1-25-2781/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

25. september 2025

Kohtuasja number

1-25-2781

Kohtukoosseis

Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Sergei Makarenko süüdistuses KarS § 199 lg 2

p-de 7, 8 ja 9 ning Valeri Leontjevi süüdistuses

KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi (kokkuleppemenetlus)

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 23. juuli 2025. a otsus

Apellant

Süüdistatav Sergei Makarenko

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Sergei Makarenko (ik 39405152517, Eesti Vabariigi

kodanik, elukoht XXX; ei tööta; varasemad

kriminaalkaristused kustunud; vahistatud alates 25.

märtsist

2025,

tõkend

tühistatud

apellatsioonimenetluses, vabastatud 21. septembril

2025)

Kaitsja

-

vandeadvokaat Anu Pärtel

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Valdo Gerassimov

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsus osas, millega määrati Sergei

Makarenkolt riigi kasuks välja mõistetud 2263 euro 52 sendi suuruse menetluskulu

tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust on igakuine menetluskulu osa 188 eurot 63 senti ja seda kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25.

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral tuleb lugeda tähtaeg saabunuks

menetluskulu tasumisele tervikuna.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et Sergei Makarenko peab tasuma temalt

maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu summas 2263 eurot 52 senti hiljemalt 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu tuleb tasuda maakohtu otsuses

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus

ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Sergei Makarenko apellatsioon rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist

kaitsja ja kannatanu advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Sergei Makarenko ja tema kaitsja Anu Pärtel sõlmisid 20. mail 2025

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe S. Makarenko

süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et kriminaalmenetluse kuluna tuleb süüdistatavalt välja mõista

sundraha 1329 eurot ja kaitsja tasu 934,52 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulu tasuda

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu kohtuistungil jäid pooled kokkuleppe

juurde.

2. Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsusega tunnistati S. Makarenko kokkuleppe järgi süüdi ja

teda karistati. Süüdistatavalt mõisteti menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja

riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 934,52 eurot, s.o kokku 2263,52 eurot. Maakohus

määras menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul järgmiselt:

1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on igakuine menetluskulu osa 188,63

eurot ja seda kuni menetluskulude täieliku tasumiseni;

2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev;

3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele

tervikuna.

3. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Valeri Leontjev, kuid tema suhtes apellatsioonimenetlust

ei toimu.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Makarenko, kes palub pikendada menetluskulu

esimese osamakse tasumise tähtaega kolme kuu võrra. Ta on töötu ja alustab töö otsimist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegiumi hinnangul väljus maakohus lubamatult kokkuleppe piiridest, rikkudes sellega

KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme.

6. KrMS § 248 lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes

sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t KrMS §-s 245 nimetatud

küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus

kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik KrMS § 248 lg 1 p-de 2 või

3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale,

2(4)

kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu

pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel süüdimõistva kohtuotsuse

tegemine või sellest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus kokkuleppe

piiridest väljuda ei tohi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus

asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3).

7. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes muu hulgas süüdistatava poolt

hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma

läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses

tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises

ja menetluskulude ositi tasumises KrMS § 180 lg 3 alusel. Seega kuulub kokkuleppe esemesse

ka küsimus, kas süüdistatavalt väljamõistetav menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest arvates 30 päeva või ositi pikema aja jooksul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 5).

8. S. Makarenkoga sõlmitud kokkuleppe kohaselt on tal õigus tasuda menetluskulu 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkulepe ei näe ette osamaksete tasumise kohustust, vaid

pikendab kogu menetluskulu hüvitamise tähtaega. Maakohus määras aga menetluskulu tasumise

ositi võrdsetes osades igakuiselt kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul. Seejuures

nähtub vaidlustatud otsusest, et menetluskulu ühe osa tasumata jätmisel loetakse tähtaeg

saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

9. Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus eeltooduga kokkuleppe piiridest ja rikkus

KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme. Maakohtu

otsus raskendab kokkuleppega võrreldes S. Makarenko olukorda, sest erinevalt kokkuleppes

märgitust peaks S. Makarenko kohtuotsuse järgi tasuma vähemalt osa menetluskulust juba enne,

kui möödub aasta kohtuotsuse jõustumist.

10. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

KrMS § 3411 p 3 kohaselt tingib kokkuleppemenetluse normide rikkumise tuvastamine

apellatsioonimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise aga üksnes juhul, kui

rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. See hõlmab ka apellatsioonimenetlust (vt

nt Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2017. a otsus asjas nr 1-16-9775, p 26). Kolleegiumi

hinnangul on käesolevas asjas ilmnenud kokkuleppemenetluse normide rikkumist võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja viia S. Makarenkolt välja mõistetud menetluskulu

tasumise kord vastavusse kokku lepituga. See tähendab, et S. Makarenkol on võimalik tasuda

temalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest,

nagu on märgitud kokkuleppes.

11. Kolleegium peab siiski vajalikuks osutada, et maakohtu otsuses toodud menetluskulude

hüvitamise kord vastab kokkuleppega võrreldes paremini KrMS § 180 lg 3 kolmandas lauses

sätestatule, mis võimaldab määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on

selgitanud, et ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tohiks üldjuhul tähendada

mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi tasumist (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-110-13, p 7). Seejuures osutab

ringkonnakohus, et menetluskulu ositi hüvitamine ei pea alati seisnema kohustuses hüvitada

menetluskulu 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades. Ositi tasumine võib seisneda ka

näiteks kohustuses teha makse igas kvartalis või poolaastas. Samuti ei tähenda ositi tasumine

seda, et osamaksed peavad alati olema võrdsetes osades. Mõistetavalt võib menetluskulu

tasumise periood olla ka lühem kui 12 kuud. Teisisõnu annab KrMS § 180 lg 3 kolmandas lauses

sätestatu erinevaid võimalusi menetluskulude ositi tasumiseks ja kokkuleppe sõlmimisel peavad

pooled ka ses osas konsensusele jõudma.

3(4)

12. Eeltoodust tulenevalt tuleks ka kokkuleppe sõlmimisel üldjuhul vältida seda, et süüdistatavalt

väljamõistetava menetluskulu tasumise tähtaeg lükatakse edasi ja ei lepita kokku ositi tasumises.

Kuigi selliselt on toimitud S. Makarenkoga sõlmitud kokkuleppes, ei andnud see maakohtule

siiski õigust kokkuleppe piiridest väljuda. Leides, et kokkuleppe menetluskulude tasumist

puudutav osa on puudustega, pidanuks maakohus pöörama sellele poolte tähelepanu

kohtuistungil või tagastama kokkuleppe. Pidades silmas aga muu hulgas menetlusökonoomia

põhimõtet, ei pea ringkonnakohus vajalikuks prokuratuurile toimiku tagastamist (KrMS § 3411

lg 3), vaid viib kohtuotsuse kokkuleppega kooskõlla.

13. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2 (koostoimes § 248 lg 1

p-ga 5 ja § 245 lg 1 p-ga 12) ning § 3411 p-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

23. juuli 2025. a otsuse S. Makarenkolt välja mõistetud menetluskulu tasumiseks määratud

tähtaegade ja tasumise korra osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, viies kohtuotsuse

vastavusse kokkuleppega. S. Makarenko apellatsioon tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)