2-25-10891/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-10891 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi G. K. hagi D. K. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 23. september 2025.a Menetlusosalised Hageja: Kostja: G. K. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX), D. K. (ikXXX, elukoht: XXX; e-post: XXX; tegelik viibimiskoht teadmata) RESOLUTSIOON 1. Lahutada G. K. ja D. K. abielu, mis on sõlmitud 5.05.2021.a Jõhvi Vallavalitsuses ja mille kohta on antud abielutõend nr 181-2021/584. 2. Jätta pärast abielu lahutamist G. K.le perekonnanimi „K.“. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 4. Tagastada G. K.le (arveldusarve nr EEXXX) pool hagiavalduse esitamise eest 8.07.2025.a tasutud riigilõivust (so ½ 100 eurost) 50 (viiskümmend) eurot. 5. Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust. 1

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 8.07.2025.a. kohtule esitatud hagiavalduses ja 11.07.2025 esitatud täienduses palub G. K. lahutada tema ja D. K. 5.05.2021.a. Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hagejal ei ole soovi abielusuhteid kostjaga taastada ega pea seda võimalikuks. Pooltel on ühine laps ning laps elab emaga. 23. septembril 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. G. K. selgitas, et ta ei tea kus käesoleval ajal viibib D. K.. Ta oli kriminaalhoolduse all, aga ei ilmunud kordagi kriminaalhooldaja juurde ega helistanud. 2024.a suvest kuni juuni alguseni 2025 viibis kostja vanglas. Sel ajal pooled veel suhtlesid. Hageja lootis, et äkki inimene muutub ja muudab midagi, aga ei. Juuni algul 2025 kostja vabanes ning midagi ei muutunud. Hageja on oma otsuse abielu lahutada ammu teinud ja võimalust abielusuhete taastamiseks ei näe. Leiab, et abielu on pöördumatult lõppenud. 2. Kohus kuulas kostja D. K. ära 23. septembri 2025.a. kohtuistungil telefoni teel. D. K. kinnitas oma nõusolekut abielu lahutada ning leidis, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. D. K. kinnitas, et loobub kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. D. K. võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid, et nende abielusuhted on lõppenud. Pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kuivõrd pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhete taastamine võimalik ei ole ja kumbki seda ei soovi, on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Lisaks eeltoodule ei ole kostja eluviisi ja suhtumist arvestades (kostja tagaotsitav, viibinud vanglas, hoidub kõrvale kriminaalhooldusest) normaalsed abielusuhted ka võimalikud. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. 6. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2). 7. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on hagiavalduses avaldanud soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „K.“. 2

Menetluskulude jaotus 8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 9. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sama paragrahvi 4. lõike järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse korral. G. K. taotles kohtuistungil poole riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab kooskõlas TsMS § 150 lg 2 sätestatuga pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. G. K. tasus 8.07.2025 riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 100 eurot. Kohus tagastab hagejale 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3