3-25-2911/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2911

Määruse kuupäev

25. september 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus seoses haldus-, tsiviil- ja kriminaal-asjades

esitatud avalduste registreerimisega

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1. Kaebaja X.X. esitas 04.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis anti kohtualluvusel

üle Tartu Halduskohtule. Kaebuse nõudeks on: palun seletada mulle, mis toimub. Kaebuse

aluseks on, et kaebaja on saatnud kohtusse avaldused, kuid kohus ei soovi neid registreerida.

Kohtunik M. Persidskaja ei soovi kaebajaga suhelda. Kaebaja taotles riigi õigusabi (esindajat)

ja vabastamist riigilõivu tasumisest.

Kaebuses on nimetatud järgmisi kaebaja esitatud avaldusi:

* haldusasjad - kohtuasja 3-24-3027 dokument 8, kohtuasja 3-23-2522 dokument 16,

kohtuasja 3-22-261 dokument 7, kohtuasja 3-22-1480 dokument 7, kohtuasja 3-19-787

dokument 4, kohtuasja 3-19-714 dokument 6;

* tsiviilasjad - kohtuasja 2-15-7114 dokument 8, kohtuasja 2-15-4735 dokument 14;

* kriminaalasja 1-22-3719 dokument 44. Seda kohtuasja menetles maakohtus kohtunik M.

Persidskaja.

Kohtu seisukoht

2. Kohus tõlgendab kaebuse nõuet nii, et selleks on kaebajale selgituste andmine, miks ei ole

kaebaja nimetatud avaldusi kohtus registreeritud.

3. Kohus tagastab kaebuse haldusasjades ja tsiviilasjades esitatud avalduste registreerimise

kohta selgituste andmise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1

alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kui kaebaja esitab konkreetses

haldus- või tsiviilasjas taotlusi sisaldava avalduse, siis selle lahendamine toimub selle

kohtuasja raames vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus või tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras. Halduskohtu pädevuses ei ole sekkuda konkreetse haldus- või

tsiviilasja menetlusse.

4. Kohus tagastab kaebuse kriminaalasjas esitatud avalduse registreerimise kohta selgituste

andmise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Kohtupraktikas tunnustatakse isiku õigust esitada halduskohtule pärast kriminaalasja

menetluse lõppemist kaebus kriminaalasja toimikuga tutvumise nõudes, kui isik on seda

taotlenud kriminaalasja menetlenud maakohtult, kuid ei ole toimikuga tutvumist saavutanud.

Isiku avalduse registreerimisel puudub iseseisev tähendus ning kaebajal puudub subjektiivne

õigus algatada vaidlus tema avalduse registreerimise või selle kohta selgituste andmise

nõudes.

Kaebaja nimetatud kriminaalasja 1-22-3719 dokument 44 on kaebaja taotlus tutvuda

kriminaalasja toimikuga. Kohus ei suuna kaebajat esitama kriminaalasja toimikuga tutvumise

võimaldamiseks kohustamise nõuet, kuna kohtute infosüsteemi andmetel on toimik kaebajale

e-toimikus nähtavaks tehtud 17.09.2025.

5. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5

alusel, kuna määruse punktis 3 ja 4 toodud asjaoludel on kaebaja võimalus oma õiguse

kaitseks ilmselt vähene.

Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

6. Kohus selgitab kaebajale, et haldusasjades ei ole kohtul alati kohustust kaebaja avaldusele

vastata. HKMS § 55 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta tähelepanuta sama kohtu poolt juba

varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud

korduva avalduse. Tähelepanuta jätmine tähendabki seda, et kohus ei vasta kaebaja

avaldusele.

HKMS § 55 lg 3 tunnustele vastavate avalduste hulka kuulub kaebaja erinevates kohtuasjades

korduvalt esitatud avaldus, et kaebaja arvates hoitakse teda ebaseaduslikult Tartu Vanglas

ning võib-olla tema õige viibimiskoht on Tallinna Vangla või mingi teine asutus.

Halduskohtumenetluse normid ning kohtu teada ka tsiviil- ja kriminaalmenetluse normid ei

näe ette, et kohtunikul on kohustus igal ajal, s.h pärast vastava kohtuasja menetluse lõppemist

(endise) menetlusosalisega suhelda. Kaebajal on õigus nõuda, et tema taotlusi sisaldav

avaldus lahendatakse vastavas menetlusseadustikus sätestatud korras. Taotluse lahendamise

aega menetlusseadustikud enamasti ei sätesta. Nagu eespool öeldud, võib esineda ka avaldusi,

mille lahendamise kohustust kohtul ei ole.

7. Kohtu hinnangul on kaebaja käesoleva kaebuse esitamisega kaebeõigust ilmselgelt

kuritarvitanud. Samuti on kaebaja esitanud kohtule faktiväited, mille kohta kaebajale pidi

olema arusaadav, et need ei ole õiged. Kaebaja on kaebuses ära toonud numbrid, mis on tema

avaldustele omistatud kohtute infosüsteemis (näiteks 3-24-3027/8, 2-15-7114/8). Kaebajale

pidi olema arusaadav, et sel juhul on tema avaldus registreeritud vastava kohtuasja

dokumendina. Kaebaja on kaebuse esitanud samal päeval, kui ta esitas avaldused

kohtuasjades 3-24-3027, 3-23-2522, 3-22-261, 3-22-1480 ning üks päev pärast seda, kui ta

esitas avaldused kohtuasjades 3-19-787 ja 3-19-714. Kaks avaldust lahendati nende

esitamisele järgneval päeval. Praeguseks on enamus kaebuses nimetatud kaebaja avaldustest

lahendatud. Kui kaebaja oleks tegutsenud heas usus ning andnud kohtutele mõistliku

võimaluse tema avaldusi menetleda, siis oleks kaebuse esitamise vajadus ära langenud.

Kohus hoiatab kaebajat, et HKMS § 28 lg 2 kohaselt on kohtul õigus trahvida asja õiget, kiiret

ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist.

HKMS § 50 lg 2 alusel võib kohus eelneva hoiatuseta trahvida menetlusosalist, kes esitab

kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene.

8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks