2-24-7963/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7963

Tsiviilasi

Sihtasutuse Südalinna Teater hagi R.R-i vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.R-i apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

80 349,58 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Sihtasutus Südalinna Teater (endise nimega

sihtasutus Vene Teater, reg kood 90008666), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik

1(18)

Kostja R.R (ik XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Sven Veltmann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kostja apellatsioonkaebusega esitatud OG hinnang,

12.07.2023 ainuosaniku otsus ja 12.07.2023 RO nõusolek. Muude apellatsioonimenetluses

esitatud taotluste rahuldamine jääb maakohtu otsustada asja uue menetlemise käigus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-7963 ja saata tsiviilasi

uueks arutamiseks samale maakohtule.

4. R.R-i apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulude jaotuse otsustab ja nende suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt

asja läbivaatamise tulemustele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Südalinna Teater (hageja) esitas 20.05.2024 Harju Maakohtule hagi R.R-i (kostja)

vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 69 501,39 eurot, seisuga

19.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 2160,52 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses

määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- kostja oli OÜ FOOKUS-K (äriühing) juhatuse liikmeks 05.10.2015–16.01.2024

- äriühing ei tasunud jõustunud kohtulahenditega hageja kasuks väljamõistetud 69 501,93 eurot

ja hageja esitas 20.11.2023 täitemenetluse algatamise avalduse;

- võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustes selgus, et äriühingul puuduvad rahalised vahendid

ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata;

- kostja on 11.01.2024 äriühingu juhatusest tagasi kutsutud ning äriühing on enne seda varatuks

muudetud;

- 17.01.2024 äriregistrile esitatud 2023. majandusaasta aruandest nähtub, et 01.01.2023 seisuga

oli äriühingul varasid 249 304 eurot ning kohustusi kokku 166 091 eurot, kuid 31.12.2023

seisuga puuduvad nii vara kui kohustused.

2(18)

1.2. Kostja on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud maksejõuetuse põhjustamise keeldu,

pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust, maksejõuetuse ilmnemise järel väljamaksete

tegemise jätkamise keeldu ning võlausaldajate eelistamise keeldu, samuti tekitanud hagejale

kahju heade kommete vastase tahtliku tegevusega.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- kahju tekkimist ei saa tuletada äriühingu 2022. ja 2023. aasta majandusaasta võrdlustest;

- kohus pole tuvastanud äriühingu maksejõuetust;

- äriühingu kohta äriregistrile 2022 ja 2023 esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, äriregistrile

on esitatud uued parandatud 2021–2023 aasta majandusaasta aruanded;

- äriühingul ei olnud põhivara juba 2021. aasta lõpus, sest äriühingust üürniku ruumide sisustus

(hinnaga vähemalt 167 726 eurot) jäi hagejale tagastatud ruumidesse ja pooled tasaarvestasid

oma vastastikkused nõuded;

- äriühingu ainukeseks nõudeks oli nõue hageja vastu suurusega 19 986 411 eurot, mida on 2021.

aasta ja 2022. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud suuruses 1 953 711 eurot;

- ruumid on tänase päevani samas seisukorras nagu need olid tagastamise hetkel 19.08.2021;

- kostja ei olnud äriühingu juhatuse liige alates 12.07.2023, sellest ajast alates oli juhatuse

liikmeks RO;

- isegi kui kostja oleks juba 20.08.2021 pankrotiavalduse esitanud, ei oleks hageja nõudeid

saanud rahuldada pankrotimenetluses;

- kostja ei ole äriühingu juhatuse liikmena teisi võlausaldajaid eelistanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 69 501,39 eurot,

seisuga 19.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 2160,52 eurot ja edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras. Menetluskulud jäid kostja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- äriühingu majandustegevuseks oli Tallinnas XXX asuvate ööklubi ruumide üürimine ja

peamiseks majandustegevuseks oli hagejalt üüritud ruumide vahendamine kolmandatele

isikutele;

- ruumides tegutses alates 2011. aastast ööklubi „Teater“;

- äriühingul on hageja ees kohtulahenditest tulenevaid täitmata kohustusi vähemalt 69 272,19

euro ulatuses;

- ruumide üleandmisel 19.08.2021 hagejale kinnitas äriühing, et peale üüripinna tagastamist ei

asu tagastatud ruumides üürniku vara;

- hageja nõuet ei õnnestunud 20.11.2023 algatatud täitemenetluses täita, kuna võlgnikul puudus

vara, millele sissenõuet pöörata;

- äriühingul 01.01.2023 seisuga varasid 249 304 eurot ning kohustusi 166 091 eurot ja

31.12.2023 seisuga puudusid äriühingul nii vara kui ka kohustused;

- parandatud 2021. aasta majandusaasta aruandes ei kajastu hageja 46 818,99 euro suurune nõue

äriühingu vastu, mis tekkis perioodil 27.04.2020–19.08.2021;

- äriregistrile 17.01.2024 esitatud majandusaasta aruande järgi äriühingul vara puudub.

3(18)

3.2. Hageja nõude alusena viitas maakohus VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8.

Seoses maksejõuetuse põhjustamise keelu rikkumisega ei pidanud maakohus veenvaks kostja

selgitusi, et uus juhatuse liige ei teadnud äriühingu kohustustest hageja ees ja seetõttu oli

majandusaasta aruanne ebaõige.

Maakohus ei pidanud usaldusväärseteks tõenditeks äriühingu raamatupidaja kinnitust ja

parandatud majandusaasta aruandeid (aruanded), ja leidis, et tõendid olid koostatud vaid

käesolevas menetluses esitamiseks ja kostja huvides. Aruandeid on muudetud nii, et äriühingul ei

olnud enam 31.12.2021 seisuga põhivara. See anti kostja väitel 19.08.2021 hagejale. See on

vastuolus varasemalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes kajastatuga.

Kuigi hageja 46 818,99 euro suurune nõue rahuldati kostja vastu 31.03.2023 otsusega tsiviilasjas

2-21-8473, mis jõustus 06.11.2023, ei tekkinud nõue 06.11.2023. Vastuhagi õigeksvõtuga

16.05.2022 tunnustas kostja äriühingu esindajana hageja nõudeid, mis tekkisid perioodil

27.04.2020–19.08.2021. Seetõttu on kostja väited tasaarvestusest 19.08.2021 üleandmise-

vastuvõtmise aktiga sisutud.

Hageja ei pea välja tooma konkreetset tehingut, millega kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi

ja põhjustas sellega maksejõuetuse. Kostja juhatuse liikme kohalt tagasi astudes olid äriühingul

täitmata kohustused, mis 2023. aasta jooksul ei vähenenud. Samal ajal vähenes äriühingu vara

nullini.

Maakohus järeldas kokkuvõttes, et kostja oli äriühingu juhatuse liikmeks 05.10.2015–

16.01.2024.

3.3. Seoses kostja juhatuse liikmeks olemise ajavahemikuga tuvastas kohus järgmised asjaolud:

- Tallinna notar Kaata Kartau esitas 12.01.2024 äriregistrile kandeavalduse äriühingu osanike,

juhatuse liikmete ja sidevahendite muutumise kohta;

- koos kandeavaldusega esitati äriregistrile kostja allkirjastatud ainuosaniku otsus, millega

kutsuti 11.01.2024 äriühingu juhatusest tagasi kostja ja valiti juhatuse liikmeks KN.

12.07.2023 ainuosaniku otsus ja RO nõusolek ei tõenda, et kostja ei olnud enam 12.07.2023

äriühingu juhatuse liige. Nõusoleku osas puuduvad usaldusväärsed andmed, kas selle dokumendi

on allkirjastanud RO ja kui on, siis millal ta seda tegi. Kostja ei ole tõendanud, et RO juhatuse

liikme kanne jäi tegemata põhjusel, et ta viibis välismaal. RO nõusolek on valguskoopia käsitsi

allkirjastatud dokumendist, mida ei ole võimalik käsitsi distantsilt allkirjastada. Kohus pidas

tõenäoliseks, et RO nõusolek on tagantjärgi kohtumenetluse jaoks vormistatud ja tegemist on

ebausaldusväärse tõendiga.

Eluliselt mitteusutav oli kostja väide, et notar Kaata Kartau nõudis 12.01.2024 juhatuse vahetuse

vormistamisel, et need allkirjastaks kostja kui endine juhatuse liige.

Kostja esitas menetluses oma juhatuse liikmeks oleku aja kohta vastuolusid sisaldavaid andmeid.

Kuivõrd tõend on vastuolus varem esitatud väidete (sh istungil kinnitatuga) ja ka teiste (sh kostja

enda poolt allkirjastatud ja notariaalsete) tõenditega, siis on tegemist ebausaldusväärse tõendiga,

mis võib olla loodud vaid käesoleva menetluse tarbeks.

4(18)

3.4. Kostja väidetud tasaarvestust ei kinnita kostja esitatud fotod ja üüripinna üleandmis-

vastuvõtmisakt. Kostja ei toonud esile, milline oli konkreetne äriühingule (otsuses ilmselt

ekslikult kostjale) kuulunud mööbel. Vastupidiselt on aktis üürniku kinnitus, et peale üüripinna

tagastamist üürileandjale ei asu üürileandjale tagastatud ruumides mingit üürniku või tema

allüürnikule kuuluvat vara või dokumente.

3.5. Äriühing ei suuda hageja ees olevaid kohustusi täita ja hageja on tõendanud tema

maksejõuetuse.

Kostja on rikkunud KarS § 384 lg-st 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt on keelatud

juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadev

kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline

vähenemine või maksejõuetus. Äriühingu maksejõuetuse põhjustamise keeld on sätestatud mh ka

äriühingu võlausaldajate kaitseks, sest äriühingu maksevõime puudutab esimeses järjekorras just

võlausaldajate võimalusi oma nõue rahuldatud saada.

Majandusaasta aruandest nähtuvalt halvenes äriühingu varaline seisund 2023. aasta jooksul

selliselt, et puudub võimalus ka osaliselt hageja nõuete täitmiseks. Sel perioodil olid ainsaks

juhatuse liikmeks kostja. Seega sai vaid kostja viia äriühingu nimel ellu kõik tehingud, mis

äriühingu varalist seisu nii oluliselt halvendasid, et ühing muutus maksejõuetuks.

Äriühing ei ole hageja ees kohustust täitnud. Samuti on kostja ühingus juhatuse liikmeks oleku

ajal vähendanud äriühingu vara selliselt, et juhatuse liikme vahetudes puudus ühingul

majandusaasta aruande järgi igasugune vara, mille arvelt hageja nõuet rahuldada.

Hagi esitamise seisuga 15.05.2024 on nõuete ja viiviste kogusumma 71 623,58 eurot. Nimetatud

summa on hageja kahjuks, mis suureneb igapäevaselt viiviste võrra. Kostja poolt äriühingu

maksevõime vähendamise ja maksejõuetuse põhjustamise tagajärjeks on kogu hageja nõude

rahuldamata jäämine äriühingu vastu. Seetõttu on hagejale kahju tekkimise ja kostja tegevuse

vahel otsene seos.

Kostja ei ole tõendanud, et ei ole süüdi äriühingu maksejõuetuse põhjustamises. Kostja oli

teadlik hageja nõuetest. Kostja on teadlikult vähendanud äriühingu maksevõimet ning muutnud

osaühingu maksejõuetuks.

3.6. Juba 2023. a majandusaasta aruande järgi ei olnud äriühingul piisavalt vara kõikide, sh

hageja ees olevate kohustuste täitmiseks. Kostja rikkus ÄS § 180 lg-st 5 tulenevat kohustust, kui

jättis äriühingu püsiva maksejõuetuse ilmnemisel 06.11.2023 (kohtuotsuste jõustumine)

viivitamatu esitamata pankrotiavalduse.

Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus on sätestatud mh äriühingu võlausaldajate

kaitseks ning selle kohustuse rikkumine saab kaasa tuua äriühingu juhatuse liikme deliktilise

vastutuse äriühingu võlausaldaja ees.

Hageja kahjuks on summa, mille võrra ta saab oma nõude äriühingu vastu vähem rahuldatud,

võrreldes sellega, millises ulatuses oleks tema nõue rahuldatud pankrotimenetluses, kui kostja

oleks esitanud äriühingu pankrotiavalduse.

5(18)

Äriühingul vara puudumise tõttu ei oleks ka äriühingu pankrotimenetluse läbiviimise korral

võimalik hageja nõuet rahuldada. Seetõttu on hageja kahjuks kohtulahenditest tulenev

nõudesumma (69 272,19 eurot) ja sellele lisanduvad viivised.

Kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et ei ole süüdi äriühingu maksejõuetuse

põhjustamises. Kostja pidi juhatuse liikmena hiljemalt 06.11.2023 mõistma, et äriühingul

tekkisid jõustunud kohtuotsustest tulenevad kohustused, mille täitmist ei saanud välistada

riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus või vandeadvokaadi hinnang.

3.7. Kostja on rikkunud juhatuse liikmena pärast maksejõuetuse ilmnemist maksete tegemise

keeldu.

Rikutud kohustus tuleneb ÄS § 180 lõikest 5¹, mille kohaselt pärast maksejõuetuse ilmnemist ei

või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine

maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohustus kaitseb

võlausaldajate huve ning saab seega olla kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 mõttes. Olukorras,

kus äriühing on juba maksejõuetu, tuleb säilitada ühingu olemasolevat vara, et seda saaks

pankrotimenetluse reeglite kohaselt võlausaldajate vahel jagada. Maksejõuetu äriühingu vara

säilimist tagavad reeglid kaitsevad võlausaldajate huve ja õigusi pankrotimenetluses.

Kostja tegu on kõigi maksete tegemine äriühingu nimel perioodil alates 06.11.2023, mil saabus

selgus, et äriühing ei suuda hageja ja kõikide teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada. Lisaks

keelab ÄS § 180 lg 5¹ teha ka seda tehingut, mis maksejõuetuse põhjustab, kui seda on võimalik

vältida.

Äriregistrile esitatud 2023. majandusaasta aruande andmed on valed, sest aruande esitamise

hetkeks hageja nõudeid äriühing rahuldanud ei olnud. Seetõttu ei saanud 31.12.2023 seisuga

kohustuse kogusumma olla null eurot. Samas on esitatud bilansi järgi viidud äriühingust välja

kogu vara ning puuduvad ka kohustused. Võimalik, et vara arvelt on tasutud teiste võlausaldajate

nõuded, kuid hageja on jäetud ilma.

Kui hageja nõuete sissenõutavaks muutumisel oleks maksete tegemise jätkamise asemel oleks

kuulutatud välja pankrot (või jagatud vara pankrotimenetluse reeglite kohaselt), siis ei oleks

hageja nõuded (tervikuna) rahuldamata jäänud. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja

tegevusega.

Kostja ei ole tõendanud, et ei ole süüdi keelu rikkumises.

3.8. Kostja on rikkunud juhatuse liikmena ka võlausaldajate eelistamise keeldu. KarS § 384¹ lg 1

sätestab keelu juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikmele teadvalt eelistada võlgniku

kohustuste täitmisel üht võlausaldajat teisele, kui see kahjustab teist võlausaldajat ja kui võlgniku

suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava

summa võrra või enam.

Äriühingu varaline seisund halvenes 2023. aastal selliselt, et tal puudub võimalus ka osaliselt

hageja nõudeid täita. Sel perioodil oli ainsaks juhatuse liikmeks kostja ning kostja tegi äriühingu

tehingud, mis viimase varalist seisu oluliselt halvendasid. 2023. aasta majandusaasta aruandest

nähtub, et äriühingul on olnud kohustusi teiste võlausaldajate ees (01.01.2023 seisuga 166 091

eurot), mis kõik on rahuldatud. Seega on kostja rahuldanud kõikide teiste võlausaldajate nõuded,

kuid jätnud teadlikult hageja nõuded rahuldamata.

6(18)

Ühe võlausaldaja eelistamine tähendab, et võlgniku kohustuste täitmisel ei järgita PankrS §-st

153 tulenevaid jaotuspõhimõtteid. Kui juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige täidab mõne

võlausaldaja nõude, eelistades seda võlausaldajat PankrS § 153 tulenevat proportsionaalsuse

põhimõtet eirates teistele, peab juhtorgani liige ise tõendama, et eelistamine teisi võlausaldajaid

ei kahjustanud või vähemalt, et tal oli tegu toime pannes alus arvata, et tegemist pole

kahjustamisega. Kostja käitumine oli vastuolus PankrS § 153 tuleneva proportsionaalsuse

põhimõttega. Seeläbi on kostja rikkunud keeldu eelistada ühte võlausaldajat teisele.

Teiste võlausaldajate eelistamise tagajärjeks on kogu hageja nõude rahuldamata jäämine

äriühingu vastu. Seetõttu on hagejale kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel otsene seos.

Kostja ei ole tõendanud, et ei ole süüdi keelu rikkumises.

3.9. Kostja on tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

Juhtorgani liikme vastutuse tekkimisega seoses heade kommete vastaseks käitumiseks võib olla

äriühingu tahtlikult maksejõuetuks muutmine eesmärgiga vältida võlausaldaja nõude täitmist.

Kostja on vähemalt alates 2020. aasta augustist järjepidevalt tegutsenud tahtlusega hagejat

kahjustada ning on äriühingu muutnud maksejõuetuks eesmärgiga vältida hageja nõude täitmist.

Kostja oli äriühingu juhatuse liikmeks ka siis, kui hageja ja äriühingu vahel tekkis vaidlus

üürilepingu ülesütlemise õiguspärasuse üle. Kostja äriühingu juhatuse liikmena jättis vaidluse

ajal maksmata kahju hüvitise ruumide kasutamise eest pärast üürilepingu ülesütlemist ning

tarbitud kõrvalkulude eest.

Kostja oli äriühingu juhatuse liikmeks 2021, mil kohus rahuldas hageja hagi tsiviilasjas 2-20-

6914 ning mõistis äriühingult välja menetluskulud. Samuti kogu tsiviilasja 2-21-8473 menetluse

kestel ja lahendite jõustumisel, samuti täitemenetluse algatamisel. Teiste võlausaldajate nõuded

rahuldati ja kogu äriühingu vara viidi ühingust välja kostja juhatuse liikmeks oleku ajal. Kostja

kutsuti juhatusest tagasi alles 11.01.2024.

Kostja on teinud kõik selleks, et hageja poolt oma nõuete realiseerimine osutuks võimatuks –

kostja on äriühingu muutnud varatuks, jätnud kohustused hageja ees täitmata, eelistanud teisi

võlausaldajaid.

Hagejale kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos.

3.10. Kuivõrd kostja ei ole hüvitanud hagejale tekitatud kahju, siis tuleb hageja viivisenõue

kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 ja TsMS § 367 rahuldada ja välja mõista 19.05.2024 seisuga

viivis 2160,52 eurot ning edasiulatuvalt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt

summas 69 501,39 eurot alates 20.05.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda jätta või saata asi samas ulatuses maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kostja palub kuulata üle tunnistaja KR, määrata asjas ekspertiis, kuulata üle

7(18)

vande all kostja ja korraldada paikvaatlus. Lisaks palub kostja võtta asja juurde kolm maakohtu

tagastatud dokumentaalset tõendit.

4.1. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolud, mis seonduvad kostja juhatuse liikmeks oleku

ajavahemikuga. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid ainuosaniku otsuse vastuvõtmise ja

RO alates 12.07.2023 äriühingu juhatuse liikmeks valimise kohta. Maakohtu järeldus, et vaid

kostja sai teha kõik tehingud, eirab kostja seisukohta, et tema ametiaeg lõppes juba 12.07.2023.

Kohus pidas kostja väiteid tema tagasikutsumise kohta ja uue juhatuse liikme valimise kohta

ebausaldusväärseks ja kohtumenetluse tarbeks loodud tõenditega kaetuks. Juhatuse liikme kanne

äriregistris on deklaratiivse iseloomuga. Juhatuse liikme volitused tekivad ja lõpevad osaühingu

organi (osanike) otsusega, mitte kande tegemisega registrisse.

4.2. Maakohus on kõigi viie alternatiivsel alusel esitatud nõude puhul kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust, jaotanud valesti tõendamiskoormuse ja tuvastanud vääralt faktilised asjaolud.

Nõuete rahuldamise eeldused on välja selgitamata.

Hageja kahju ei saa olla kohtulahenditest tulenev nõue. Puuduvad tõendid, mille kohaselt oleks

äriühing olnud maksejõuetu või varatu. Samas, kui äriühingul puudus vara, ei saa kostja hagejale

kahju tekitada.

Kohus on ebaõigesti majandusaasta aruannete alusel tuvastanud faktilisi asjaolusid ning teinud

järeldusi TsÜS § 5 tähenduses. Aruannetel ei ole õiguslikult sellist tõendiväärtust, nagu

käesoleval juhul on kohus nendele omistanud. Need on olnud vigadega ning kostja on seda

kohtule selgitanud.

Maksejõuetuse põhjustamisest tuleneva rikkumise puhul eeldab antud koosseisu kaitsenorm

(KarS § 384) aktiivset tegu. Tegu ei saa seisneda bilansi või aruandluse muutumises. Samuti on

süülise koosseisuga, mis eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Tuginedes kaitsenormi rikkumisele,

mis ise eeldab süüd, peab hageja tõendama. Hageja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid.

Kostja tegutses äriühingu huvides, pidades kohtuvaidlust ligi 20 miljoni euro suuruse nõude üle.

Selline tegevus näitab tahtlust äriühingu majandusseisu parandada.

Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose osas, et kui kostja oleks käitunud kuidagi teisiti (nt

jätnud kohtuvaidluse pidamata), oleks vastustaja oma raha kätte saanud.

4.3. Tasaarvestuse kohta toodud seisukohad on otsuses ebajärjekindlad ja üllatuslikud.

Hageja on saanud tasaarvestuse tulemusel endale äriühingu vara. Hageja nõude rahuldamine

viiks tema alusetu rikastumiseni. Alternatiivselt võiks kõne alla tulla VÕS § 140. Kui äriühingul

ei olnud hageja nõude tekkimise ajal vara, ei saanud äriühing ega kostja hagejale kahju tekitada.

Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid tasaarvestuse kohta ja leiab, et 19.08.2021 toimus

tasaarvestus, millega vastustaja ruumidesse jäi äriühingu vara bilansilises väärtuses 167 726

eurot.

Tunnistaja KR ütlustega saab tõendada kokkuleppe sisu ja asjaolusid. Maakohus jättis taotluse

ebaõigesti rahuldamata, nagu ka ekspertiisitaotluse ööklubi ruumidesse jäänud vara väärtuse

kindlakstegemiseks ja paikvaatluse korraldamise taotluse.

8(18)

Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse kostja vande all ärakuulamiseks, mille käigus

kostja oleks saanud selgitada äriühingu majandustegevust (kuidas tegutses äriühing 2021–2023

kostja juhtimise all), kostja juhatuse liikmeks olemise ajavahemikku, majandusaasta aruandeid

puudutavaid asjaolusid ja äriühingu varalist seisu kostja juhatuse liikmeks oleku ajal.

Kui tasaarvestust ei oleks toimunud, siis on arusaamatu, miks esitas hageja 19.08.2021 jõustunud

otsusest tulenevad nõuded äriühingu vastu täitmisele alles 20.11.2023. Hageja käitumine viitab

sellele, et poolte vahel oli muu kokkulepe, mille täitmisest hageja ise loobus.

4.4. Kohus ei ole tuvastanud, et äriühingu pankroti väljakuulutamisel 06.11.2023 oleks hageja

nõude saanud rahuldada. Kuni oli võimalik vaielda, et hageja nõue on kaetud tasaarvestusega, ei

saanud maksejõuetust pidada selgeks. Isegi kui äriühing oleks esitanud pankrotiavalduse

20.08.2021 (pärast ruumide andmist hagejale), ei oleks hageja nõuet saanud äriühingu vara arvelt

rahuldada, kuna äriühingu ainsaks varaks oli ligi 20 milj euro suurune kahjunõue hageja vastu.

Seega puudub põhjuslik seos kostja väidetavad tegevusetuse ja hageja kahju vahel.

Kuna kostja polnud juhatuse liige alates 12.07.2023, ei olnud tal kohustust 06.11.2023

pankrotiavaldust esitada.

Kohtu järeldus, et kahjuks on kogu nõudesumma, on vastuolus Riigikohtu praktikaga.

4.5. Maksete tegemise keelu rikkumise kohta puuduvad asjakohased tõendid. Hageja ei ole

tõendanud ühtegi makset, mida kostja oleks teinud pärast 06.11.2023.

Maakohtu arutluskäik äriühingu 2023. aasta majandusaasta aruande hindamisel on vastuoluline.

Aruandes on kajastamata ka hageja nõue, mistõttu nii hageja kui kohus on pidanud aruannet

puudulikuks. Kohus on rajanud otsuse vigasele dokumendile, mis ei ole asjakohane tõend.

Parandatud aruanded kajastavad ühingu tegelikku seisukorda.

Tõendamata on kostja süü. Isegi kui makseid teistele võlausaldajatele tehti, ei ole see

õigusvastane tegu, kui see oli kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ja ühingu

majandustegevuse jätkamise seisukohast vajalik. Vastustaja ei ole tõendanud, et apellant oleks

teinud makseid, mis ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

4.6. Võlausaldajate eelistamise keelu rikkumise kohta puuduvad tõendid, mistõttu on võimatu

hinnata, kas tegemist oli õigusvastase eelistamisega. Ei ole teada, kas, kellele ja mis summas

makseid tehti. Järeldus on tehtud vigase majandusaasta aruande alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja

KarS § 3841 lg 1 eeldab teadlikku eelistamist, mida ei saa tuletada vigasest majandusaasta

aruande reast. Hageja pole tõendanud kostja süüd kaitsenormi rikkumisel. Hageja ei ole esitanud

ühtegi tõendit soovi kohta süüliselt eelistada teisi võlausaldajaid vastustajale.

Maakohus on eiranud Riigikohtu praktikat, mille kohaselt ei ole igasugune ühe võlausaldaja

eelistamine veel õigusvastane (RKTKo 3-2-1-50-17, p-d 10 ja 11). Võlausaldajate huvide

kahjustamise hindamiseks tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku

majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Maakohtu otsuses puudub selline analüüs.

4.7. Heade kommete vastase tahtliku kahju tekitamise puhul lähtub maakohus hinnangust, et

tegevuste kogum on heade kommete vastane.

9(18)

Hageja ei ole tõendanud kostja tahtlus hagejat kahjustada (RKTKo 3-2-1-62-13, p 17).

Tõendatud peab olema teo eesmärk algusest peale teist isikut kahjustada (RKTKo 3-2-1-62-13,

p 17). Kostja on äriühingu esindajana käitunud nagu tavapärane ettevõtja, kes on sattunud

ärivaidlusesse. See on seaduslik õigus, mitte heade kommete vastane tegu. Äriühing oli oma

nõudes kindel, tuginedes eksperdi arvamusele ja kogenud vandeadvokaadi hinnangule.

Äriühingu varatuse tingis kohtuvaidluse kaotamine ja võimalik tasaarvestus, mitte kostja tahtlik

tegevus. Hea usu põhimõte ei ole iseseisev kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses

(RKTKo 3-2-1-101-16, p 16 ja 17).

4.8. Maakohus jaotas vääralt tõendamiskoormuse.

Deliktilise vastutuse puhul lasub hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise koormis hagejal.

Niisamuti tuleb vastustajal tõendada deliktilise kooseisu puhul süü, kui see on koosseisuline

element. Alles siis, kui vastustaja on need asjaolud tõendanud (esitanud prima facie tõendid),

tekib apellandil kohustus esitada vastuväiteid ja neid omakorda tõendada.

Maakohus leidis vääralt maksejõuetuse põhjustamise etteheite puhul, et puudulikust

majandusaasta aruandest tulenevad koondandmed on väidetava varatuse näol piisav tõend.

Seejärel leidis kohus, et kostja peab tõendama, et tema ei ole seda olukorda põhjustanud.

Maakohus pööras tõendamiskoormise ebaõigesti ümber.

Teiste võlausaldajate eelistamise korral leidis kohus vääralt, et kostja peab tõendama, et

eelistamine teisi võlausaldajaid ei kahjustanud. See eeldus saab tekkida alles siis, kui eelistamise

fakt ise on hageja poolt tõendatud.

4.9. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse.

Majandusaasta aruandeid saab raamatupidamise seaduse järgi parandada. Kohtu vastupidine

hinnang on väär.

Kohus keeldus ebaõigesti hindamast osanike otsust apellandi tagasikutsumise kohta, kuna see oli

vastuolus hilisema notariaalse dokumendiga, selle asemel, et hinnata mõlemat tõendit kogumis ja

kuulata ära kostja selgitused vastuolu kohta. On lubamatu jätta tõend hindamata pelgalt seetõttu,

et see on vastuolus teise tõendiga.

Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja tõendite kogumise taotlused: tunnistaja KR

ülekuulamisekes, ekspertiisi määramiseks, paikvaatluse korraldamiseks ja kostja vande all

ülekuulamiseks.

Maakohus heidab apellandile vastuoluliselt ette, et tema väited on paljasõnalised, kuid teiselt

poolt keeldub vastu võtmast ja kogumast tõendeid, mis neid väiteid kinnitaksid. Osad tõendid,

mis kohus varasemalt tagasi lükkas, on ikkagi 25.03.2025 kohtuistungil vastu võetud. Selline

ebajärjekindlus tõendikogumi käsitlemisel on arusaamatu.

4.10. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust.

Kohus ei ole pooltega läbi arutanud kohaldatavaid õigusnorme ja nende tõlgendust. Kohtu

kohaldatav õigusnorm ei või tulla poolele üllatusena.

10(18)

Kohus ei ole juhtinud apellandi tähelepanu sellele, millised tema vastuväited on kohtu hinnangul

ebapiisavalt tõendatud, ega teinud ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid. Vastupidi, kohus on

keeldunud täiendavate tõendite kogumisest.

Kostja ei saanud adekvaatselt reageerida kohtu õiguslikele seisukohtadele ega esitada tõendeid

asjaolude kohta, mida kohus hiljem otsuses ootamatult oluliseks pidas.

4.11. Maakohtu põhjenduste loogika on ebajärjekindel ja vastuoluline.

Seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega tunnistab kohus, et ka avalduse esitamisel poleks

vastustaja raha saanud, kuid mõistab samas kogu nõudesumma välja kui tekitatud kahju. Kohus

on rajanud lahendi faktiväidetele, mille osas on ta tõendid tagasi lükanud (25.03.2025

kohtuistungi protokoll, apellandi 04.11.2024 menetlusdokumendi lisad 7, 8 ja 9 vs 27.05.2025

kohtulahendi põhjendused punktis 16.5).

Majandusaasta aruande hindamisel kasutab kohus 2023. a majandusaasta aruannet kui peamist

tõendit apellandi vastu, kuid samas tunnistab, et see on vigane, kuna ei kajasta vastustaja enda

nõuet. Maakohus on põhjendamatult keeldunud parandatud aruandeid ja OÜ Profaudit kinnitust

usaldusväärseks lugemast, väites, et need on koostatud vaid käesolevaks menetluseks. Maakohus

eiras asjaolu, et äriühingu põhivaraga seonduvat muudeti, näitamaks, et äriühingul puudus

materiaalne põhivara juba 31.12.2021 seisuga.

4.12. Raamatupidamiskanded ei tekita tsiviilõiguseid ja kohustusi. Asjaolu esinemine või mitte

esinemine majandusaasta aruandes ei tõenda konkreetset faktilist asjaolu ja majandusaasta

aruanne ei ole kohane tõend (vt TrtRnKo 12.01.2015, 2-11-43315/97 p 10). Ettevõtja

maksejõuetust ei saa tuvastada vaid raamatupidamislike näitajate alusel (vt RKTKo 19.06.2013,

3-2-1-74-13 p 22).

Praktikas ei ole eluliselt usutav, et väidetavalt nõuetekohase raamatupidamise korraldamata

jätmise tõttu tekkis hagejal tekkinud tema kirjeldatud kahju. Osaühingul tuleb majandusaasta

aruanne esitada äriregistrile, see ei ole mõeldud kolmandatele isikutele (nt osaühingu

lepingupartnerile) ja sellele ei saa tugineda õiguste ja kohustuste tuvastamise osas.

Majandusaasta aruanne ei ole aga piisav mistahes järelduste tegemiseks (vt RKTKo 16.02.2022,

2-18-8699, p 19).

4.13. Kohus on eksinud kahju suuruse hindamisel. Isegi kui tasaarvestust ei toimunud, on

vastustaja saanud enda käsutusse vara. VÕS § 127 lg 5 kohaselt ei tohi kahju hüvitamine viia

kannatanu rikastumiseni.

4.14. Maakohus kõrvaldas põhjendamatult kostja eelmise esindaja menetlusest.

Esindaja asjatundmatus või ebaausus peaks olema sedavõrd ilmne, et see takistab asja õiget

lahendamist või kahjustab oluliselt menetlusosalise huve. Antud juhul ei ole kumbagi neist

asjaoludest tuvastatud. Hageja jäeti menetluse kriitilises faasis ilma õigusabita ning oli sunnitud

esitama oma seisukohti ja vastuväiteid isiklikult ning leidma uue esindaja.

4.15. Kostja esitab alternatiivse vastuväitena menetlusliku tasaarvestusavalduse, tasaarvestades

hageja nõude oma vastunõudega, millele lisandub jooksev viivis hageja põhivõla 69 501,39 eurot

katteks, seisuga 19.05.2024 sissenõutavaks muutnud viivise 2160,52 eurot katteks ja

edasiulatuva viivise katteks, millele lisandub jooksev viivis.

11(18)

Kostja nõude alus tuleneb kas lepinguvälistest võlasuhetest VÕS § 1045 lg 1 p 7 koostoimes

VÕS 127 lg 5 või alternatiivselt VÕS § 140 või kuni 12.07.2023 eksisteerinud käsunduslepingust

äriühinguga (äriühing peab kaitsma juhatuse liiget äriühingu nõuete eest) või vähemasti

üürilepingust hageja ja äriühinguvahel. Kusjuures hageja ei saa tegutseda alusetult äriühingu

juhatuse liikme vastu, kui ta teab, et ta on saanud äriühingu vara enese valdusse võimalike

üürinõuete katteks. See ei vasta hea usu põhimõttele.

Mõlemal juhul on tegemist sisuliselt lepingutega VÕS § 81 lg 1 tähenduses, millest tulenevate

rikkumiste puhul on kostjal hageja vastu nõude rahuldamise korral VÕS § 81 lg 2 alusel kahju

hüvitamise nõue. Olukorras, kus kostjal ei ole endal lepingulist või lepinguvälist nõuet hageja

vastu, on võimalik, et hageja vastutab tekkinud kahju eest mõne teise isikuga (nt äriühinguga)

sõlmitud lepingu/kokkuleppe (sh lepingu raamest tehtud tasaarvestuse) rikkumise tõttu.

Niisuguses olukorras tuleb VÕS § 127 lg-t 1 ja § 128 tõlgendada laiendavalt, st kostjale tekkinud

kahju tuleb lugeda teise (lepingupooleks oleva) äriühingu kahjuks. Lepingut rikkunud pool

(hageja) ei vabane vastutusest ainult põhjusel, et lepingu rikkumisest tingitud kahju tekib kostjal

kui kolmandal isikul, mitte lepingupoolel (vrd RKTKo 13.05.2004, 3-2-1-60-04, p 26).

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse väära

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS §

656 lg 1 p 5 ja lg 2 teine lause ja § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

6.1. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud

selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust.

6.2. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks, ei tuvasta ringkonnakohus asjaolusid,

sest need ei oleks maakohtu jaoks õiguslikult siduvad (TsMS § 658 lg 2).

6.3. Maakohus leidis õigesti, et viie erineva nõude aluseks sai olla VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1

p-d 7 ja 8. Samuti märkis maakohus õigesti, kuidas jaguneb kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneva nõude tõendamiskoormus.

6.4. Pooled vaidlevad peamiselt kahe küsimuse üle: millal lõppesid kostja kui äriühingu juhatuse

liikme volitused ja kas kostja põhjustas hagejale deliktilist kahju.

I

7. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus on tõendeid seoses kostja

äriühingu liikmeks olekuga hinnanud ühekülgselt ja eelarvamuslikult. Küsimus isiku juhatuse

liikmeks olekust on õiguslik hinnang, mitte asjaolu. Maakohus ei ole nimetatud osas

menetlusõiguse norme rikkunud viisil, et see oleks toonud kaasa ebaõige otsuse.

12(18)

7.1. Maakohus juhib otsuse p-s 16.5 tähelepanu kostja erinevatele seisukohtade ja tõendite

vastuolule. Kostja esindaja väitis eelistungil, et kostja oli juhatuse liige kuni 16.01.2024 (dtl 275,

ajamärge 00:44:34). Kostja väljendas hilisemates menetlusdokumentides kokkuvõtvalt

seisukohta, et otsus tema juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta võeti vastu 12.07.2023, kuid

seda ei olnud võimalik kanda äriregistrisse. Maakohus on seoses sellega kostja väiteid õigustatult

vastuolulisteks pidanud.

7.2. Kuigi kohus on tagastanud protokollilise määrusega (25.03.2025 protokoll, dtl 583,

ajamärge 01.06:36) kostja esitatud ainuosaniku otsuse ja RO nõusoleku, on ta otsuses (maakohtu

otsuse p 16.5.) neid tõendeid hinnanud.

Samuti on kohus tõendeid kogumis hinnanud ja leidnud, et tõendid, mis kajastavad kostja

varasemat tagasikutsumist, on vastuolus äriregistri kande ja notari avaldusega. Olukorras, kus

dokumentaalsed tõendid olid põhilises osas vasturääkivad, tuli kohtul selgitada, miks ta annab

ühtedele tõenditele suurema kaalu ja teeb sellest õigusliku järelduse kostja juhatuse liikmeks

oleku kohta. Maakohus on seda teinud. Eksitav on maakohtu sõnastus, et kostja esitatud tõendid

on ebausaldusväärsed. Kui tõendid olnuks ebausaldusväärsed, st asjakohatud või lubamatud,

tulnuks seda väljendada juba eelmenetluses ja võimaldada kostjale uute tõendite esitamist.

Siinses asjas esitatud tõendid asjakohased ja lubatavad ning kohus on neid otsuses hinnanud.

7.3. Et kohus pidas teatud ulatuses kostja väiteid ebausutavaks ja dokumente siinse menetluse

jaoks looduks, väljendab kohtu siseveendumuse kujunemist ja ei saa olla kohtuotsuse tühistamise

aluseks.

7.4. Kohus ei pidanud tegema kostjale ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks, sest asjaolu

tõendamiseks oli kostja tõendid esitanud ja neid tuli kohtul otsuses hinnata.

7.5. Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud uuesti ainuosaniku 12.07.2023 otsuse ja RO

12.07.2023 nõusoleku. Kuna maakohus on need tagastanud, aga otsuses neid siiski hinnanud,

võtab ringkonnakohus need kaks tõendit asja juurde.

II

8. Esiteks leiab hageja, et kostja põhjustas äriühingu maksejõuetuse. Maakohtu põhjendused

kostja vastu hagi rahuldamisel ei ole selles osas asjakohased.

8.1. Kostja teona toob hageja välja äriühingu majandustegevuse halvenemise 2023. aasta jooksul.

Äriühingu majandustegevuse halvenemise vältimine ei saa olemuslikult olla seadusest tulenev

kohustus, mida juhatuse liige saaks rikkuda. Varalise seisundi kahjustamine KarS § 384 lg 1 võib

seisneda mistahes teos, mis vähendab võlgniku vara väärtust või selle vara võõrandatavust

(likviidsust) (vt RKKKo 26.04.2019, 1-16-4665/224, p 18). Nimetatud sätte kohaldamine eeldab

seega, et kostja on põhjustanud mingi teo või tegevusetusega äriühingu maksejõuetuse.

8.2. Seega tulnuks maakohtul hagejale selgitada, et ta peab tooma esile ja tõendama teo, millega

kostja rikkus oma seadusest tulenevat kohustust. Kui hageja toob esile ja tõendab sellise teo,

saab asja uuel arutamisel hinnata, kas kostjale süüks pandav tegu vähendas äriühingu vara

väärtust ja tingis tema maksejõuetuse.

8.3. Kuigi hageja on hagi joonealuses märkuses nr 2 märkinud, et äriühingu 2023. aasta

majandusaasta aruanded ei kajastanud äriühingu kohustusi kostja ees, milline tegu on karistatav

KarS § 281 alusel, ei ole ta tuginenud sellele, et nimetatuga muutis kostja äriühingu

13(18)

maksejõutuks. Äriühingu maksejõuetust ei põhjusta ka see, kui kostja ei teatanud uuele äriühingu

juhatajale, et üle kuu aja enne kostja juhatuse liikme vahetust on jõustunud kohtulahend, mis

toob äriühingule kaasa kohustusi.

Kui tegu oli olulise kohustuse kajastamata jätmisega, siis võib kostja käitumine iseenesest

kujutada endast kas RPS § 21 lg 1 p 4 kui kaitsenormi rikkumisest tulenevat õigusvastast tegu

(VÕS § 1045 lg 1 p 7) või tahtlikku heade kommete vastast käitumist (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

Hageja ei ole aga praeguses asjas sellele tuginenud ega toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid

kvalifitseerida kostja tegevust tahtliku heade kommete vastase käitumisena.

III

9. Teiseks leiab hageja, et kostja on põhjustanud talle kahju pankrotiavalduse mitteõigeaegse

esitamisega ja kolmandaks maksete tegemise jätkamisega peale maksejõuetuse ilmnemist.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas äriühing oli muutunud 06.11.2023 püsivalt maksejõuetuks ja

kas juhatuse liikmel sai enne 2024. a jaanuari lõppu / veebruari algust tekkida kohustust esitada

pankrotiavaldust.

9.1. Maakohus leidis õigesti, et juhatuse liikme kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev

kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt RKTKo

22.09.2005, 3-2-1-79-05, p 12). Selliseks kohustuseks saab olla ka samast normist tulenev

kohustus peatada pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu maksete tegemine, välja arvatud

maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

9.2. Kostja väitis, et äriühingu lepinguline esindaja hindas hageja ja äriühingu vahel toimunud

kohtuvaidluses nõuet perspektiivikaks ja OG arvamus kinnitas seda. Maakohus on otsuse p-s

17.2.4 hinnanud kostja väidet, samuti OG arvamust. Eelnevalt oli maakohus jätnud aga

arvamuse kui dokumentaalse tõendi vastu võtmata 01.11.2024 määrusega ja põhjendanud seda

sellega, et OG hinnangul pole tähtsust, kuna sellele on õigusliku hinnangu andnud kohus asjas 2-

21-8473 jõustunud lahendiga. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kostjaga, et maakohus hindas

menetlusnorme rikkudes tõendit juba eelmenetluses ja käitus segadust tekitavalt, jättes tõendi

vastu võtmata, kuid hinnates seda otsuses. Kuna aga maakohus on tõendile hinnangu andnud ja

seda ka kohtuotsuses kohaselt koos teiste tõendite ja asjaoludega hinnanud, puudub alus seetõttu

maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus võtab tõendi asja juurde.

9.3. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal tekkis pankrotiavalduse esitamise kohustus, kuid on

selle nõude osas leidnud ebaõigesti, et esineb põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja talle tekkinud

kahju vahel. Asjas esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik järeldada, kas selle rikkumise

tagajärjel tekkis hagejale kahju. Selleks tuleb kohtul hinnata, kui suures ulatuses oleks

võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui

pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga.

9.4. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise

määra vahel. Hageja kahjuks saaks pidada üksnes seda osa pankrotivara väljamaksetest, mille

võrra oleks õnnestunud hageja nõuet äriühingu pankrotimenetluses eelduslikult rahuldada.

Tegemist on VÕS § 127 lg 6 tähenduses tulevikus tekkiva kahjuga, mille tekkimist ja suurust

ehk seda, kas ja millises ulatuses hageja vara kostja tegevuse tõttu tegelikult vähenes, tuleb

asjaoludest lähtuvalt eraldi hinnata (vt RKTKo 09.12.2015, 3-2-1-138-15, p 13). Näiteks ei ole

teada, kas hageja oleks pankrotimenetluses olnud ainuke võlausaldaja või oli äriühingul veel teisi

võlausaldajaid.

14(18)

9.5. Kuna hageja ei ole kahju suuruse hindamiseks vajalikke asjaolusid esile toonud, tuleb talle

selleks võimalus anda. Hagejal tuleb esile tuua ka asjaolud, milliseid makseid kostja peale

äriühingu maksejõuetuse tekkimist tegi ja kuidas ta sellega hageja olukorda kahjustas. Nimetatut

ei saa järeldada hageja esile toodust äriühingu 2023. aasta majandusaasta aruande kohta.

IV

10. Neljandaks heidab hageja kostjale ette, et kostja on rikkunud võlausaldajate eelistamise

keeldu.

10.1. Selle rikkumise puhul tuleneb kaitsenorm tuleneb KarS § 3841 lg-st 1. Sätte eesmärk on

tagada võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte, et olukorras, kus võlgnik on kaotanud või

ettenähtavalt kaotamas oma suutlikkust täita täielikult kõigi võlausaldajate nõuded, järgitaks

võlausaldajate nõuete rahuldamisel seaduses (eeskätt PankrS §-s 153) sätestatud jaotusprintsiipe,

mitte ei eelistataks nt võlgnikuga seotud võlausaldajaid (Kars komm 2021, § 3841, p 1). See on

aktuaalne ka siinses olukorras, kus hageja seob võlausaldajate eelistamise maksejõuetusavalduse

esitamata jätmisega.

10.2. Kostjale etteheidetava teo puhul peaks hageja tooma esile asjaolud, mis võimaldaksid

hinnata, kas ja millal tegi äriühing väljamakseid teistele võlausaldajatele viisil, et eelistas teisi

võlausaldajaid. Eelistamine võib näiteks seisneda selles, et ei järgitud oma kohustuste täitmisel

PankrS § 153 tulenevaid jaotuspõhimõtteid või jäeti tasumata hageja võlg, mida tulnuks

rahuldada varasemas või samas järgus tasutud nõudega võrrelduna (vt RKKKo 28.10.2011, 3-1-

1-49-11, p 31 ja 31) või täitis sama järgu nõudeid erinevas määras. Eelistamine võib väljenduda

ka kohustuse täitmise muudes asjaoludes. Hageja esitatud hagist need asjaolud ei selgu.

10.3. Mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine ei ole iseenesest teise võlausaldaja huvide

kahjustamine. Otsustamaks, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja

eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise

olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Võlausaldajate huvide kahjustamise

tuvastamiseks on oluline hinnata, kas võlgniku käitumine oli kostjale maksete tegemise ajal

majanduslikult otstarbekas ja seega võlausaldajate huvides või mitte. Järelikult on karistatav

üksnes võlausaldajate põhjendamatult ebavõrdne kohtlemine (KarS komm 2021, p 7, koos seal

viidatud kohtupraktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb samast põhimõttest lähtuda ka

tsiviilvaidluses, s.o isegi juhul, kui oleks tuvastatav võlausaldajate eelistamine (ebavõrdne

kohtlemine), saab seda pidada õigusvastaselt kahju tekitavaks teoks üksnes siis, kui see on

põhjendamatu.

10.4. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine võib mõjutada hinnangut, kas võlgniku

kohustuste täitmisel ühe või mõne võlausaldaja eelistamine on käsitatav teiste võlausaldajate

kahjustamisena kommenteeritava paragrahvi mõttes. Vähemalt võib see anda aluse

tõendamiskoormise muutmiseks, nagu maakohus põhjendatult leidis. See tähendab, et kui

juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige täidab võlgniku pankrotiavalduse esitamise asemel

mõne võlausaldaja nõude, eelistades seda võlausaldajat PankrS § 153 eirates teistele, peaks

juhtorgani liige ise tõendama, et eelistamine teisi võlausaldajaid ei kahjustanud, või vähemalt

seda, et tal oli tegu toime pannes alus arvata, et tegemist pole kahjustamisega. Pärast

maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha juriidilise isiku eest makseid, v.a maksed,

mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja või juhatuse liikmelt

tavaliselt oodatava hoolsusega (ÄS §-d 180 lg 51 ls 2) (KarS komm 2021, samas).

15(18)

10.5. Asja uuel arutamisel tuleb anda hagejale võimalus ka selles nõudes asja lahendamiseks

vajalikud asjaolud esile tuua ja kostjal nendele vastata.

V

11. Viiendaks heidab hageja kostjale ette tahtlikku heade kommete vastast käitumist hagejale

kahju tekitamisel. Sisuliselt leiab hageja, et kogu hagis toodud kostja kohustuste rikkumine

(äriühingu hageja ees olevate kohustuste täitmata jätmine, äriühingu maksejõuetuks muutmine,

teiste võlausaldajate eelistamine) on lisaks tahtlik heade kommete vastane kahju tekitamine.

11.1. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale

saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane

siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et

kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks

VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et

see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik

saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik

nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt

RKTKo 06.06.2018, nr 2-16-14655/24, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

11.2. VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes peab hageja tõendama kostja tahtliku heade kommete

vastase teo. Lisaks peab hageja tõendama, et kostja õigusvastane tegu põhjustas talle

hagiavalduses nimetatud kahju. Hüvitatav kahju peab olema, tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2,

hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgist (vt RKTKo 19.12.2018, nr 2-14-58411/148, p

17.1).

11.3. Kui kahju hüvitamise alused on alternatiivsed, saab õigusvastasuse tuvastada ühel alusel

korraga (RKTKo 28.02.2018, nr 2-15-4239, p 17). Ehk kostja tegevuse või tegevusetuse

õigusvastasus ei saa tuleneda korraga nii VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 kui p-st 8. Sellest tulenevalt ei

saa kõigi eelnevate kostja seadusest tulenevate kohustuste rikkumise summeerimisel väita, et

tegemist on ka tahtlikult heade kommete vastase tegevusega.

11.4. Asjaolust, et äriühing jättis pikema aja jooksul täitmata oma lepingulised kohustused

hageja ees, kuigi tunnistas võlga kohtumenetluses, ei saa järeldada kostja tahtlikku heade

kommete vastast tegevust hagejale kahju tekitamisel.

VI

12. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja tasaarvestuse vastuväitega ja välja

selgitamata sellega seonduvad asjaolud.

12.1. Maakohus leidis, et vastuhagi õigeksvõtuga 16.05.2022 (dtl 52) tunnustas kostja äriühingu

esindajana hageja nõudeid, mis tekkisid perioodil 27.04.2020–19.08.2021, mistõttu on kostja

väited tasaarvestusest 19.08.2021 üleandmise-vastuvõtmise aktiga sisutud. Kohus jättis aga

hindamata kostja vastuväited, miks äriühing tsiviilasjas nr 2-21-8473 hageja nõuet tunnustas ja

analüüsimata, miks sellest tulenevalt puudus kostjal õigus esitada tasaarvestuse avaldus ruumide

üleandmisel.

12.2. Kostja tugines menetluses asjaolule, et äriühing tasaarvestas hageja 167 726 euro suuruse

nõude üüritud ruumidesse jäänud äriühingu vara maksumuse nõudega (dtl 295). Selline väide on

ebaselge ja maakohus oleks pidanud esmalt proovima ebaselgust kõrvaldada. Kohus oleks

pidanud andma kostjale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja tasaarvestusele tuginemise vastuväite

16(18)

selgitamiseks, st asjaolude esile toomiseks, mille järgi saab järeldada tasaarvestuse formaalsete ja

materiaalsete eelduste täitmist. Muuhulgas tulnuks kostjal selgitada, milline oli täpselt hageja

ruumidesse jäänud vara koosseis ja maksumus, millal, kelle poolt ja kellele tasaarvestuse avaldus

tehti. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul anda selleks kostjale võimalus. Kui kostja

tasaarvestusega seonduvaid nõudeid täpsustab, tuleb hagejale anda võimalus nendele vastata.

12.3. Alles seejärel saab hinnata, kas esineb alus kostja 04.11.2024 menetlusdokumendis esitatud

taotluste rahuldamiseks. Kui kostja taotlused ei ole piisavalt põhistatud TsMS § 238 lg 3 p 4

mõttes, tuleb kohtul asja uuel läbivaatamisel anda kostjale võimalus taotluste täiendavaks

põhistamiseks, kuna taotlus ei vasta TsMS § 236 lg 3 nõuetele.

Seejuures ei piisa taotluse põhistamisel väitest, et tunnistaja saab tunnistada või pool vande

selgitada, et pooled tasaarvestasid ööklubi ruumidesse jäänud vara arvelt mistahes vastastikused

nõuded, vaid taotluses tuleb esitada faktiväide tegevuse kohta ja esitada kokkuleppe täpne sisu

niivõrd, kuivõrd see peab menetlusosalisele enne tunnistaja või poole küsitlemist teada olema.

Tunnistaja ütlustega saab tõendada menetluses esitatud faktiväiteid, tunnistaja ütlused ei too esile

iseseisvalt uusi asjaolusid ja nendest ei saaks reeglina tuleneda uusi menetlusosaliste väiteid,

mida tunnistaja ülekuulamise hetkeks esitatud ei ole. Lisaks tuleb menetlusosalisel põhistada

tõendatava faktiväite puutumust asjaga, v.a juhul, kui puutumus on ilma igasuguse kahtluseta

iseenesest mõistetav.

12.4. Kui maakohus jõuab järeldusele, et hageja ja äriühing nõudeid ei tasaarvestanud, tuleb

maakohtul võtta seisukoht, kas materiaalõiguslikult on võimalik kostja apellatsioonimenetluses

esitatud tasaarvestuse avalduse esitamine ja kas see välistab hageja nõude rahuldamise.

12.5. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse

norme kostja taotluste rahuldamata jätmisel. Tunnistaja KR ülekuulamise taotluse on jätnud

maakohus menetlusnorme rikkudes rahuldamata ka põhjusel, et toimikus oleva üleandmise-

vastuvõtmise aktis on äriühing kinnitanud, et peale üüripinna tagastamist üürileandjale, ei asu

üürileandjale tagastatud ruumides mingit üürniku või tema allüürnikule kuuluvat vara või

dokumente. Maakohus on sellest järeldanud, et viidatud asjaolu kinnitamiseks on juba esitatud

kirjalik tõend ja puudub vajadus tunnistaja ütluste kogumiseks. Tõendite vastuolu korral tulnuks

aga neid hinnata otsuses, mitte tõendite vastuvõtmisel. Kostja ei eitanudki, et aktis selline klausel

esines, kuid põhistas seda toimunud tasaarvestusega.

VII

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele selgitanud

ebaõigesti tõendamiskoormust. Sellekohase vastuväite kohtu tegevusele jättis maakohus

17.09.2024 määrusega rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja

tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

13.1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale ja seejärel ümberpööratud

tõendamiskoormusega osas kostjale tähtaeg asjaolude esiletoomiseks ning tõendite esitamiseks.

Seejärel tuleb anda pooltele võimalus omapoolsed vastuväited ja tõendid esitada. Hagejal tuleb

selgitada oma nõude kujunemist erinevate õiguslike aluste lõikes ja esitada selle kohta täpsed

arvestused. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja

nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt.

17(18)

13.2. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milline kohaldatav õigusnorm tuli kostjale üllatusena ja

millised kohtuotsuse seisukohad olid kostja jaoks ootamatud. Väidete üldisuse tõttu pole neile

võimalik vastata.

13.3. Maakohus kõrvaldas küll põhjendamatult kostja esindaja menetlusest, kuid see rikkumine

ei ole toonud endaga kaasa ebaõiget kohtuotsust. Kostja leidis endale uue esindaja ja sai esitada

oma väited maakohtu menetluses.

13.4. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et majandusaasta aruannetest ei saa teha

järeldust selle kohta, et kostja rikkus oma kohustusi või tegutses tahtlikult heade kommete

vastaselt hagejale kahju tekitades. Kui hageja toob esile kostja teo, saab võtta seisukoha, kas

raamatupidamise aastaaruanded (mh ka parandatud kujul) on asjakohased tõendid. Õige on

iseenesest apellatsioonkaebuse seisukoht, et raamatupidamise aastaaruandeid on võimalik

parandada RPS § 15 lg 3 kohaselt ja parandatud aruanded on üheks tõendiks asjas, mida kohus

saab hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega.

13.5. Ringkonnakohus ei lahenda kostja ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi, kuna

selleks tuleb kostjal eelnevalt asjaolusid täpsustada. Taotluste lahendamise otsustab seejärel

maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)