Legislator Case Law & Legislation
2-20-11016/83 AI generated

2-20-11016/83 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-11016/83
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Teade kohustustest vabastamata jätmise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuselt

Legislator headnote

AI generated

2-20-11016/83 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Määruskaebuselt

Keywords

AI generated
financial stress test vested benefits account consumer credit revocation capacity to incur bill liability stationary therapeutic measures suspension of insurance cover
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11016

Tsiviilasi

L.T (pankrotis) pankrotimenetlus, kohustustest

vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine, kohustustest vabastamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik L.T (isikukood XXX)

Võlausaldajad:

1) J R

2) Tallinna kohtutäitur M K

3) Y.B.Z

4) Z.B.B

5) X.Z.M

6) Tallinna kohtutäitur A P

7) Tallinna kohtutäitur R S

8) Tallinna kohtutäitur K F

9) Eesti Vabariik (J.J.S-i kaudu)

10) O.S.L

11) X.U.Y

12) S.X

13) G.S.T

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.U.Y 31.01.2025 taotlus menetluse lõpetamiseks.

2. Lõpetada L.T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

3. Jätta L.T (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

4. Vabastada L.T usaldusisiku kohustustest.

1(6)

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Teade kohustustest vabastamata jätmise kohta avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuselt

tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus kuulutas 28.10.2020 määrusega välja L.T (võlgnik) pankroti, lõpetas

23.08.2022 määrusega pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, määrates võlgniku usaldusisikuks ning kohustades teda

esitama iga aasta 23. augustil usaldusisiku aruande.

Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, mille ulatuses jäi võlausaldajatel raha saamata olid II

rahuldamisjärgus:

1) J R 141,02 eurot;

2) Tallinna kohtutäitur M K 1306,62 eurot; 644,12 eurot; 168,08 eurot;

3) Y.B.Z 504,65 eurot;

4) Z.B.B 7,57 eurot;

5) X.Z.M 240,60 eurot;

6) Tallinna kohtutäitur A P 29,61 eurot;81,40 eurot;

7) Tallinna kohtutäitur R S 34,51 eurot;

8) Tallinna kohtutäitur K F 284,36 eurot;

9) Eesti Vabariik (J.J.S-i kaudu) 8349,27 eurot;

10) O.S.L 1454,49 eurot; 189,16 eurot; 104,67 eurot; 405,53 eurot; 759,06 eurot;

11) X.U.Y 2799,82 eurot; 2345 eurot;

12) S.X 4453,60 eurot;

ning III rahuldamisjärgus:

13) G.S.T 1381,61 eurot.

Kokku 25 684,75 eurot.

Kohus selgitas võlgnikule 23.08.2022 määruses järgmist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-

te 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. PankrS § 173 lg-test 3 ja 4 tuleneb, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks

usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule

2(6)

üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu

väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (PankrS § 173 lg 6). PankrS

§ 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus kohustab usaldusisikut/võlgniku

kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas.

Seega kohustus võlgnik esitama iga aasta 23.08.2022 kohtule usaldusisiku kohustusi täites

aruande.

2. Võlgnik ei esitanud kohtule esimest aruannet tähtaegselt, s.o hiljemalt 23.08.2023.

3. Kohus tegi võlgnikule 28.08.2023 kohtunõude aruande esitamiseks ning selgitas võlgnikule

taas tema kohustusi ning hoiatas, et kohustuste rikkumise korral keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi

rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Võlgnik kohtu 28.08.2023 nõuet ei täitnud.

5. Kohus kohustas võlgnikku 18.09.2023 uuesti esitama aruanne.

6. Võlgnik esitas 26.09.2023 usaldusisiku aruande, milles ei olnud osaliselt aruande lahtreid

täidetud ning esitatud oma pangakonto väljavõtteid.

7. Kohus kohustas 02.10.2023 võlgnikku esitama oma pangakontode väljavõtted perioodil

23.08.2022-23.08.2023, hiljemalt 09.10.2023. Kohus palus ka 03.10.2023 kirjas võlgnikule

esitada tal oma pangakonto väljavõtted eelviidatud perioodi kohta.

8. Võlgnik kohtunõuet tähtaegselt, s.o 09.10.2023, ei täitnud.

9. Kohus kohustas 10.10.2023 uuesti võlgnikku esitada pangakonto väljavõtted hiljemalt

17.10.2023.

10. Võlgnik taas kohtunõuet tähtaegselt ei täitnud, kirjutades 18.10.2023, et „Olen terve nüüd

ja tegelen täna asjadega, mis formaadis ja mis ajavahemik peab olema konto välja võtte. Kas

väljavõtte peab sisaldama nii laekumis, kui väljaminekuid?“

11. Kohus selgitas võlgnikule 18.10.2023 vähemalt kolmandat korda, mis perioodi väljavõtted

tuleb kohtule esitada ja andis uueks tähtajaks 23.10.2023.

12. Võlgnik kohtunõuet hiljemalt 23.10.2023 ei täitnud.

13. Kohus tegi 15.11.2023 päringud krediidiasutustele, Q.M.E-le, V.S.B-le, L.B.H-le ja

Maksu-ja Tolliametile.

Päringute vastustest nähtub mh, et võlgnikule on laekunud kohustustest vabastamise perioodil

suuri summasid: nt 24.10.2022 4200,65 eurot, 22.11.2022 7809,65 eurot; 24.01.2023 6624,43

eurot; 22.02.2023 4083,33 eurot; 22.03.2023 5252,74 eurot jne. Lisaks on võlgnikule

laekunud ülekanded eraisikutelt ja võlgnik on neile teinud ise ülekandeid. Võlgnik on teinud

suuremas summas ülekandeid ka enda kontode vahel ning andnud ja saanud rahalisi

3(6)

vahendeid enda ettevõttelt P OÜ. Samuti on võlgnik mänginud hasartmänge, tehes ülekandeid

Eesti Loto AS-ile ja saades sealt raha.

14. Võlgnik kohtule 23.08.2024 usaldusisiku aruannet ei esitanud.

15. Kohus tegi 27.08.2024 võlgnikule kohtunõude ja kohustas võlgnikku esitama usaldusisiku

aruanne, hoiatades teda, et kohustuste rikkumise korral keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi rikkunud ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

16. Võlgnik kohtule aruannet ei esitanud.

17. Kohus edastas 22.10.2023 kohtunõude, millele võlgnik vastas 22.10.2024: „Mis see on?“.

18. Kohus vastas 22.10.2024 võlgniku küsimusele, ja palus esitada usaldusisiku aruanne.

19. Võlgnik kohtule aruannet ei esitanud.

20. Võlausaldaja X.U.Y esitas 01.11.2024 kohtule taotluse, milles palus lõpetada võlgniku

suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus, kuna see ei täida oma eesmärki ühelgi moel

võlgniku passiivsuse tõttu. Võlgnik on jätnud andmata kohtule teabe oma sissetulekute ja vara

kohta ning jätnud tegemata väljamaksed võlausaldajatele. Seda kõike kohtu korduvatele

nõudele ja hoiatusele vaatamata. Võlausaldaja hinnangul kvalifitseerub see süüliseks

rikkumiseks. Võlgnik ei täida kohtumäärust ja see pole vabandatav. Võlgnik käitub selgelt

temale pandud kohustusi eirates, mistõttu kohustustest vabastamise menetlus pole täitnud oma

eesmärki ühelgi moel ja pole aluseid eeldada, et võlgnik korrigeeriks ennast.

21. Kohus kohustas 04.11.2024 võlgnikku uuesti esitama usaldusisiku aruanne.

22. Võlgnik vastas 04.11.2024 kohtule, et „Teen seda hiljemalt 25.11.24, kuna olen Võru

haiglas“.

23. Võlgnik ei esitanud 25.11.2024 aruannet ega pole rohkem kohtuga ühendust võtnud.

24. Võlausaldaja X.U.Y esitas 31.01.2025 kohtule uue taotluse, milles palus lõpetada

võlgniku suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus.

25. Võlausaldaja X.U.Y esitas 27.08.2025 kohtule teavituse, et kohus pole tema 31.01.2025

taotlust lahendanud ja kuna võlgnik pole ka 23.08.2025 aruannet esitanud, siis on põhjendatud

tema kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, kuna võlgnik pole sooritanud ainsatki

väljamakset.

26. Kohus teavitas 02.09.2025 võlausaldajat kohtu koosseisu vahetumisest.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

27. Kohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et võlgniku suhtes algatatud kohustustest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlausaldaja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb

rahuldada.

4(6)

28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 12² alusel pankrotimenetluse

algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa

lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 1 järgi vastutab

seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü

olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus

ja lg 4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse

kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 4 lg 2 kohaselt kohus peab

omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade

ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et

selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks

vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 47 lg 1 kohaselt võlgnik on

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis

seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt FIMS-ile kohalduvad käesolevas menetluses hagita

menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist

(FIMS § 49 lg 5).

29. Praegusel juhul võlgnik, vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele (vt ka määruse p-d 2-

23), ei ole esitanud kohtule iga-aastast aruannet oma tegevuste, tulude ning tuludest

võlausaldajatele väljamakstud summade või mittemaksmise põhjuste kohta. Samuti ei

esitanud võlgnik kohtu korduval nõudmisel oma pangakonto väljavõtteid, kus nähtus

suuremates summades rahaliste vahendite saamine. Kohus leiab, et kohustatud isikuna oma

sissetuleku üle arvestuse pidamata jätmise ja kohtu nõudmise täitmata jätmisega on

pankrotivõlgnik teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve ja takistab kohtul

teostada järelevalvet võlgniku üle. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg-tes

2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusena. Kohus ei pea vajalikuks

võlgniku/usaldusisiku ära kuulamist FIMS § 49 lg-st 6 tulenevalt, kuna võlgnikku on

korduvalt hoiatatud kohustustest vabastamata jätmisest. Võlgnik ei ole vaatamata hoiatusele

täitnud enda kohustust. Võlgnik ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega esitanud

kohtule selgitusi. Isegi kui võlgnik esitab nõutud selgitused, ei ole tulevikus selgituste

andmisega võlgnikul võimalik korvata kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju.

Sellepärast ja võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks, FIMS § 49 lg 5

alusel lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldub võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

30. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(6)

Agle Lauren

kohtunik

6(6)