2-25-3558/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse kuupäev 24. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-3558 Tsiviilasi Arvila OÜ hagi X vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Arvila OÜ (registrikood 14092508), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeria Titova Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Arvila OÜ (hageja) ja X (kostja) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Lõpetada Arvila OÜ ja X kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx sisse kantud kinnistule, asukohaga XXX selliselt, et X ½ kaasomandi osa jääb Arvila OÜ (registrikood 14092508) ainuomandisse. 1.2. X annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx teise jao omanikukande tegemiseks, millega kustutatakse teisest jaost kanne senise kaasomaniku X (isikukood XXX) kohta ja kantakse ainu-omanikuna sisse Arvila OÜ (registrikood 14092508). 1.3. Arvila OÜ tasub Xle registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu omandiosa kaotamise eest hüvitise 6000 eurot. Selle summa deponeerib Arvila OÜ Harju Maakohtu

deposiidikontole

(Rahandusministeeriumi

kontole

nr EE062200221059223099, Swedbank AS) selgitusega: „Tsiviilasi nr 2-25-3558. Kompromissi täitmise deposiit“ ja saadab panga poolt kinnitatud maksekorralduse koopia kostja esindajale ja Harju Maakohtule. 1.4. Harju Maakohus kannab nimetatud summa kompromissi kinnitava määruse jõustumise järgselt X arveldusarvele nr XXXXXXXXX, AS SEB Pank. 1.5. Kui kompromissis kokkulepitud kinnistamistoimingutelt on vajalik riigilõivude tasumine, siis need tasub see pool, kelle omandisse kinnisvara jääb, st Arvila OÜ. 1.6. Pooled loobuvad muudest vastastikest nõuetest, mis olid esitatud tsiviilasjas nr 2-25-3558.

2-25-3558 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 210 eurot Arvila OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXX, selgitusega: „2-25-3558“. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on Arvila OÜ (hageja) hagi X (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled esitasid 18.09.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, mille paluvad kirjalikus menetluses kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. 2. Kohtu ettepanekul nõustusid pooled 23.09.2025 kompromissi sõnastuse muutmisega ja selle kinnitamisega vastavalt määruse resolutsiooni tingimustele. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi pärast selles tehtud muudatust vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Eelneva tõttu ei ole kohtul alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 5. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). 2 (3)

2-25-3558 6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega on hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale kuulub tagastamisele 210 eurot. 7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing Kohtunik 3 (3)