2-25-101335/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

25.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-101335

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi D. D. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3577,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS

(registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Aap Kulik, Leana Land

Kostja: D. D. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 12.08.2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2055,98 eurot, intressid 172,16 eurot ja

haldustasu 6 eurot.

3. Jätta rahuldamata tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev haldustasude nõue 0,1

euro ulatuses ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.10.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevad põhiosamaksed vastavalt 26.08.2025 esitatud

uuesti määratud tagasimaksetele järgmiselt:

10.06.2026 23,07 eurot

10.07.2026 29,33 eurot

10.08.2026 29,33 eurot

10.09.2026 29,33 eurot

12.10.2026 29,53 eurot

5. Jätta rahuldamata tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõla nõue 847,04 euro

ulatuses, intressinõue 73,57 eurot, lepingu haldustasude nõue 7,96 eurot, võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot ja viivisenõue.

6. Jätta hageja menetluskulud 66,39% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

33,61% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 302,07 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.03.2025 hagi kostja vastu ja 26.08.2025 alternatiivse

nõude. Menetluses on järgmised nõuded:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 12.08.2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 2055,98 eurot, intress

172,16 eurot, sissenõudekulu 10 eurot ning lepingu haldustasu 6,10 eurot;

mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.10.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 987,63 eurot, intress

73,57 eurot, viivis 57,08 eurot, sissenõudekulu 10 eurot ning lepingu haldustasu 7,96 eurot;

mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenev viivis alates 15.03.2025 kuni

tagastamata krediidisumma (987,63 eurot) täieliku tasumiseni 19,90% tagastamata

krediidisummalt aastas.

Alternatiivselt:

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.10.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevad põhiosamaksed alates 10.06.2026 vastavalt

26.08.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele, kokku 140,59 eurot.

2. Hageja on lepingust XXX tulenevate nõuete aluseks olevate asjaolude kohta esitanud

järgmised väited.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 12.08.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt andis

hageja kostjale üle 6010 eurot. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 26,90%

tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta (s.o 0,0747% päevas).

Krediidi kulukuse määraks oli 32,49%, mis oli arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 6010

EUR, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 26,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu on

90,15 EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 EUR kuus, et krediit võetakse kasutusele

viivitamatult ja täies mahus. Krediidi kogukulu oli 11 226,83 EUR.

Lepingus on väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, 26,90% aastas (s.o 0,0747% päevas).

2.2. Krediidisumma 6010 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 90,15 eurot, maksti välja

järgnevalt: kostja arvelduskontole 911,72 eurot, I OÜ-le 1079,37 eurot ja B AS-le 3928,76

eurot.

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info alusel

ning arvelduskonto XXX väljavõtte alusel.

Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 650 eurot neto (Lisa 10 –

incomes: „salary“ 650,00 ehk sissetulek: töötasu 650,00 eurot) ettevõttest aktsiaselts N (Lisa

10 – employments ja Lisa 11 – employer data (MTA andmed)). Kostja konto väljavõttelt

nähtus, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul oli töötasu 389,37 eurot

ja töötukassa töövõimetushüvitise toetus 303,21 eurot, keskmiselt kokku 692,58 eurot. Hageja

hinnangul oli adekvaatne arvestada Töötukassa kandeid regulaarse sisstuleku hulka, kuivõrd

nendel kuudel, mil Töötukassa toetust ei makstud, olid palgalaekumised kõrgemad. Seega

eeldatavasti oli töötukassa toetus seotud töölt eemal oldud haigushüvitisega, mis päädis selle

võrra väiksema palgalaekumisega. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi

120 eurot, mida ta soovib refinantseerida (Lisa 10 – refinanced liabilities, declared monthly

payment). Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid

krediidikohustusi 133 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks

moodustus 186,12 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 692,58

eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete

arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca

26,87(186.12/692,58*100)%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 73,13%

sissetulekutest ehk siis 506,46 eurot. Arvelduskontolt nähtus, et kostja ainsaks regulaarseks

majapidamiskuluks on kanded E OÜ-le, milleks olid üürimaksed, viimase kolme kuu

keskmiselt 228,33 eurot. Seega oli kostjal võimalik krediidikohustuste tasumisest üle jäänud

vahenditest tasuda regulaarseid majapidamiskulusid. Lisaks arvestas hageja

krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 0 ülalpeetavat, kostja on abielus ja elab

üürikorteris. Samuti omandas hageja infot kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta

E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat

maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.

Tarbimislaen puhul on maksimaalne laenuteenindusmäär vähemalt 55% sissetulekust, mille

tulemusena jääb kliendile elamiskulude ja muude kulude kandmiseks 45% tema

sissetulekutest. Loogiliselt, kohustuste korrektse tasumise korral kohustuste kogumaht ajas

üksnes väheneb. Ent krediidi väljastamisel on arvestatud, et ka juhul kui krediidivõtja

maksekohustused suhteliselt sissetulekutega peaksidki tulevikus suurenema, siis suudab

krediidivõtja oma kohustusi vaatamata nende suurenemisele täita.

2.4. Alates 12.08.2020.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 28.11.2024.a

on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kokku 8899,72

eurot. Sellest on arvestatud haldustasudeks 72 eurot, intressideks 4781,50 eurot,

krediidisumma katteks 3954,02 eurot, lepingutasu katteks 90,15 eurot ja viiviste katteks 2,05

eurot.

Hageja hoiatas krediidilepingus 28.10.2024.a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest

juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid.

Kostja oli krediidilepingu XXX raames osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise

osamaksega: 1) 25.08.2024 osamakse 186,12 eurot; 2) 25.09.2024 osamakse 186,12 eurot; 3)

25.10.2024 osamakse 186,12 eurot; 4) 25.11.2024 osamakse 186,12 eurot.

Hageja ütles 28.11.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja on lepingu ülesütlemise

teatise kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile

ja tähitud kirjaga.

2.5. Kostjal on lepingu järgi tagastamata krediidisumma 2055,98 (6010,00-3954,02) eurot.

Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas

172,16 eurot, mille hageja palub välja mõista.

Lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu 1.50 eurot

kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.08.2024 kuni 25.11.2024 tasuma lepingu

haldustasu 6 eurot. Samuti nõuab hageja lepingutasu november 2024 osamaksemakse eest

proportsionaalselt kuni ülesütlemiseni, so 26.11.2024-28.11.2024 perioodi eest 0,1 eurot.

Kokku haldustasu võlgnevus 0,1 eurot.

2.6. Lepingu üldtingimuste p. 5.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama

võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud

kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla

menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud

lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 10 eurot kostjale saadetud tasuliste

meeldetuletuskirjade eest: 1) 03.09.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 2) 16.09.2024

meeldetuletuskiri (tasuline); 3) 03.10.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 4) 16.10.2024

meeldetuletuskiri (tasuline). Seega palub hageja üldtingimuste p-de 5.3 ja 4.3 ning seaduse

alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku 10 eurot.

3. Hageja on lepingust nr XXX tulenevate nõuete aluseks olevate asjaolude kohta esitanud

järgmised väited.

3.1. Hageja ja kostja sõlmisid 19.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt andis

hageja kostjale üle 1760 eurot (see maksti 19.10.2021 välja kostja arvelduskontole XXX).

Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta (s.o 0,0553% päevas). Lepingus on väljendatud viivis aasta-

ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste

peatüki all, 19,90% aastas (s.o 0,0553% päevas).

Krediidi kulukuse määraks oli 24,62% ja see oli arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1760

EUR, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu on 0

EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 1,99 EUR kuus, et krediit võetakse kasutusele

viivitamatult ja täies mahus. Krediidi kogukulu oli 2 914,61 EUR.

3.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ning

arvelduskonto väljavõtete XXX, XXX, XXX alusel.

Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 950 eurot neto (Lisa 14 –

incomes: „salary“ 950,00 ehk sissetulek: töötasu 950,00 eurot) ettevõttest aktsiaselts N (Lisa

14 – employments ja Lisa 15 – employer data (MTA andmed)). Hageja tuvastas kostja

kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on

olnud töötasu 878 eurot kuus.

Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 138 eurot (Lisa 14 – External

liabilities, declared monthly payment). Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et

kostjal on igakuiseid krediidikohustusi 182 eurot. Kostjal oli varasemaid kohustusi Bigbank

AS ees kuumaksega 186,12 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse

suuruseks moodustus 48.59 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust 878 eurot

kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste

kohaselt (s.o väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca

47,46((48.59+182,00+186,12)/878,00*100)%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena

kasutusse 52,54% sissetulekutest ehk siis 461,29 eurot. Arvelduskontolt nähtus ainsa

regulaarse majanduskulu kandena maksed T AS-ile regulaarselt iga kuu summas 41,90 eurot.

Seega jäi kostjal sissetulekutest vahendeid majapidamiskulude kandmiseks. Lisaks arvestas

hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavat, kostja elab kooselus,

üürikorteris.

Samuti omandas hageja infot kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta E-

krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat

maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.

3.3. Hageja hoiatas krediidilepingus XXX 14.10.2024.a. saadetud teatega 6 kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Kostja oli krediidilepingu XXX raames osaliselt või täielikult viivituses vähemalt

3 järgmise osamaksega: 1) 25.08.2024 osamakse 32,66 eurot; 2) 25.09.2024 osamakse 48,59

eurot; 3) 25.10.2024 osamakse 48,59 eurot; 4) 25.11.2024 osamakse 48,59 eurot. Hageja ütles

28.11.2024.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Alates 19.10.2021.a (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 28.11.2024.a on

kostja kokku tasunud 1619,41 eurot. Kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole

krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on

hageja nõue ümberarvestuse kohaselt 140,59 eurot (väljastatud krediit 1760 eurot, millest

maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 1619,41 eurot).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Otsuse tegemise eeldused

4.1. Kostjale on hagiavaldus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ja ning

saadetud ka kostja e-postiaadressidele, alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus on

kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud. Kostja vastanud ei ole. Kohus menetles

hagi lihtmenetluses ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses.

4.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

5. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

5.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud. Lepingu nr

XXX (dtl 53) on kostja digiallkirjastanud 12.08.2020 ning lepingu nr XXX (dtl 69)

19.10.2021.

Kummagi lepingu digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht,

tarbijakrediidilepingu põhitingimused, tarbijakrediidilepingu üldtingimused, maksegraafik.

Lepingudokumentide kostjale püsival andmekandjal esitamise kohta selgitas hageja, et

mõlemal juhul saadeti leping lepingu sõlmimise päeval kostja e-postiaadressile, 12.08.2020

XXX ja 19.10.2021 XXX. Ning et lisaks on lepingudokumendid kostjal kättesaadavad ka

hageja iseteeninduskeskkonnas.

Hageja on tõendanud maksekorraldustega (dtl 62-64 ja dtl 77) enda väiteid laenude välja

maksmise kohta.

Lepingutes toodud krediidi kulukuse määr (esimesel lepingul 32,49%, teisel lepingul 24,62%)

ei ületanud lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalseid määrasid.

Kohus tuvastas eeltoodu alusel, et kostja oli teinud tahteavalduse lepingute sõlmimiseks,

lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid, laenud on kostja kasutusse antud,

lepingudokumendid olid kostjale kättesaadavaks tehtud ning lepingud ei olnud tühised

krediidi kulukuse määra ületamise tõttu.

6. Vastutustundliku laenamise kohustus

6.1. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise

kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega)

punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult

eluasemekuludega;

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2. Hageja on lepingu nr XXX sõlmimise eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise

kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.3 toodud väited.

Tõenditena on hageja esitanud faili „laenutaotlus“ (dtl 89), kostja konto lõpuga 7026

väljavõtte perioodi 01.04.2020-04.08.2020 kohta (dtl alates 97) ja faili „registripäringud“ (dtl

93).

Konto väljavõttelt nähtub hageja väidetud suuruses kostja sissetulek. Kohus märgib, et hageja

esitatud tõenditest nähtuvalt kostja oli 2020. a alguses olnud sissetulekuta, kuid laenu andmise

ajaks oli ta saanud 4 kuud järjest samalt tööandjalt palka.

Konto väljavõttelt nähtuvad ka hageja väidetud finantskohustused I ja B AS ees, millised

kostja refinantseeris hagejalt saadud laenuga (laenu arvelt maksis hageja otse nende

krediidiandjate kontodele). Konto väljavõttelt ei nähtu kandeid kostja enda kontode vahel.

Seega sai hageja arvestada, et kostja finantskohustuseks saab olema hagejalt endalt võetud

laen, kuumaksega 186,12 eurot. Kohus märgib, et lisaks kahe laenu refinantseerimisele sai

kostja hagejalt siiski ka laenu juurde, 911,72 eurot.

Konto väljavõttelt nähtub ka hageja väidetud üürikohustus, kahel kuul on tasutud 245 eurot,

ühel kuul vähem. Kostja konto väljavõttelt muid elusasemega seotud kulusid ei nähtunud.

Kostja ise oli oma sissetulekuks märkinud 650 eurot kuus, kuid hageja võttis aluseks suurema

sissetuleku 692,58 eurot. Kui arvestada kostja enda avaldatud sissetulekuga 650 eurot kuus,

arvestada maha uue laenu finantskohustus 186,12 eurot kuus ja üür 245 eurot kuus, jääb järele

218,18 eurot. Äärmiselt kokkuhoidlikult elades võib olla võimalik sellise summaga kuus

saada söönuks; see ei jäänud ka alla Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile. Selles

olukorras pidi hageja olema kriitiline, arvestades, et kostja võttis tarbimislaenu juba

kolmandat korda. Samas ei saa eeltoodu põhjal kindlalt väita, et kostja ilmtingimata ei olnud

maksevõimeline.

6.3. 10 kuud hiljem andis hageja kostjale uue laenu, 1760 eurot. Hageja kogutud kostja konto

väljavõtetest nähtub, et vahepealsel ajal oli kostja võtnud laene kolmelt krediidiandjalt: I AS

(krediidikonto leping), T AB ja B OÜ. Kostja elas enda väitel jätkuvalt üürikorteris, kuid üüri

suurus on teadmata, sest hageja seda välja selgitanud ei ole. Kuigi kostja palk oli vahepeal

suurenenud (kostja laenutaotlusse märkinud 950 eurot, hageja arvestanud 878 eurot), on selge,

et kostja oli läinud ülelaenamise teele. Ka kostja konto väljavõttelt nähtub, et võetud laenud

kulusid igapäevakulutustele ning kostja ei elanud säästlikult. Hageja professionaalse

krediidiandjana pidi mõistma, et selliste tarbimis- ja laenuvõtmisharjumuste puhul jõuab

kostja paratamatult ühel hetkel olukorda, kus laenud on kasvanud üle pea ning võetud

kohustusi täita ta ei suuda. Sellele vaatamata andis hageja kostjale viienda tarbimislaenu (kui

arvestada ka teadaolevaid, eelmise laenuga refinantseeritud tarbimislaene, oli see kostjale

lühikese aja jooksul juba 7 kord tarbimislaenu võtta). Seega on kohus seisukohal, et kui

esimese laenu andmisel võis hageja veel uskuda kostja krediidivõimesse (kuigi see oli

piiripealne), siis teise lepingu sõlmimisel ei saanud hagejal kuidagi tekkida enam veendumust,

et kostja suudab kogu lepingu perioodi jooksul lepingust tulenevad kohustused täita.

Teisisõnu on kohus seisukohal, et lepingu nr XXX sõlmimisel rikkus hageja vastutustundliku

laenamise kohustust.

7. Lepingust nr XXX tulenevad nõuded

7.1. Esimese lepingu alusel nõuab hageja põhivõlga (tagastamata laenusumma) 2055,98 eurot.

Hageja väitel on kostja poolt tasutust arvestatud esimese lepingu põhivõla katteks 3954,02

eurot.

Hageja väitel on kostjal tasumata osamaksed alates 25.08.2024. Hageja esitatud maksete

laekumise ja arvestamise failist nähtub, et kostja on viimase tagasimakse teinud 8.08.2024,

ning selle arvelt on täielikult tasutuks loetud 25.07.2024 põhiosamakse.

7.2. Intresse nõuab hageja 172,16 eurot ning hageja väitel on kostjal tasumata intressimaksed

alates 25.08.2024 kuni 25.11 (s.o 49,16+43.05+39,88+37,85) + 2,22 kuni 27.11.2024.

Hageja on esile toonud, et saatis kostjale lepingu üles ütlemise hoiatuse, andis võla tasumiseks

täiendava tähtaja, mis oli vähemalt 2 nädalat ning saatis üles ütlemise teate 28.11.2024.

Hageja selgitas täiendavalt, et üles ütlemise hoiatus saadeti e-postiaadressile XXX 28.10.2024

kl 12.00 ja üles ütlemise teade samale e-postiaadressile 28.11.2024 kl 12.00.

Kohus tuvastab eelpooltoodu alusel, et üles ütlemise eeldused olid täidetud ning lepingu saab

kehtivalt üles öelduks lugeda.

7.3. Hageja nõuab ka haldustasu 6,10 eurot, nelja kuu ja 3 päeva eest. Samas ei ole hageja

esile toonud, et haldustasu oleks arvestatud päevades; hageja väitel arvestati haldustasu 1,5

eurot kuus ja see tuli tasuda igakuise kuumaksega. Seega kuna lepingu üles ütlemiseni oli

sissenõutavaks muutunud 4 kuu haldustasud (kokku 6 eurot), mõistab kohus need välja ja

jätab rahuldamata 0,1 euro ulatuses haldustasu nõude.

Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 397, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja

põhivõla 2055,98 eurot, intressid 172,16 eurot ja haldustasu 6 eurot.

7.4. Võla sissenõudmiskulude osas on hageja viidanud lepingu üldtingimuste punktidele 5.3 ja

4.3. Need punktid sätestavad: Krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla

sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga

seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada

vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud

krediidiandjale koheselt tasuma tasumata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud

tasumata intressi ja lepinguhaldustasu, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused.

Lepinguliste kohustuste kohese täitmisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda

krediidisaajalt viivist vastavalt peatükile 6 ning viivist ületava kahju hüvitamist.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte

piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut

kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja ei ole esitanud hinnakirja. Seega ei ole hageja tõendanud, et lepinguline kokkulepe oli

5 euro tasumise kohta ühe meeldetuletuskirja eest. Hageja ei ole ka tõendanud, et kulud

tekkisid just sellises ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot.

8. Lepingust nr XXX tulenevad nõuded

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud

tagajärjed: lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga ning muid

tasusid kostja ei võlgne.

Tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest jääb hageja VÕS § 4034 lg 7

alusel rahuldamata algne põhivõla, intressi, viivise ja haldustasu nõue. Hageja on esitanud

nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude (dtl 162).

Kostjale maksti krediiti välja 1760 eurot. Hageja on tagasimakseid uuesti määranud (dtl 164),

samale perioodile, mis oli lepingus toodud maksegraafikus, võrdsete osamaksetena 29,33

eurot kuus (v.a viimane, 29,53 eurot), kokku 1760-le eurole. Intressiarvestust seadusjärgse

intressimäära alusel hageja alternatiivse nõudega esitanud ei ole.

Hageja väitel on kostja kokku tagasimakseid teinud 1619,41 eurot. Arvestades kostja poolt

tasutu põhiosamakse katteks, on kostjal täielikult tasutud maksegraafiku osamaksed kuni

10.05.2026 ning lepingut ei saa 28.11.2024 kehtivalt üles öelduks lugeda, kuna selleks

hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas.

Hageja toob välja, et kostja ei ole alates 09.08.2024 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, st

kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset rohkem kui 1 aasta, mistõttu võib

eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada,

et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus nõustub, et hagejal on alust arvata, et kostja ei

tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 403 4

lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja igakuised põhiosamaksed vastavalt 26.08.2025 uuesti

määratud maksegraafikule, järgmiselt (kokku 140,59 eurot):

10.06.2026 23,07 eurot

10.07.2026 29,33 eurot

10.08.2026 29,33 eurot

10.09.2026 29,33 eurot

12.10.2026 29,53 eurot

9. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud, milleks on riigilõiv 455

eurot. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133 ning RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud

menetluskulu.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

14.03.2025 esitatud hagi hind on 3577,02 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude lepingust nr

XXX tuleneva põhivõla osas summas 2055,98 eurot, intressinõude 172,16 eurot ja haldustasu

nõude 6 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude lepingust nr XXX tuleneva põhivõla osas

summas 140,59 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus hagi 2374,73 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud

hagihinnast (3577,02 eurot) 66,39%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud (riigilõivu) 66,39% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 33,61% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte

endi kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 66,39% hageja riigilõivust (455 eurot), millele

vastab summa 302,07 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole kostja menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik