2-25-106956/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-106956 Tsiviilasi A.R hagi S.D vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Hageja: A.R (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: T.V (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja Kostja: S.D (isikukood XXX) 23.09.2025 toimunud kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A.R ning S.D , koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et S.D võlgneb A.R-ile elatise võla 1000 (üks tuhat) eurot, mis on tekkinud perioodi eest alates 05.03.2025 - 23.09.2025.

1.2. S.D tasub punktis 1.1. märgitud elatise võla (1000 eurot) 12 kalendrikuu jooksul võrdsetes osades kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Esimene makse toimub 08.01.2026.a.

1.3. Alates 24.09.2025 kohustub S.D tasuma A.R-i ülalpidamiseks igakuist elatist 301,71 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,40 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Esimene makse toimub 08.10.2025 jne edasi igakuiselt, elatist tasutakse kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 03.08.2037.

1.4. Elatise võlg ja elatis tuleb tasuda T.V pangakontole selgitusega: kuu - mille eest elatist makstakse, elatise saaja nimi - A.R, mille eest ülekanne on – elatis või elatise võlg.

1.5. Menetluse ajal tekkinud elatise võlgnevus loetakse võrdseks riigilt saadud elatisabiga ja elatise võlgnevus loetakse täielikult kantuks elatisabiga ning seega kohustub menetluse ajal laekunud elatisabi riigile tagastama S.D .

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-106956.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli A.R hagi S.D vastu elatise nõudes. 23.09.2025 toimunud kohtuistungil selgitas kohus elatise sisu ja eesmärki ning tegi pooltele ettepaneku lõpetada elatise vaidlus kompromissi kokkuleppega vastastikuste järeleandmiste teel. Pooled jõudsid kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS §

431 lg 1.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

4. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

8. Elatis ja elatise võlg kanda T.V arvelduskontole nr xxx.

9. Perehüvitiste seadus (PHS) § 55 lg 1 p 2 sätestab, et kohtumenetlusaegse elatisabi saaja on kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile kohtumenetluse lõpetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik