3-25-2805/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2805 Määruse kuupäev 25.09.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi R.R. kaebus RESOLUTSIOON

1. Tagastada R.R. kaebus.

2. Jätta R.R. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav R.R. esitas 26.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 01.08.2025. a otsuse nr 1-9/1-25/68-6 peale seoses tema üksikvangistuses viibimisega. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla 01.08.2025. a otsuse tühistamist ja vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise 10 000 euro väljamõistmist. Ühtlasi taotleb kaebaja kohtult esialgset õiguskaitset seoses vangla 01.08.2025. a otsusega.

2. Tallinna Halduskohus andis 26.08.2025. a kohtumäärusega asja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule ning selgitas täiendavalt kaebajale, et tema esialgse õiguskaitse taotlus vajab täpsustamist, sest ei ole arusaadav, mida kaebaja esialgse õiguskaitse korras nõuab ehk millise abinõu kohaldamist ta kohtult taotleb.

3. R.R. esitas 31.08.2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajale viivitamatut arstiabi (kaebaja soov on saada sama psühhiaatrilist ravi, nagu ta sai vabaduses). Kaebaja ei soovi raha, vaid psühhiaatrilist abi.

4. R.R. esitas 09.09.2025 kohtule teate, milles selgitab, et on kaebuse ekslikult sõnastanud. Kaebaja soovib üksnes, et Viru Vangla psühhiaater määraks talle sama ravi, nagu kaebaja sai vabaduses viibides.

5. Tartu Halduskohus jättis 15.09.2025. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebaja pidi kohtule muu hulgas teada andma, kas ta soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega või üksnes kaebuse või üksnes esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuli täpsustada soovitud abinõud ja taotlust põhistada. Kaebajal tuli tasuda ka riigilõiv nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja pidi

3-25-2805 kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses olevad puudused kõrvaldama viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Samuti sätestab HKMS § 55 lg 2, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

7. Tartu Halduskohus andis kaebajale 15.09.2025. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai avaliku e-toimiku kohaselt määruse kätte samal päeval, s.o 15.09.2025, seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 16.09.2025 ja lõppes 22.09.2025 (HKMS §

67 lg 4). Käesoleva ajani ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega kohtult täiendavat tähtaega palunud.

8. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele. Kohtule ei ole selge kaebuse nõue ning kohus ei saa kaebaja asemel hakata kaebust ise sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja ei ole ka HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks.

9. Ka ei ole kaebaja kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudusi, s.o märkinud selgelt soovitud abinõu ega esitanud taotluse põhistust. Ühtlasi ei ole taotluselt tasutud riigilõivu ega esitatud taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

10. Kohus on seisukohal, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused takistavad praegusel juhul asja läbi vaatamist. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale täiendava tähtaja andmist.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R.R. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)