3-25-2694/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

8. October 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2694

Haldusasi

Green IT OÜ kaebus tühistada Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse 07.07.2025 otsus nr 3-

17/359-1 osas, millega hankija tunnistas vastavaks ja

edukaks AS Atea pakkumuse

Vaidlustatud riigihanke

nimetus ja viitenumber

850 A1 lauaarvuti rentimine (kordus)“; viitenumber

295788

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – Green IT OÜ, seaduslik esindaja

juhatuse liige Asko Pukk

Vastustaja (hankija) – Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus, volitatud esindaja Erle Eks

Kolmas isik – AS Atea, lepinguline esindaja Marko

Mehilane

Vaidlustatud riigihangete

vaidlustuskomisjoni lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 5. august 2025 otsus nr

163-25/295788

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Green IT OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta Green IT OÜ ja hankija menetluskulud nende endi kanda.

3. Mõista Green IT OÜ-lt AS Atea kasuks välja menetluskulu summas 975 eurot

(käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.10.2025. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus viis 2024. aasta aprillis läbi keskse

riigihanke „Lauaarvutite ja monitoride ostmine ja rentimine raamlepinguga (minikonkursid)“

(viitenumber 275497) ning selle eesmärgiks oli soetada raamlepingu alusel keskselt

kontoritöökoha lauaarvuteid ja monitore. Hankelepingu tulemusel sõlmiti raamleping nr 5-3/24-

0288-1 (edaspidi raamleping)

2. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi ka hankija) avaldas

11.06.2025 riigihangete registris raamlepingu alusel minikonkursi „850 A1 lauaarvuti rentimine

(kordus)“ (viitenumber 295788; edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi

RHAD), sh pakkumuse esitamise ettepaneku

minikonkursis 850 A1 lauaarvuti rentimine (kordus) (295788) raamlepingu alusel (edaspidi

ettepanek) ja Lisa 2 Tehniline kirjeldus (edaspidi TK)1. Enne käesoleva vaidluse aluseks oleva

riigihanke väljakuulutamist viis hankija läbi riigihanke viitenumbriga 292611, kuid tunnistas

selle 19.05.2025 otsusega nr 3-17/270 kehtetuks.

3. 07.07.2025 teavitas hankija pakkujaid, et tunnistas otsusega nr 3-17/359-1 vastavaks AS-i

Atea, Aktsiaseltsi Datel, OIXIO IT AS-i ning ühispakkujate Green IT OÜ ja Aktsiaseltsi SEB

Liising esitatud pakkumused ja edukaks AS-i Atea esitatud pakkumuse.

4. Ühispakkujad Green IT OÜ ja Aktisaselts SEB Liising (edaspidi ka vaidlustaja) esitasid

07.07.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles

taotlevad hankija 07.07.2025 otsuse kehtetuks tunnistamist osas, milles AS-i Atea (edaspidi ka

kolmas isik) pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks. Vaidlustuskomisjoni 05.08.2025

otsusega nr 163-25/295788 (edaspidi VAKO otsus) jäeti vaidlustus rahuldamata, vaidlustaja ja

hankija menetluskulud nendi endi kanda ning vaidlustajalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja

esindaja menetluskulu summas 975 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leidis, et

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine oli õiguspärane, kuna hankija oli

selgelt määranud, et pakutavate sülearvutite protsessori jõudlusnäitajate tõendamiseks tuleb

esitada kuvatõmmis cpubenchmark.net lehelt. Kolmas isik esitas nõuetekohase kuvatõmmise

ning see näitas nõutud skoori ületamist. Vaidlustaja ei saa enam vaidlustada RHAD-i tingimusi

ning hankijal oli õigus usaldada ka kolmanda isiku antud kinnitusi.

5. Ühispakkujad Green IT OÜ ja Aktsiaselts SEB Liising (edaspidi kaebaja) esitasid 14.08.2025

Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad VAKO otsuse ning hankija otsuse, millega

tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks, tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukoht

6.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ei olnud õiguspärane.

6.2. Hankija kehtestas konkreetse nõude protsessori testi skoorile ning sellele, millise tarkvara

versiooniga peab PassMark Performance test tehtud olema. Seega pidi hankija kontrollima ja

veenduma, et skoor saavutati „PerformanceTest V10“ versiooniga. Kohane ei ole hankija

vaidlustusmenetluses esitatud seisukoht, et PerformanceTest V10 nõude puhul viitab täiendus

„vähemalt“ tarkvara versioonile (V10), st sellega on hõlmatud ka kõik tarkvara uuemate

1 Kohus märgib, et viidatud riigihanke andmed on võetud vaidlustuskomisjoni otsusest, kuivõrd riigihangete

registrist ei ole riigihange viitenumbriga 295788 kohtule kättesaadav.

2 (6)

versioonide testid. TK sõnastus ei võimalda sellist tõlgendust. Täiendus „vähemalt“ on väga

selgelt kehtestatud testi skoori (vähemalt 30 000) suhtes.

6.3. Kolmas isik esitas benchmark veebilehe kuvatõmmise. Üksnes kaebaja esitas lisaks

veebilehe kuvatõmmisele ka PerformanceTest V10 tarkvara kuvatõmmise. Tehnilise kirjelduse

kohaselt oli nõutav, et vähemalt 30000 (keskmise skoorina) oleks saavutatud just

PerformanceTest V10 tarkvara versiooniga, mitte mistahes versiooniga või erinevate

versioonide kombinatsioonis. Kui hankija jaoks ei oleks omanud tähendust, millise tarkvara

versiooniga peab test olema teostatud, ei oleks olnud vajadust tarkvara ega selle versiooni kohta

TK-s üldse nõuet kehtestada. Kuna aga nõude sõnastus viitas väga konkreetselt

PerformanceTest V10 tulemustele, puudus pakkujal alus eeldada, et tegelikkuses sobivad

hankijale mistahes PassMark Performance Testtulemused (sõltumata tarkvara versioonist), mis

ületavad skoori 30 000. Vaidlustusmenetluses ei leidnud kinnitust, et hankija oleks tegelikkuses

kontrollinud ja tuvastanud, et kolmanda isiku pakutud seadme protsessori testi skoor täitis

nõutud skoori PerformanceTest V10 versiooniga.

6.4. Kuvatõmmis, mis on tehtud otse cpubenchmark.net protsessorite nimekirja lehelt, näitab

küll selle protsessorimudeli keskmist skoori, kuid sellest ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas

tegemist on konkreetselt PerformanceTest V10 tulemuste keskmise näitajaga. PassMarki

avalikul lehel (cpubenchmark.net) ei saa filtreerida tulemusi PerformanceTesti versiooni järgi

ning seal kuvatud Average CPU Mark on erinevate versioonide (V8, V9, V10 ja V11)

tulemused. Seega ei ole võimalik ühelgi juhul tõsikindlalt väita, et viidatud veebilehel kuvatud

tulemused kajastaksid just PerformanceTest V10 tarkvaraga tehtud tulemusi.

6.5. Kuna hankija nõudis kuvatõmmise esitamist, ei ole õige vaidlustuskomisjoni seisukohta, et

hankija sai vastavuse kontrolli raames piirduda kolmanda isiku kinnitusega pakkumuse

vastavusest RHAD-ile.

6.6. Sisuliselt on hankemenetluse käigus selgunud, et hankija on TK nõudele vastamiseks

esitatud tõendite kohta kehtestanud nõude, mille alusel ta tegelikkuses ei suuda ammendavalt

pakkumuse vastavust kontrollida. See aga ei muuda õiguspäraseks otsust, millega hankija on

tunnistanud vastavaks pakkumuse, mille puhul ei ole pakkumuse koosseisus esitatud andmetest

tuvastatav, et pakkumus TK nõuetele vastab. Kaebaja ei pidanud RAHD-e vaidlustama, kuna

tehnilises kirjelduses toodu oli üheselt arusaadav. Kaebaja avastas enne pakkumuse esitamis, et

veebilehel https://cpubenchmark.net ei ole võimalik tulemusi tarkvara versiooni põhiselt

filtreerida, mistõttu esitas kaebaja ka tarkvaraga tehtud kuvatõmmise. Sellist käitumist ei saa

kaebajale ette heita.

6.7. On tõsi, et praktikas on seni esitatud CPU skoori nõudele vastamiseks kuvatõmmis

https://cpubenchmark.net veebilehel paiknevast infost. Tõsi on ka see, et seni on hankijad seda

aktsepteerinud. Hankija enda käitumine varasemates hangetes ega ka teiste hankijate käitumine

teistes hangetes ei õigusta aga hankija poolset puudulikku vastavuskontrolli käesolevas hankes.

Hankija ei saa oma otsuse õigustamisel tugineda sellele, et „alati on nii tehtud“. Kui praktika

käigus muutuvad arusaamad või suureneb teadlikkus, ei saa see õigustada senise praktika

jätkamist, eriti kui senine praktika osutub valeks.

7. Hankija seisukoht

7.1. Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hankija jääb vaidlustusmenetluses

esitatud seisukohtade juurde. Hankija ei ole kunagi väitnud, et hanketingimuseks oli vähemalt

V10 testitulemus ning minikonkursil esitatud pakkumusi oleks kontrollitud mõne teistsuguse

testi versiooni alusel, mistõttu kaebuse punktides 2.10–2.11 esitatud väited ei ole põhjendatud

3 (6)

ning on täiesti meelevaldsed. Vastustaja ei ole pidanud lubatavaks vastavuskontrolli raames

„mistahes muude versioonidega tehtud testide tulemusi“, nagu väidab kaebaja kaebuse punkt

2.10.

7.2. Õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankijal on õigus usaldada pakkujate kinnitusi

ning seda õigust on kohtud korduvalt jaatanud. Raamlepingu hankes ning ka minikonkursil ei

olnud esitatud tingimust, et esitada tuleb täiendavaid dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et

protsessor vastab nõuetele. Pakkujatel, sh ka kaebajal puudub hankemenetluses võimalus

määrata, milliseid tõendeid hankija peab vastavuskontrolli teostamisel küsima või milliseid

dokumente lugema piisavaks (kaebuse p 2.17), kui ta ei ole minikonkursi ega juba ka

raamhanke läbiviimisel nimetatud tingimust vaidlustanud. Väide, et vastustaja on pakkumuste

kontrollimist teostanud puudulikult, on väär ning selle lükkas vaidlustuskomisjon ümber.

Vaidlustuskomisjonil oli võimalik tutvuda kolmanda isiku esitatud pakkumusega ning järeldada,

et hankija otsus vastavuskontrolli järgselt on õiguspärane ning küsitud dokumendid

võimaldavad nõude täitmist kontrollida vastupidiselt kaebuse p 2.24 toodule.

8. Kolmanda isiku seisukoht

8.1. Pakkumuste esitamine ja nende vastavuse kontroll peab toimuma vastavalt RHAD-is

sätestatud tingimustele. Ei hankija, pakkuja ega ka kohus ei saa pärast pakkumuste esitamist

hakata uusi või täiendavaid hankenõudeid sätestada.

8.2. RHAD-s on protsessori keskmise punktiskoori nõudele vastavuse tõenduseks nõutud

üksnes kuvatõmmise esitamist veebilehelt https://cpubenchmark.net. Nimetatud veebilehe

kaudu protsessorite keskmise skoori (“Average CPU Mark: Multithread Rating”) kontrollimine

on ühtlasi vastavas valdkonnas tunnustatud ja levinud praktika. Selle tõendi esitas ka kolmas

isik. Kaebaja ei väida ega sea kahtluse alla, et kolmanda isiku pakutud seadme protsessori

keskmine skoor ei vastaks RHAD nõudele („keskmine skoor vähemalt 30 000“). Kolmanda

isiku pakutud arvuti protsessor vastab igal juhul RHAD nõudele ja selle keskmine skoor on

oluliselt üle 30 000 punkti. Vastavalt RHAD-s nõutud veebilehele https://cpubenchmark.net on

Kolmanda isiku pakutud arvuti protsessori keskmine skoor isegi üle 32 500 punkti (kuvatõmmis

esitatud Kolmanda isiku pakkumuskonteineris).

8.3. Kaebaja ei sea kahtluse alla ka seda, et protsessorite keskmist punktiskoori on asjakohane

kontrollida - ja vastavas valdkonnas kontrollitaksegi - kõnealuselt veebilehelt

https://cpubenchmark.net. Kaebaja väidab üksnes seda, et tema teada ei ole sealt üheselt

tuvastav, kas keskmise skoori puhul on konkreetselt tegu PerformanceTest V10 tulemusega või

võib see sisaldada muu tarkvaraversiooniga saadud testtulemusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kuna kaebaja ei väida, et kolmanda isiku pakutud arvutid ei vasta minikonkursil kehtestatud

tingimusele, mille kohaselt peab protsessori keskmine skoor olema 30 000, siis sisuliselt on

menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas hankijal oli õigus tunnistada kolmanda isiku

pakkumus vastavaks veebilehelt https://cpubenchmark.net tehtud ja pakkumusele lisatud testi

alusel.

10. Kohus nõustub hankija, kolmanda isiku ning vaidlustuskomisjoni otsuses2 tehtud

põhjendatud järeldusega, et hankijal oli õigus tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks

pakkumusele lisatud kinnituste ning veebilehele https://cpubenchmark.net testi alusel. Kohus

2 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 400–406

4 (6)

nõustub vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega neid enda otsuses kordamata (HKMS § 165

lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

11. Hankija pädevuses on otsustada ja näha RHAD-is ette, mille alusel ja kuidas pakkumuste

vastavust kontrollitakse. Nimelt tuleneb RHS § 114 lg-1 esimesest lausest ja lõikest 2, et hankija

hindab pakkumuste vastavust vastavalt RHAD-is sätestatud tingimustele ja lükkab pakkumuse

tagasi, kui see RHAD-s esitatud tingimustele ei vasta. Seega seab RHAD piirid pakkumuste

kontrolli ulatusele ning pakkumuste vastavust tuleb kontrollida üksnes RHAD-is sätestatud

tingimuste alusel.

12. Vaidlust ei ole, et minikonkursil osalemiseks oli tehnilises kirjelduses kehtestatud

protsessorile mh järgmine nõue: „keskmine skoor vähemalt 30 000 „PassMark Performance

Test“ „PerformanceTest V10“ tulemustel https://cpubenchmark.net veebilehel paiknevale infole

(Average CPU Mark: Multithread Rating). Palun lisada pakkumuse koosseisus kuvatõmmis

vastavalt raamlepingu tehnilise kirjelduse punktile 3.10.“. 3 Raamlepingu tehnilise kirjelduse

punkt 3.10 kehtestab: „3.10. Kui minikonkursi tehnilises kirjelduses on nõutud benchmark’ide

tulemused, peavad pakkumuses esitatud andmed olema tõestatud vastava benchmark’i veebilehe

kuvatõmmisega. Kuvatõmmis ei tohi olla vanem kui 30 päeva. Kuvatõmmise vanust

arvestatakse tagasiulatuvalt alates pakkumuse esitamise tähtajast.“.4 Muid protsessori skoori

tõendavaid dokumente hankija pakkujatelt ei nõudnud.

13. Kolmanda isiku esitatud pakkumusest5 nähtub, et kolmas isik pakkus arvuteid, mille

protsessori keskmine skoor oli vähemalt 30 000 ning esitas selle tõendamiseks hankijale ka

https://cpubenchmark.net veebilehel tehtud testi tulemused6. Kaebaja väitel ei olnud

kuvatõmmise esitamine piisav, et tõendada vastavust PerformanceTest V10 tulemusel. Kohus

sellega ei nõustu. Võttes aluseks tehnilises kirjelduses toodud tingimused, siis oli hankija jaoks

piisav, et pakkujad esitavad pakkumuse vastavuse kinnitamiseks https://cpubenchmark.net

kuvatõmmise. Seega ei pidanud kolmas isik lisama pakkumusele muid tõendeid ning hankija ei

saanud neid tõendeid kolmandalt isikult ka nõuda. Asjaolu, et kaebaja otsustas pakkumusele

lisada selliseid tõendeid, mida hankija ei küsinud, ei muuda kolmanda isiku pakkumust

mittevastavaks või hankija käitumist kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel

õigusvastaseks. Õige on vaidlustuskomisjoni osutuses tehtud etteheide, et kui kaebaja hinnangul

ei saanud veebilehe https://cpubenchmark.net kuvatõmmise abil vastavustingimuse täidetud

tõendada, siis oleks vaidlustaja pidanud vaidlustama RHAD-i enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei saa kaebaja nõuda, et hankija

kontrolliks pakkumuste vastavust muude dokumentide/tõendite alusel, mida hankija RHAD-is

ei nõudnud, rääkimata sellest, et hankija lükkaks tagasi pakkumuse, mis ei sisalda dokumenti,

mis kaebaja arvates tulnuks pakkumuses esitada, kuid mida RHAD-is ei nõudnud (VAKO

otsuse punkt 9.3).

14. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hankija otsused on õiguspärased ning selle tühistamiseks

ei ole alust. Isegi kui veebilehe https://cpubenchmark.net kuvatõmmis ei tõendaks

PerformanceTest V10 skoori, siis ei saanud hankija kolmanda isiku pakkumust jätta vastavaks

tunnistamata, kuna kolmas isik esitas pakkumuse vastavuse kinnitamiseks tõendi, mida hankija

oli nõudnud. Sellises olukorras sai hankija tugineda ka kolmanda isiku kinnitusele, et pakkumus

vastab. Et kolmanda isiku pakkumus vastas minikonkursil kehtestatud nõuetele kinnitab ka

3 Dtl 10.

4 Dtl 354 ja 408.

5 Dtl 427–430.

6 Dtl 437.

5 (6)

kolmanda isiku kohtumenetluses esitatud tõend, mille kohaselt tema pakutud lauaarvutite

protsessori punktiskoor on PreformanceTest V10 tarkvaraversiooniga 39 513 punkti7.

15. Kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulud

16. Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude

jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud,

korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1)

ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku

keerukust ja menetlustoimingute arvu.

17. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1).

18. Vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda, kuna vastustaja menetluskulude

hüvitamist ei taotlenud (HKMS § 109 lg 1).

19. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb aga vajalikus ja põhjendatud ulatuses kaebajalt välja

mõista. Kokku taotleb kolmas isik menetluskulude hüvitamist 11 tunni ja 6 minuti eest summas

2775 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku menetluskulude

väljamõistmine kaebajalt sellises ulatuses põhjendatud, arvestades et vaidlustusmenetluses olid

kolmanda isiku menetluskulud 975 eurot8. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest

keerukamaks ning vaidlusaluste küsimuste ring on jäänud samaks. Kohtu hinnangul on VAKO

otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt

ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes,

sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem

aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal

viidatud kohtupraktika). Sellest tulenevalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

menetluskulud summas 975 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 Dtl 471.

8 Dtl 384.

6 (6)