2-24-19400/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19400

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 499,27 euro,

intressi 69,61 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, viivise

112,19 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

772,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Anzhela Ternikova; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks laenulepingust 5365180-1 tulenev

põhivõlgnevus summas 401,06 eurot, intress 0,85 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 90,12 eurot arvestatuna põhinõudelt 401,06 eurot alates 01.02.2023 kuni

23.12.2024.

3. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks alates 24.12.2024 edasiulatuv

viivis VÕS § 113 lg 2 teise lause kohases määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata hagi põhivõlgnevuse 98,21 euro, intresside 68,76, viivise 22,07 euro

ja võla sissenõudmiskulude 30 euro nõudes.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Jätta menetluskulud 70% ulatuses X ja 30% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

8. Määrata kindlaks B2 Impact OÜ menetluskulud 245 eurot ja mõista Xlt välja 70% ehk

1

171,50 eurot B2 Impact OÜ kasuks. Xl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale osas, milles kohus rahuldas kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792

AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ esitas 23.12.2024 hagiavalduse X vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS 08.03.2022 krediidikontolepingu nr 5365180-1,

mille järgi on kostja saanut krediidilimiiti kuni 500 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti

kokku fikseeritud intressimääras 41,04% aastas (päevamääraga 0,11%), viivisemääras

41,04% aastas, krediidikulukuse esialgses määras 50,55%, eurot, krediidi kogukuluga

619,52 eurot, mis lepingu põhitingimustest tulenevalt on arvutatud lepingu sõlmimise

kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 41,04% aastas ja kogu krediidilimiit võetakse

koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Kostja

kohustus laenusumma koos intressidega tagastama minimaalsete kuumaksetena 60 kuu

jooksul. Vastavalt lepingule peab laenusaaja maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning

tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele.

2. Kostja esitas 08.03.2022 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 500 eurot. Tarbija

sissetuleku andmeid kontrolliti pensioniregistri andmete alusel. Selleks tegi krediidiandja

päringu pensioniregistrisse, mille andmete alusel arvutati välja tarbija keskmise

netosissetuleku suurus. Pensionikeskuse andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine

netosissetulek 675 eurot kuus. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks

2

taotluse andmete ja pensionikeskuse andmete võrdluses neist väiksema ehk antud juhul

luges krediidiandja tarbija keskmiseks netosissetulekuks 675 eurot kuus. PF Digital AS tegi

08.03.2022 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu.

Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud

aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Arvestades kostja sissetulekut ja muid

kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis

tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita

krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

3. Krediidiandja on teinud 08.03.2022 ja 10.10.2022 kostja arvelduskontole väljamakseid

kogusummas 524 eurot. Lepingu kehtivuse ajal kostja tegi tagasimakseid summas 122,94

eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega. IPF Digital AS edastas kostjale meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta

24.11.2022, 26.12.2022 ja 23.01.2023. Kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes

tagastamata kohustuslikud minimaalsed osamaksed alates 10.11.2022, saatis krediidiandja

11.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja

eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 31.01.2023. Leping loeti kooskõlas VÕS §

416 lg-ga 1 krediidiandja poolt ülesöelduks 31.01.2023.

4. Hagejale on nõude omandiõigus läinud üle lepingu ülesütlemise ehk 31.01.2023 seisuga.

5. Kostjale olid menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud 30.05.2025

Ametlike Teadaannete kaudu, kuid kostja hagile nõuetekohast hagivastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o

ümberarvestuse kohaselt – sissenõutavaks muutunud põhivõla osas summas 401,06 eurot,

intressi osas põhiosa 401,06 eurot kasutamise eest alates viimasele tagasimaksele järgnevast

päevast 30.09.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 31.01.2023 kokku 0,85 eurot ning viivise

osas seadusejärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.02.2023 kuni

hagi esitamiseni 23.12.2024 summalt 401,06 eurot kokku 90,12 euro Kuivõrd kostja ei ole

hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

7. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

8. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

10. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

3

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

11. Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt.

12. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

13. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja võtnud kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks

kostja esitatud taotluse, pensioniregistri päringu ning Creditinfo päringu. Päringud on tehtud

automatiseeritult, kostjalt ei ole lisaandmeid küsitud. Kohus, tutvudes tõendiga, asub

seisukohale, et krediidiandjale kättesaadavate andmete alusel ei saanud krediidiandjal

tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

14. Krediidiandja on laenuotsuse tegemisel tuginenud kostja esitatud taotlusele, pensioniregistri

väljavõttele ning maksehäirete puudumisele. Krediidiandja ei ole kontrollinud teiste

kohustuste, sh finantskohustuste olemasolu. Arvestades puudlike andmete hulka nii

sissetulekute kui kohustuste osas, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS §

4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

15. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

16. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

18. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal

õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär 0%. Alates 01.01.2023 kuni 31.01.2023 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär

2,5%. Seega on hagejal õigus intressi summas 0,85 eurot. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7

muid tasusid.

19. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja on

teinud vaidlusaluse lepingu alusel lepingu kehtivuse ajal (lepingu periood 08.03.2022-

08.02.2027) tagasimakseid summas 122,94 eurot. Viimane tagasimakse on tehtud

29.09.2022, minimaalne kuumakse on 20,13 eurot ning ülesütlemine toimunud 31.01.2023.

Seega on krediidiandja on lepingu üles öelnud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldusi järgides, st

4

pärast seda, kui kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

14-päevase täiendava tähtaja andmisega.

20. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 401,06 eurot, intressi

0,85 eurot ning kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse nõude summas 401,06 eurot ja

intressinõude summas 0,85 eurot.

21. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist põhivõlgnevuselt (401,06 eurolt) lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates 01.02.2023 kuni hagi esitamiseni 23.12.2024 VÕS §

113 lg 1 teise lause järgses määras. Ajavahemikul lepingu ülesütlemisest kuni 30.06.2023 oli

seadusjärgse viivise määr 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas, alates

01.01.2024 – 30.06.2024 12,5% aastas ja 01.07.2024 – 23.12.2024 12,25% aastas. Kokku

arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viivist summas 90,12 eurot.

22. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

23. VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu, mistõttu jätab kohus

sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25. Kohus rahuldas hageja nõude 772,23 eurot 86% ehk 541,16 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

27. Hageja on esitanud 23.012.2024 hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kulud olnud: 1) 1) menetluses tasutud riigilõiv summas 245 eurot; 2) kohtuvälise kulu

(maksekäsu kiirmenetluse kulu 65 eurot TsMS § 144 p 7).

28. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas on

hageja tasunud riigilõivu 30.12.2024 summas 245 eurot.

29. Hageja on taotlenud kohtuvälise kulu tasutud riigilõivu 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses

välja mõistmist kostjalt. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on esitanud kohtule maksekorralduse, mille kohaselt on OK Incure OÜ tasunud

11.04.2023 summa 3759,48 eurot, selgitusega „Riigilõiv maksekäskude eest (30337-

30380)“. Tsiviilasjas nr 2-24-19400 ei ole maksekäsu kiirmenetlust toimunud. Eeltoodule

tuginedes ei ole käesolevas tsiviilasjas tegemist maksekäsu kiirmenetluse edasise

menetlemisega ning hageja esitatud maksekorraldusest ei ole võimalik tuvastada, millise

menetlusega on olnud tegemist või kui suur on olnud kostja vastu samast lepingust

tulenevad maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud.

30. Seega on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 245 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 70% hageja menetluskuludest

ehk 171,50 eurot.

31. Kostja ei ole kohtule vastanud, ei ole menetluses osalenud ning menetluskulude nimekirja

esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.

32. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

5

menetluskulude täieliku tasumiseni.

33. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik

6