2-20-11422/53 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-20-11422

Tsiviilasi

K.V´i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (usaldusisik) K.V, isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX, tel. XXX

Võlausaldajad

1) PlusPlus Capital AS, lepinguline esindaja Regina

Pikalev, e-post XXX

2) Kohtutäitur Rannar Liitmaa e-post XXX

3) B2 Impact OÜ, esindaja Olga Gul, e-post XXX

4) AS Swedbank, esindaja Kerli Kuusk, e-post XXX

5) Bondora AS e-post XXX

6) Holm Bank AS, lepinguline esindaja Anna Jõemaa, e-

post XXX

7) Aktiva Finance Group OÜ, lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema, e-post XXX

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda K.V´i vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada K.V´i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada K.V usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade K.V´i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud K.V kanda.

Edasikaebe kord

2-20-11422

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 18.03.2021 (jõustus 08.04.2021) määrusega lõpetati võlgniku K.V

pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning

kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

2. Võlgnik usaldusisikuna on menetluse kestel esitanud aruanded 18.03.2022, 18.03.2023,

18.03.2024 (parandatud 13.05.2024), 18.03.2025 ja 29.07.2025 taotluse menetluse

lõpetamiseks.

3. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse osas.

30.07.2025 teatas võlausaldaja Holm Bank AS, et Holm Bank AS ei nõustu võlgniku

kohustustest vabastamisega seoses asjaoluga, et menetluse perioodi jooksul K.V on tasunud

Holm Bank AS-ile võlgnevuse katteks ainult 46,91 eurot. Nõude jääk on 2107,93 eurot.

4.

01.08.2025 teatas võlausaldaja PlusPlus Capital AS, et võlgniku K.V`i ei tohiks

võlgadest vabastada. Võlausaldaja leiab, et olenemata, et võlgnik on aruandeid esitanud, ei ole

võlgnik KVM eeldusi täitnud. Võlgnik ei ole teostanud menetluse perioodil ühtegi

väljamakset võlausaldajale. Võlausaldaja nõude jääk on 8963,53 eurot. Võlgnik ei ole

teostanud isegi minimaalset väljamakset näitamaks üles tahet nõuete rahuldamiseks.

Võlgnikul on 4 ülalpeetavat, kellest viimane on sündinud 2023 aastal KVM kestel kuigi

võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku pangakonto väljavõtted näitavad makseid läbi interneti

muude teenuste, kust võlgnikule laekub maksetena (Paysafe Payment Solutions Limited) 200-

500 € viimase poole aasta jooksul kui mitte rohkem. Kas võlgnikul on veel välismaiseid

kontosid või sissetulekuid, millest kohus ega võlausaldajad ei tea? Võlgnik saab

lapsehooldustasu miinimum ulatuses, kuid võlgnik pole selgitanud, millest ta koos 4 lapsega

elab, kes tasub tema eluaseme kulud jms. Eelolevast tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et

võlgnik ei vääri võlgadest vabastamist, võlgnik ei ole täitnud ühtegi vabastamise eeldust.

Võlgniku pangakonto ei nähtu ühegi igakuise kulu makset peale telefoni arve või mõne

üksiku lapse kulu. Konto väljavõtteid ei näita kulu toidule, riietele, hügieenitarvetele. Konto

väljavõtetest ei nähtu 4 lapse kohta lapsetoetuse maksmist riigi poolt. Kuhu antud igakuine

lapsetoetud makse laekub? Eelolevast saab selgelt järeldada, et võlgnik ei näita oma tegeliku

eluolu ja varjab oma tulu nii sisse-kui väljaminekuid. Võime eeldada et võlgnikul on kuskil

veel mingeid kontosid, mida ta kasutab. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku ei tohiks

kohustusest vabastada. Võlausaldaja B2 Impact OÜ teatas 05.08.2025, et võlgnik K.V ei

teostanud kohustustest vabastamise menetluse jooksul makseid ning võlausaldaja ei toeta

võlgniku kohustustest vabastamist. Võlausaldaja Swedbank AS teatas 07.08.2025, et võlgnik

on kahjustanud oma tegevusega võlausaldaja huve. Nimelt ei ole võlgnikult laekunud kogu

menetluse jooksul võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset. Nõude jääk on jätkuvalt 4 735,87

eurot. Võlausaldaja märgib, et 10.05.2024 tegevusaruandes on võlgnik märkinud, et on

teostanud väljamakseid võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel. Võlausaldaja on seisukohal,

2-20-11422

et võlgnik on andnud väljamaksete kohta kohtule ebaõige teabe ehk võlgnikult ei ole

võlausaldajale laekunud väljamakset summas 496,15 eurot, mis on märgitud

tegevusaruandes. Samuti nähtub esitatud konto väljavõtetelt väljamakseid erinevatele

hasartmängu keskkondadele nagu näiteks: Dreambox Games OÜ (Chanz), Trustly Group AB

(Ninja ja Boost), Optiwin OÜ (Nutz.ee), TRIOGAMES OÜ, Unibet, StayCool OÜ (Coolbet),

AS Eesti Loto. Olukorras, kus võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses

sätestatust määras, ei ole põhjendatud, et võlgnik mängib hasartmänge. Võlgniku poolt

esitatud usaldusisiku aruandest ja sellega kaasnevatest lisadest nähtub, et 2023. aastal on

võlgnikule laekunud vähemalt II pensionisamba väljamakse summas 3 291,88 eurot. Saadud

pensionist tuleb võlausaldajatele teha eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75%

sissetuleku osast, mida saab arestida. Võlgnik seda teinud ei ole. Seega on võlgnik rikkunud

PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või

sellega sarnane tulu. Seega võlausaldaja hinnangul on võlgnik eeltoodust tulenevalt

kahjustanud oluliselt võlausaldaja huve ning kohtul eksisteerib alus lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 07.08.2025 esitatud

seisukohas märgib Aktiva Finance Group OÜ, et võlausaldaja jätab asja kohtu otsustada.

Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale on laekunud kohustustest vabastamise menetluse

kestel võlausaldaja nõude katteks kokku 235,33 eurot.

5. 24.09.2025 kuulas kohus võlgniku ära telefoni teel. Kohus selgitas võlgnikule

võlausaldajate poolt kohtule esitatud seisukohti. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et

13.05.2024 esitatud parandatud aruandes ta küll arvutas välja väljamaksete suurused

võlausaldajatele, kuid väljamakseid teinud ei ole. Võlgniku sõnul ei ole ta kohustustest

vabastamise menetluses ka väljamakseid teinud ei Holm Bank AS-ile ega Aktiva Finance

Group OÜ-le ning ta ei tea, mis maksetega tegemist on. Võlgnik kinnitas, et tal on kontod

Paysafe Payment ja Solutions Limited, kuhu laekuvad hasartmängus võidetud summad ja kust

ta kannab võidusummad enda kontole, kuid väljavõtteid ta kohtule esitada ei oska. Võlgnik

kinnitas, et ta on hasartmängu sõltlane. Kuigi ta varem lasi endale mängu keelu panna, hakkas

ta ca aasta tagasi uuesti mängima. Hasartmängust saadud sissetulekuid ta menetluse kestel

enda sissetulekutena arvestanud. Igapäevaste kulude kandmisel aitab teda laste isa, kellele

laekuvad ka lastetoetused, laste isa aitab ka süüa osta, sest ta teab, et võlgnikule raha usaldada

ei ole võimalik. Võlgnik möönab, et tema käitumisest tulenevalt jäetakse ta ilmselt

kohustustest vabastamata. Võlgnik ei osanud kohtule selgitada, miks ta võlausaldajatele

aastate jooksul väljamakseid teinud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust

kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel

algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste,

kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni

30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.

7. PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni

pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma

tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest

vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise,

kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on

2-20-11422

rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg

1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus

võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule

üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

9. Kohus kuulas võlgniku ära 24.09.2025 ning andis võlausaldajatele tähtaja soovi korral

võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise osas seisukoha esitamiseks. Kohus olles

kuulanud võlgniku ära ja tutvunud võlausaldajate seisukohtadega, leiab, et kohtu hinnangul

tuleb keelduda K.V vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute

infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik

mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses.

10. Kohus andis menetluse kestel võlgnikule võimaluse täita enda kohustusi ja selgitas

20.03.2024 kohtunõudes väljamaksete tegemise kohustust. Kohus selgitas, et pangakonto

väljavõttest nähtuvalt oli võlgnik 2022 aasta märtsis saanud tulu, millele saab sissenõuet

pöörata 430,22 eurot, 2023 aasta jaanuaris saanud tulu, millele saab sissenõuet pöörata

4287,02 eurot ning 2023 aasta märtsis saanud tulu, millele saab sissenõuet pöörata 807,92

eurot. Kohus selgitas, kuidas väljamaksete suurust arvestada ning andis võlgnikule tähtaja

väljamaksete kokku summas 4143,87 euro tegemiseks. Kohus selgitas 20.03.2024

kohtunõudes, et maksekorraldused võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta tuleb esitada

hiljemalt 29.12.2024. Võlgnik kohtunõudele ei reageerinud ega esitanud kohtule

maksekorraldusi. Kohus selgitas võlgnikule 20.03.2024 kohtunõudes, et väljamaksete

tegemata jätmist võib käsitleda võlgniku kohustuste rikkumisena, mille tulemusel võib jätta

võlgnikku kohustustest vabastamata. Kohtule 18.03.2025 esitatud aruandest ja selle lisadest

nähtuvalt ei ole võlgnik jätkuvalt aruandes kajastanud väljamakseid ega esitanud tõendeid

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta, kuigi omas märtsis 2025 sissetulekut, millest

oleks olnud võimalik väljamakseid teha. 24.09.2025 ärakuulamisel võlgnik selgitas, et ta ei

ole senini väljamakseid teinud ega osanud ka selgitada, miks ta neid teinud ei ole ega kohtule

maksekorraldusi väljamaksete kohta ei esitanud.

11. Võlausaldaja Swedbank AS on märkinud sedagi, et esitatud konto väljavõtetelt nähtub

väljamakseid erinevatele hasartmängu keskkondadele ning olukorras, kus võlgnik ei tee

võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatust määras, ei ole põhjendatud, et võlgnik

mängib hasartmänge. Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga ja leiab samuti, et kohustustest

vabastamise eesmärgiks ei saa olla võlgniku käitumine selliselt, et ta küll ei oma aastate

jooksul igakuiselt sissetulekuid osas, milles võlausaldajatele oleks võimalik olnud

väljamakseid teha, kuid samas nähtub võlgniku pangakontode väljavõtetelt, et saadav

sissetulek ei lähe ka pere ülalpidamiseks ega võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kasvõi

minimaalses ulatuses, samas aga võlgnik kulutab raha hasartmängude mängimiskes.

12. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS §

175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

2-20-11422

vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

13. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p

15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku K.V käitumisest

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Võlgnik ei ole mingilgi määral üles näidanud

initsiatiivi teha võlausaldajatel väljamakseid, kuigi tema sissetulek võimaldas seda teha ja

sealhulgas võimaldas sissetulek enamasti tegeleda hasartmängude mängimisega.

Võlausaldajad PlusPlus Capital AS, B2 Impact OÜ ja AS Swedbank märgivad, et võlgnik ei

ole ühtegi makset võlausaldajatele teostanud. Kuigi Holm Bank AS märgib, et võlgnik on

teinud menetluse kestel väljamakse üksnes summas 46,91 eurot ja Aktiva Finants Group OÜ

märgib, et võlgnik on väljamakseid teinud summas 235,33 eurot, sõnas võlgnik ärakuulamisel

ise, et tema neid makseid teinud ei ole. Samuti ei nähtu väljamaksete tegemine kohustustest

vabastamise menetluse kestel kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt. Võlausaldajad Holm

Bank AS, PlusPlus Capital AS, B2 Impact OÜ ja AS Swedbank leiavad, et käesoleval juhul ei

ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud. Aktiva Finance

Group OÜ jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada ja kohtutäitur Rannar Liitmaa ning

Bondora AS ei ole kohtule enda seisukohta esitanud.

14. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest

vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 lg 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning ei ole

kohtule esitanud korrektseid aruandeid, varjates sellega andmeid oma sissetuleku suuruse ja

vara kohta ning võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Tuvastatud asjaolusid arvesse

võttes on kohus seisukohal, et võlgnik on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu

esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

15. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173

nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-

13). Kohus leiab, et K.V on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104

lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada

võlausaldajate nõudeid. Kohus selgitas võlgnikule võlausaldajatele väljamaksete tegemise

kohustust, mida võlgnik ei täitnud ja kohtule esitatud hilisematest tõenditest nähtuvat mängis

väljamaksete tegemise asemel hasartmängudega – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi süüliselt. Võlgnikule on nii pankrotimenetluse lõppemisel kui

kohustustest vabastamise menetluse kestel korduvalt selgitatud tema kohustusi, võlgnik

sellegi poolest enda kohustusi täitma ei ole asunud. Ärakuulamisel ei osanud võlgnik enda

käitumist mitte millegagi põhjendada ega seletada ning asus ise ka seisukohale, et ta tuleb

jätta kohustustest vabastamata.

16. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat

kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust

võlgnikku K.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

17. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

2-20-11422

menetluse. Kuivõrd kohus keeldub K.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast tuleb K.V kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.

18. Juhindudes PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel K.V´i usaldusisiku

kohustuste täitmisest.

19. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

20. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale

saab esitada määruskaebuse.

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse

võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad

võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik