + 8% aastas) põhinõudelt 489,49 eurot, kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja

4% ulatuses hageja kanda.

2-25-12787

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista

nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu

tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud.

Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 253,50 eurot. TsMS § 175 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 253,50 eurot (km-ta, sest

hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 1,5 h

(alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine

ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169€/h (km-ta, sest hageja on

käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat

töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt.

Arvestades asja keerukus, mahtu ja hagi lühikest sisu, on ajakulu 1,5h kohtu hinnangul

põhjendatud.

Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h

vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja

esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi sisu (rahuldamata jäänud nõude osas

hagis asjaolud puudulikud) on põhjendatud tasumääraks 120€/h.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 355 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja

180 eurot lepingulise esindaja tasu (1,5h x 120€/h).

Kohus jättis menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda ja 96% ulatuses kostja kanda. Hageja

menetluskuludest (355 eurot) jääb hageja kanda seega 14,20 eurot ja kostja kanda 340,80 eurot.

Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid

tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 340,80 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik