Legislator Case Law & Legislation
3-25-488/11 AI generated

3-25-488/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-488/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.X. esitas 27.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista Tartu Vanglalt selle eest, et Tartu Vangla jättis kaebaja 09.09.2024. a vaidele vastamata; 2) 1200 eurot selle

Legislator headnote

AI generated

3-25-488/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 27.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista Tartu Vanglalt selle eest, et Tartu Vangla jättis kaebaja 09.09.2024. a vaidele vastamata; 2) 1200 eurot selle

Keywords

AI generated
systemic flaws procedural defect banking system international trusteeship system vat fraud investigation informal value transfer system
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

25.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-488

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.09.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.09.2025. a määruse

resolutsiooni punktid 2, 5 ja 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 27.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista Tartu Vanglalt

tema kasuks välja järgmiste sündmustega seotud mittevaralise kahju hüvitised: 1) 400 eurot

selle eest, et Tartu Vangla jättis kaebaja 09.09.2024. a vaidele vastamata; 2) 1200 eurot selle

eest, et valvur 26.12.2024 hommikuse loenduse ajal solvas kaebajat; 3) 1500 eurot selle eest,

et valvurid teadlikult ja tahtlikult sundisid kaebajat 17.12.2024 läbiotsimisel üleni alasti

võtma ja näperdasid teda ning ei kasutanud kummikindaid.

2. Tartu Halduskohus tagastas 17.03.2025. a määrusega X.X.-i kaebuse osas, milles kaebaja

nõuab kahju hüvitamist seoses pöördumisele vastamata jätmise ja solvamisega.

3. X.X. esitas 18.03.2025 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 17.09.2025. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2); kuulutas

haldusasja menetluse osaliselt, s.o Tartu Vangla poolt 27.05.2025 kohtule edastatud 2

videosalvestuse osas kinniseks (resolutsiooni p 4); keelas kaebajal tutvuda määruse

resolutsiooni p-s 4 nimetatud tõenditega ja saada nendest koopiaid (resolutsiooni p 5);

otsustas eemaldada kaebaja kohtuistungi toimumise korral määruse resolutsiooni p-s 4

nimetatud tõendite uurimiselt (resolutsiooni p 6). Määruse põhjendused:

1) Riigilõivu (45 eurot) tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. X.X.-i

kaebuse eduväljavaated on kasinad, mistõttu ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine

põhjendatud. Vanglal esines 17.12.2024 põhjendatud kahtlus, seega alus, et teostada kaebaja

suhtes täielik läbiotsimine. Läbiotsimine ei olnud meelevaldne ega juhuslik. Läbiotsimise

käigus leiti kaebaja jope taskust kolm 4 cm pikkust kruvi (17.12.2024. a ettekanne).

2) Ebausutavad on kaebaja väited, nagu oleks vangla poolt pandud või jäetud jope taskusse

keelatud esemeid. Ka ei olnud usutavad kaebaja väited, nagu vanglaametnikud võiksid

teostada läbiotsimist tahtlikult eesmärgiga jätta kaebaja ilma psühholoogi vastuvõtust või

eesmärgiga teda sihilikult alandada. Kohtueelses menetluses kogutud tõendid kaebaja väiteid

ei kinnita.

3) Läbiotsimise ajal töötasid E. Tootsi ja S. Jaani rinnakaamerad selliselt, et salvestati üksnes

heli. Kaamerapildi mittekasutamist ei saa pidada õigusvastaseks tegevuseks kantuna

eesmärgist läbiotsimistoiminguid varjata, vaid soovitud on vähendada riivet kaebaja

põhiõigustesse. Tõendamata ja ülepaisutatud on kaebaja väited, et toiming viidi läbi

alandavalt. Läbiotsimine toimus eraldi, suletud uksega ruumis, läbiotsimistoimingu juures

viibis 3 meesametnikku ja see kestis ca 3 minutit. Kaebaja suhtlusmaneer ei olnud lugupidav,

kuid ametnikud jäid rahulikuks. Kinnipeetavale anti korraldusi neutraalselt ja hinnanguvabalt.

Ametnike e-kirjadest ja videosalvestistelt nähtuvalt kasutasid ametnikud läbiotsimise

teostamise ajal kummikindaid. Arvestades, et kinnipeetav esitas läbiotsimise ajal arvukalt

vastuväiteid ja väljendas pahameelt, tuleb pidada usutavaks, et kui ametnikud oleksid kaebaja

keha lubamatul viisil puudutanud, oleks kaebaja sellele kohe tähelepanu juhtinud. 17.12.2024

teostatud täielik lahtiriietumisega läbiotsimine ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitanud.

Kaebaja omistas kannatustele liigse kaalu ja on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.

Seetõttu ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg-te 1 ja 2 mõttes edukas.

4) Vanglaametnike E. Tootsi ja S. Jaani vormikaamera salvestiselt kuuldub ja osaliselt nähtub

17.12.2024 kaebaja suhtes läbiotsimise teostamine. Videosalvestise näol on tegemist kaebaja

jaoks piiratud juurdepääsuga teabega. Salvestise vaatlusel on võimalik näha kaamera

vaateulatust ja vaatenurki, ka salvestatava pildi kvaliteeti ja detailsust, mistõttu sisaldub

videosalvestisel teave turvasüsteemide kohta. Info selle kohta, millise kvaliteediga heli

salvestatakse, on ka käsitatav teabena turvasüsteemide kohta. Tegemist on avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega.

Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut, sest annab kinni peetutele

võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Esinevad alused videosalvestiste osas

menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuivõrd need sisaldavad teavet Tartu Vangla

turvasüsteemide ja turvameetmete kohta ning nende sisu saladuses hoidmine on vajalik

avaliku korra tagamiseks. Ka ei ole põhjendatud lubada kaebajal videosalvestistega tutvuda.

Salvestised sisaldavad teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole

põhjendatud. Sellise teabe avalikustamine kaebajale ohustaks vangla julgeolekut, kuivõrd

annaks kaebajale võimaluse vajadusel tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust ja

audiojälgimise seadmete heliulatust. Vastustaja huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja

huvi videosalvestistega tutvuda. Kohus piiras HKMS § 88 lg 2 alusel koosmõjus HKMS § 79

lg 1 p-ga 1 kaebaja õigust videosalvestistega tutvuda ja saada neist koopiaid. Ka eemaldas

kohus kaebaja asjas kohtuistungi toimumise korral videosalvestiste uurimiselt (HKMS § 79 lg

1 p 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 18.09.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

17.09.2025. a määruse resolutsiooni p-d 2, 5 ja 6. Määruskaebuse põhjendused:

1) Kohus ei küsinud välja tähtsust omava tõendina valvuri E. Tootsi rinnakaamera salvestist,

kui valvur tegi ringkäiku S2 eluosakonnas. Kaebaja ei olnud teadlik, et tema jope taskus on

kruvid. Ta sai samal päeval laost kätte paki, mille sees oli jope ning vastuvõtuosakond pidi

teostama asjade läbiotsimise. Kaebajal oli samal hommikul konflikt E. Tootsiga, kuna ta

tahtis minna kohtuistungile tsiviilasjas nr 2-24-1587, kuid vangla keeldus teda sinna laskmast.

Kohus ei põhjendanud, millisele tõendile tuginedes leidis, et valvurid kasutasid

kummikindaid. Kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei kontrollinud fakte, vaid lähtus

vastustaja ütlustest. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja

eduväljavaated on olematud, mistõttu jättis riigilõivu tasumisest vabastamata.

2) Videosalvestiste osas ei saa olla tegemist julgeolekuohuga, kuna ei ole pilti, on vaid heli.

Kaebaja on väärteoasjas nr 4-24-2508 näinud rinnakaamera pilti ja helisalvestist. Vangla

esitas paljasõnalised väited julgeolekuohu kohta. Julgeolekuoht võib olla see, et vangla tahab

midagi varjata, nagu selgus väärteomenetluse kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu

17.09.2025. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale (I) ning seejärel määruse resolutsiooni p-de 5

ja 6 peale (II).

I

8. Tartu Halduskohus jättis 17.09.2025. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt rahuldamata

kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, asudes kokkuvõttes

seisukohale, et ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks HKMS

§ 111 lg-te 1 ja 2 mõttes edukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja ei

ole määruskaebuses esitanud ühtegi taolist väidet, mis annaks aluse halduskohtu määruse

tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Tartu Halduskohus märkis vaidlustatud määruses (põhjenduste p 15), et ametnike

e-kirjadest ning ka videosalvestistelt nähtuvalt kasutasid kõik 3 ametnikku läbiotsimise

teostamise ajal kummikindaid. Samasisuline info nähtub materjalidest ka ringkonnakohtule.

Seega põhjendas halduskohus määruses selgelt ja õigesti, millistele tõenditele tuginedes

kohus leidis, et valvurid kasutasid kummikindaid. Kaebaja etteheide halduskohtule tõenditele

viitamata jätmise kohta on sisutu.

10. Ühtlasi nähtub haldusasja materjalidest, et halduskohtule on esitatud valvuri E. Tootsi

rinnakaamera salvestis kaebuses mainitud 17.12.2024 sündmuse – alasti läbiotsimine – kohta.

Vaidluse esemega ei seondu kaebaja mainitud videosalvestis valvuri ringkäigu kohta, mistõttu

on kaebaja etteheide vastava tõendi kogumata jätmise kohta asjassepuutumatu.

11. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus määruses põhjendatult, et kaebaja kaebuse

eduväljavaateid tuleb pidada kasinateks, mistõttu ei ole tema menetlusabi taotluse

rahuldamine põhjendatud. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohtu Tartu Halduskohtu

17.09.2025. a määruse resolutsiooni p-i 2 muutmata.

II

12. Tartu Halduskohus keelas 17.09.2025. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt kaebajal

tutvuda määruse resolutsiooni p-s 4 nimetatud tõenditega ja saada nendest koopiaid ning

resolutsiooni p 6 kohaselt otsustas eemaldada kaebaja kohtuistungi toimumise korral määruse

resolutsiooni p-s 4 nimetatud tõendite uurimiselt. Halduskohtu määruse resolutsiooni p-s 4

nimetatud tõenditeks on Tartu Vangla poolt 27.05.2025 kohtule edastatud 2 videosalvestist.

Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses

esitatud väide alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule

märgib ringkonnakohus järgmist.

13. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 järgi võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel,

s.h riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe kaitseks ning HKMS § 79 lg 2 alusel tingimusel, et huvi saladuse

hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada

menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt menetlusosalisel võimaldatakse

toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses

ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga

tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt

huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda

toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (RKHKo 09.06.2017, 3-3-1-8-17, p 19).

Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava vahelistes vaidlustes

esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, s.h ka kaebajaks olevale

kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, s.t keelatud on

olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas istungiprotokolliga ja

helisalvestise endaga, saada sellest koopiaid (vt TrtRKm 3-23-1245, 3-23-1245; 30.04.2021,

3-20-2109; 26.01.2021, 3-20-556; 19.02.2020, 3-19-2282; 06.04.2016, 3-15-1780;

24.03.2016, 3-14-50481). Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus eelnimetatud

põhimõtete vastu Tartu Vangla poolt kohtule edastatud 2 videosalvestise osas kaebaja

tutvumise õigust piirates ja kaebajat eemaldades kohtuistungi toimumise korral eelnimetatud

tõendite uurimiselt.

14. Kaebaja eksib, väites, et esitatud videosalvestiste puhul ei ole pilti, on vaid heli.

Eelnimetatud videosalvestistel on olemas lisaks helile osaliselt ka pilt toimunust. Ka märkis

halduskohus määruses (põhjenduste p 20), et salvestistelt kuuldub ja osaliselt ka nähtub

17.12.2024 sündmus. Kaamerapilt oli välja lülitatud üksnes kaebaja lahtiriietumise ajal.

15. Kaebaja väide, et ta on väärteoasjas nr 4-24-2508 näinud rinnakaamera pilti ja

helisalvestist, ei ole asjassepuutuv, kuna eelviidatud väärteoasjas esitatud videosalvestised

puudutasid 03. ja 04.05.2024, millised kuupäevad ei seondu käesoleva vaidluse esemega.

16. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohtu Tartu Halduskohtu 17.09.2025. a määruse

resolutsiooni p-d 5 ja 6 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)