2-24-136793/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-136793

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Y.Y vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

133,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806, asukoht XXX, , XXX; lepinguline esindaja

Silver Eensaar;

Kostja Y.Y , isikukood XXX; elukoht XXX-i, XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Y.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista kostjalt Y.Y hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Tele2 Eesti

AS ja kostja 10.04.2019 sõlmitud sideteenuste lepingu ja 31.10.2020 sõlmitud

seadme rendilepingu alusel põhivõlg 57,78 eurot, perioodil 19.09.2023 kuni

19.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 11,95 eurot ja sissenõudmiskulud 25

eurot.

3. Välja mõista kostjalt Y.Y hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis

tasumata põhivõla jäägilt kokkulepitud määras 0,05% päevas alates 20.12.2024

kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 244 eurot.

6. Välja mõista kostjalt Y.Y hageja Aktsiaselts PlusPlus kasuks menetluskulude

katteks 244 eurot.

7. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Y.Y (kostja) vastu,

paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 77,78 eurot, sissenõudekulud 25

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 16,53 eurot ja edasiulatuva viivise kokkulepitud

määras 0,05% päevas põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Kuna kostja on tasunud 20 eurot,

vähendas hageja põhinõuet 20 euro võrra ja sissenõutavaks muutunud viivise summat

4,58 euro võrra.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 10.04.2019 lepingu,

mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma

teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kuna kostja ei tasunud arveid alates 01.09.2023,

ütles Tele2 Eesti AS lepingu üles 30.01.2024 ja loovutas 24.04.2024 lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale. Hagejal puudub info, et kostja oleks tahtnud lepingut ise

varem lõpetada.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kostja pöördus lepingu lõpetamise sooviga teenuse osutaja poole 05.10.2023

veebivestluse kaudu, chat-akna vahendusel. Kostja pöördus Tele2 poole ka telefoni teel.

Kostjale ei saadetud infot vestluse kohta e-postile. Kostja sai klienditeenindajatelt

vastuolulist infot, mistõttu tal ei olnud võimalik aru saada, millist täpset toimingut pidi ta

veel tegema, et arveldamine lõppeks. Kostja ei saanud mõistlikult teada, et lepingut ei ole

lõpetatud enne, kui oli hilja. Kostjale on esitatud arveid, millelt nähtuvalt ei ole teenust

kasutatud, seega ei ole nõue põhjendatud. Kostja on hagejale inkassomenetluses tasunud

20 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus

hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Sama paragrahvi teise lõike järgi tagab kohus sellises

menetluses kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste

menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea

korraldama kohtuistungit. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses,

võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kohus menetleb hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

7. Poolte vahel puudub vaidlus, et Tele2 Eesti AS ja kostja on 10.04.2019 sõlminud lepingu

sideteenuste kasutamiseks ning 31.10.2020 lepingu lisa LTE Advanced Ruuteri rendile

võtmiseks (dtl 35). Tele2 Eesti AS on viidatud lepingute alusel esitanud teenuse

osutamise eest arveid, mida kostja ei ole alates 01.09.2023 tasunud. Lepingutele

kohalduvate üldtingimuste p 3 esimene lause kohaselt Tele2 koostab ja edastab kuu

alguses arve eelneva kalendrikuu kohta (dtl 38). Kostjale on esitatud arved 01.09.2023,

01.10.2023, 01.11.2023 ja 01.12.2023. 01.04.2024 seisuga oli kostja võlg

telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees 77,78 eurot (dtl 42-57). Kuna kostja tõi

esile, et kolmas isik on tasunud hagejale tema nimel 20 eurot võlast, vähendas hageja

nõuet 57,78 euroni (dtl 80). Ülejäänud osas ei ole hageja nõude arvestust vaidlustatud.

8. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et kostja hinnangul ei ole hagejal nõuet tema

vastu, kuna kostja lõpetas lepingu teenusepakkujaga 05.10.2023, edastades teate Tele2

Eesti AS-ile veebivestluses klienditeenindajaga. Kostja ei ole viidanud lepingust

taganemisele ning arvestades lepingute sõlmimise kuupäevi, puudub ka alus seda

asjakohaseks pidada.

9. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Lepingupool ütleb lepingu üles

ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja

see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1).

10. Kostja väide lepingu ülesütlemise kohta on paljasõnaline, kuna kostja ei ole esitanud

ühtegi tõendit ülesütlemisavalduse tegemise kohta. Kostja on esile toonud, et ta ei saa

vastavat asjaolu tõendada, kuna ta ei teinud kuvatõmmiseid ning tal puudub ligipääs

vastavale vestlusele, kuna neid säilitatakse üksnes 90 päeva (dtl 95). Kostja hinnangul

peab hageja tõendama, et kostja ei ole lepingut üles öelnud.

11. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Nagu kohus on 19.08.2025 määruses selgitanud, siis

hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1 esimene lause).

Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid

asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet

tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13).

12. Puudub vaidlus selles, et pooled on sõlminud kehtivad lepingud, seega ei ole asjakohased

kostja vastuväited selle kohta, et hageja peab tõendama lepingu nn edasist kehtivust.

Asjaolusid arvestades on hageja jaoks koormav tõendada negatiivset asjaolu, samas kui

kostjal oli mõistlikult võimalik ülesütlemisavalduse tegemise ja edastamise kohta

tõendeid koguda. Hageja on ka põhistanud, et tal ei ole võimalik vestlusajalugu esitada

(dtl 86). Kohtu hinnangul puudub alus tõendamiskoormise ümberpööramiseks.

13. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et on teinud teenusepakkujale kehtiva

ülesütlemisavalduse. Kostja väide lepingute ülesütlemise kohta veebilehe vestlusaknas on

paljasõnaline. Kostjal puudusid takistused teha väidetavast vestlusest kuvatõmmised või

salvestada vestlused hiljem, enne nende kustutamist. Kostja toob ise esile, et

teenusepakkuja jätkas talle arvete saatmist ka pärast seda, kui kostja oli soovinud lepingu

lõpetada. Kohtu hinnangul pidi kostja sellest mõistlikult järeldama, et teenusepakkuja ei

ole tema avaldust kätte saanud. Kostja ei ole tõendanud, et on pöördunud teenusepakkuja

poole avaldusega kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

14. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta on lepingud 05.10.2023 kehtivalt üles öelnud ja

teenusepakkuja ei oleks tohtinud talle arveid esitada. Samuti ei ole kostja põhjendanud

ega tõendanud, kuidas välistas väidetav lepingu ülesütlemine enne seda kuupäeva

osutatud teenuste eest tasumise.

15. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

16. Hageja nõuab poolte lepingute ja 01.09.2023, 01.10.2023, 01.11.2023 ja 01.12.2023

esitatud arvete alusel põhivõla 57,78 eurot tasumist, mis tuleb eelnevat arvestades kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

17. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367).

18. Pooled on üldtingimuste p-s 3 leppinud kokku viivise määras 0,05% tasumata põhivõlast

päevas (dtl 31, 36, 38). Kostja on kohustuse täitmisega võlgnevusse sattunud alates

19.09.2023. Kohus mõistab välja viivise kokkulepitud määras põhivõlalt 5,29 eurot alates

19.09.2023, põhivõlalt 27,20 eurot alates 19.10.2023, põhivõlalt 18,29 eurot alates

19.11.2023, põhivõlalt 7 eurot alates 19.12.2023.

19. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (VÕS §

1132 lg 2 p 1). Hageja nõuab sissenõudmiskulude 25 eurot hüvitamist. Hageja toob esile,

et saatis kostja postiaadressile meeldetuletuskirjad 04.06.2024, 27.06.2024 ja 17.12.2024.

20. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

57,78 eurot, viivise ja sissenõudmiskulu 25 eurot.

Menetluskulude jaotus

21. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4, § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse.

22. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

23. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja õigusabikulu 3,5 tunni eest 427 eurot (koos käibemaksuga).

24. Kuna hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies

ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Asjaolu, et hageja on nõuet menetluse kestel

vähendanud, ei mõjuta tasutava riigilõivu suurust. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg

9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Arvestades, et tegemist on lihtsa

võlanõudega, samas ei ole hagiavalduses pühendatud konkreetse vaidluse asjaolude

avamisele sisuliselt rohkem kui üks lehekülg, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks

õigusabikulu ühe tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub

käibemaks, vastab kohtupraktikas tunnustatule. Kuna hageja on kinnitanud, et ei saa

tasutud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus õigusabikulu välja

koos käibemaksuga.

25. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 244 (100 + 20 + 124) eurot, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

26. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

27. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik