2-24-16905/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated2-24-16905/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. september 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-16905
Tsiviilasi
Wikmani LT OÜ hagi Osaühing ŠVESTEN vastu
võla nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 7 984,49 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Wikmani LT OÜ (registrikood 11554492),
asukoht Kadaka tee 70a, 12618 Tallinn
Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso, e-post:
XXX
Kostja: Osaühing ŠVESTEN (registrikood 10692602),
asukoht Rahu tn 40, Narva linn, Ida-Viru maakond,
20604; e-post: XXX
Kostja seaduslik esindaja: N. Š. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Määrata kostajel hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda
riigilõiv. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha
tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
1
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 6 299,12 eurot;
mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 1 685,37 eurot.
2. Hagi kohaselt müüs Wikmani LT OÜ (edaspidi hageja) ŠVESTEN OÜ-le (edaspidi
kostja) 19.12.2022 sõlmitud müügilepingu nr XXX alusel toidukaupa. Vastavalt lepingu
punktile 7.2 kohustus kostja hagejale kauba eest tasuma 14 päeva jooksul peale arve
saamist. Hageja esitas kostjale kauba eest arveid summas 6 799,12 eurot.
3. Kostja on tasunud arve nr 322106 osaliselt summas 500 eurot (arve jääk 924,09 eurot).
Ülejäänud arved on täies mahus tasumata. Seega, hagi esitamise seisuga on kostjal
hagejale tasumata 6 299,12 eurot, mis on kostja põhivõlaks.
4. Hageja ja kostja on lepingu punktis 8.1 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt
tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Seisuga 07.11.2024 (hagi esitamise
aeg) on hageja arvestanud viiviseid kokku 1 443,67 eurot, mille palub kostjalt välja
mõista.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja märgib oma vastuses
järgmist - kostja pole kunagi saanud hagis toodud kaupu, arvete väljastamine ei kinnita
kauba üleandmist (dtl 65).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. VÕS § 208 lg-s 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale
üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna
rahas ja võtma asja vastu.
7. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.12.2022 müügilepingu nr XXX, mille alusel
müüs hageja kostjale toidukaupa. Väited on tõendatud poolte vahelise lepinguga, mis on
kohtule esitatud (dtl 6-8).
Kohus kvalifitseerib poolte vahelise õigussuhte
müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 mõttes.
8. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt
lepingu punktile 7.2 kohustus kostja hagejale kauba eest tasuma 14 päeva jooksul peale
arve saamist. Hageja esitas Kostjale kauba eest arveid summas 6 799,12 eurot. Väide on
tõendatud arvetega (dtl 10-23).
9. Kostja on tasunud hagejale 500 eurot (dtl 25), ülejäänud osas on arved hageja väiteil täies
mahus tasumata.
10. Kohus selgitas hagejale eelmenetluses, et hagi rahuldamise eelduseks on kauba
üleandmine kostjale (VÕS § 208 lg 1) (dtl 68). Kohus palus hagejal selgitada, kas ja
millal on ta kauba kostjale üle andnud ning tegi ettepaneku oma väiteid tõendada. Hageja
selliseid tõendeid ei esitanud ja möönis ka istungil, et tal selliseid tõendeid ei ole.
Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja on tasumata arvetel märgitud kaupa tellinud ja
kauba kätte saanud, jätab kohus hagi põhinõude osas rahuldamata. Kohtu seisukohta ei
muuda ka asjaolu, et kostja on kunagi millegi eest hagejale tasunud. Varasemad
ärisuhted, tellimused ja tasumised ei ole kohtu hinnangul asjakohased ega tõenda arvetel
2
märgitud kaupade saamist. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja rikkumist ja jättis
põhinõude rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka kõrvalnõuded.
Menetluskulude jaotus
11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse
kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud
kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja ei
ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ja menetluskulude kandmist ei nähtu ka
kohtuasja toimikust. Kohus määrab kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude
suuruseks 0 eurot.
12. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise
vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Merit Helm
kohtunik
3