1-12-351/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-12-351

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2012. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-351 (12260100125) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kiirmenetluses T.Z-i süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav T.Z

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti keel, töökoht OÜ

Hard-Restauraator, kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: 1)

17.12.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahaline

karistus 16470 krooni ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6-ks kuuks, 2) 12.09.2008.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 329 järgi rahaline karistus 9000 krooni, väärteokorras korduvalt karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.Z KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust .

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui T.Z 18 (kaheksateist)

kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2(3)

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.Z katseajaks Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksa) kuuks. Liiklusseaduse 127 tulenevalt on T.Z kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Sisse nõuda T.Z-ilt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti;

2) kaitsetasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank

221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kaitsjale välja makstud tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud tuleb jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et T.Z 08.01.2012 kella 15.07 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 131. kilomeetril juhtis

sõiduautot Subaru registreerimismärgiga 596 BCE, olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,98 mg/l kohta. Sellega pani T.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui

T.Z 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud

alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli

teostamiseks määrata T.Z Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Harju talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel T.Z-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks.

3(3)

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel tuleb vähendada sundraha suurust. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu

vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja esitas taotluse, milles palus võimalusel vähendada

menetluskulusid ja kaitsja Jõgevale sõitmisega seotud kulud jätta riigi kanda. Prokurör toetas esitatud taotlust.

Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud. Tasu, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi

osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda, kuna kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja

määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle,

millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud

juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset

teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Kohtunik