2-21-16629/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-16629

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

W.W hagi CONDOR INKASSO OÜ vastu 12 500

euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CONDOR INKASSO OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

13 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja W.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Galina Danilišina

Kostja CONDOR INKASSO OÜ (registrikood

11081243), seaduslik esindaja W.Z

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 2. oktoobri 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus CONDOR INKASSO OÜ kanda.

3. Välja mõista CONDOR INKASSO OÜ-lt W.W kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 910 eurot.

4. CONDOR INKASSO OÜ-l

tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu

menetluskuludelt tasuda W.W-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.W (hageja) esitas 22. oktoobril 2021 Harju Maakohtule hagi CONDOR INKASSO OÜ

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 15 000

eurot ja viivise. 25. novembril 2021 täpsustas hageja hagi ning palus mõista kostjalt välja

võlgnevuse 12 500 eurot, millele lisandub viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast

kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras. 17.09.2024 avalduses loobus hageja nõudest 2500 euro ulatuses

(15 000 – 12 500).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 29. detsembril 2015 kostjaga laenulepingu, mille

alusel sai hageja laenu 20 000 eurot. Vastavalt laenulepingu 2. punktile maksti

laenusumma hageja abikaasa Y. C kontole, mida kasutavad abikaasad ühiselt. Hageja on

volitatud kontot kasutama. Abikaasade vahel kehtib varaühisus, seega, kummagi abikaasa

nimel olev vara kuulub abikaasade ühisvara hulka. Hageja on laenu tagasimakseid teinud

ühisvara arvelt. Lisaks sõlmisid hageja ja tema abikaasa kui tagatisvara ühisomanikud

laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks 29.12.2015 kostjaga notariaalse

hüpoteegilepingu, millega koormasid kostja kasuks hüpoteekidega kinnistusraamatus

hageja nimel olnud, kuid abikaasade ühisomandisse kuulunud korteriomandi aadressil

XXX, Tallinn.

3. 11. septembril 2017 loovutas kostja notariaalse lepinguga laenulepingust tulenevad

nõuded Forasmark OÜ-le ja teavitas sellest hagejat. 20. septembril 2017 sõlmitud

notariaalse lepinguga loovutas kostja laenulepingut tagavad hüpoteegid samuti Forasmark

OÜ-le. Seega on Forasmark OÜ hageja suhtes uus võlausaldaja alates 11. septembrist

2017 ja hüpoteegipidaja alates 27. septembrist 2017.

4. Hageja tasus ühisvara arvelt (kontolt, millele laen väljastati) ekslikult kostjale

laenulepingu täitmiseks 25.10.2018 kaks makset kokku 6000 eurot ja 26.10.2018 makse

summas 6500 eurot. Kõigi maksete selgituses on viide laenulepingu numbrile, millest

tulenevad nõuded kostja loovutanud oli. Kõigi nende maksete tasumise ajal ei olnud kostja

enam hageja võlausaldaja ja tal polnud õiguslikku alust hagejalt raha saada. Seega on

kostja nende summade ulatuses alusetult rikastunud. Kostja ei olnud vabatahtlikult nõus

tagastama tasutud summasid.

Kostja vastus

5. Kostja vaidles hagile vastu. Maksete tegijaks ei ole hageja, vaid Y. C. Seega saab üksnes

tema nõuda raha tagastamist. Seda ei muuda ka hageja väited, et tegemist on ühisvaraga ja

et hagejal on volitus konto kasutamiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus võttis 02.10.2024 otsusega vastu hageja loobumise hagist 2500 euro

ulatuses ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja võla 12 500 eurot, viivise perioodi 23.10.2021-02.10.2024 eest

summas 3769,05 eurot ja alates 03.10.2024 viivise kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1760 eurot ja viivise. Ühtlasi tagastas

maakohus hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 25 eurot.

7. Pooled on ühel meelel selles, et hageja abikaasa Y. C kontolt on peale nõude loovutamist

tehtud kostja kontole makseid summas 12 500 eurot. Pooltel on erinev arusaam sellest, kas

hagejal on õigus nõuda 12 500 euro tagastamist või seda saab teha üksnes hageja abikaasa

Y. C.

8. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. PKS §

29 lg 1 järgi kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja

varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks

abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse

teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga

tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

9. Kõne all oleval juhul teostati ekslikult maksed esialgse laenuandja pangakontole, kuid

kohustus tasuda laenu loovutati juba teisele võlausaldajale. Seega puudus hagejal esialgse

laenuandja ees kohustus, mis tähendab, et üle kantud raha tuleb tagastada. Kostja väitele,

et nõude saab esitada hageja abikaasa, märgib kohus, et seadusega kooskõlas valitsevad

abikaasad ühisvara ühiselt ja võivad sellega seotud tehingud teostada vaid ühiselt või teise

abikaasa nõusolekul. Seega on mõlemal abikaasal õigus nõuda ekslikult üle kantud raha

tagasi, mitte ainult sellel abikaasal, kelle kontolt makse teostati.

10. Esialgse laenuandja põhjendus, et üksnes abikaasa, kelle kontolt makse teostati, saab raha

tagasi nõuda, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna tegemist on abikaasade

ühisvaraga. On õiglane, et kogu ühisvara puudutavat rahalise kahju hüvitamist saab nõuda

kumbki abikaasa. Seega on seaduslik õigus nõuda raha tagastamist. Eeltoodu alusel

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 12 500 eurot.

11. Hageja nõuab ka viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel. Kohus

rahuldab ka hageja nõude kostja vastu viivise osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise alates 23. oktoobrist 2021 kuni kohtuotsuse tegemise päevani summas 3769,05

eurot ning edasi viivise alates 3. oktoobrist 2024 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude osas. Kostja palus jätta

tühistatud osas hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

13. Kuna vaidlusalused maksed kostjale on teinud Y. C, mitte hageja, siis saab üksnes Y. C

nõuda raha tagastamist. Hageja väide, et tegemist oli ühisvaraga, või et hageja kasutab

volituse alusel Y. C pangakontot, ei muuda asjaolu, et raha ülekandjaks kostjale oli Y. C.

Lisaks on väited ühisvarast ja volitusest tõendamata. Y. C ei ole andnud nõusolekut

maksete tagastamiseks hagejale. Samuti ei ole hageja taotlenud raha tagastamist Y. C

pangakontole.

14. Kohus ei ole menetluskulude jaotusel võtnud arvesse, et hageja loobus osaliselt hagist.

Vastus apellatsioonkaebusele

15. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

17. Asja materjalist nähtuvalt sõlmisid pooled 29.12.2015 laenulepingu, millega hageja sai

kostjalt laenu 20 000 eurot ning laen kanti Y. C arvelduskontole (tl 7). 11.09.2017

sõlmitud lepinguga loovutas kostja laenulepingust tulenevad nõuded hageja vastu

Forasmark OÜ-le (tl 13-17). Y. C pangakontolt kanti kostja pangakontole (viitega

hagejaga sõlmitud laenulepingule) 25.10.2018 summad 3000 eurot ja 3000 eurot ning

26.10.2018 6500 eurot, s.o kokku 12 500 eurot (tl 27-29). Y. C on andnud 10.08.2005

hagejale üldvolituse oma pangakontode suhtes (tl 111).

18. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS §

164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Vaidlus

puudub, et hagejat teavitati nõude loovutamisest, ning et 25.10.2018 ja 26.10.2018

maksed laenu tagastamiseks oleks tulnud teha uuele võlausaldajale.

19. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kõnesolevad maksed tema ja tema abikaasa Y. C

ühisvarast. Kostja on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud,

et maksed tehti ühisvara arvelt. Kolleegium märgib, et kostja ei ole maakohtus vaielnud

vastu hageja väitele, et vaidlusalused ülekanded tehti ühisvarast. Seetõttu ei saa kostja

uuele väitele apellatsioonimenetluses tugineda (TsMS § 652 lg 4).

20. PKS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse

kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

Erandiks on eelkõige PKS §-s 27 lahusvarana nimetatud vara. Riigikohus on 07.05.2025

otsuses tsiviilasjas 2-23-3369 p-s 20 selgitanud, et eelduslikult kuulub kummagi abikaasa

pangakontol olev raha abikaasade ühisvara hulka. Riigikohus on 31.10.2018 otsuses

tsiviilasjas nr 2-16-9519 p-s 19 märkinud, et ühisvarasse kuuluvad eelduslikult kõik abielu

kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused ja nõudeõigused. Samas

otsuses on Riigikohus selgitanud, et VÕS §-dest 73-75 tulenevalt tuleb abikaasasid lugeda

ühiste rahaliste nõuete osas solidaarvõlausaldajateks (otsuse p 35). Solidaarvõlausaldajana

saavad abikaasad esitada eraldi hagid ühisvarasse kuuluva võlaõigusliku nõude

sissenõudmiseks. Täitmist võivad nad (erinevalt ühisvõlausaldajatest) nõuda VÕS § 73 lg-

st 1 tulenevalt kumbki endale (otsuse p 35). Ühtlasi selgitas Riigikohus, et kui hagi

rahuldatakse ja nõue täidetakse, võib võlgnik aga keelduda uue hagi alusel raha maksmast,

kuna on nõude rahuldanud (VÕS § 73 lg 3). Teine abikaasa saab sel juhul esitada nõudeid

vaid raha saanud abikaasa vastu (p 36).

21. Kuna raha kuulus ühisvara hulka ning abikaasad on solidaarvõlausaldajad, siis

ringkonnakohtu hinnangul saab hageja käesoleval juhul esitada alusetust rikastumisest

tuleneva nõude kostja vastu ja nõuda raha tasumist endale, hoolimata sellest, et

rahaülekanded tehti hageja abikaasa arvelduskontolt. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik

(saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kostja sai vaidlusalused

rahaülekanded õigusliku aluseta, siis on maakohus põhjendatult kostjalt hageja kasuks

välja mõistnud 12 500 eurot ja viivise.

Menetluskulude jaotus

22. Kostja on seisukohal, et maakohus jättis menetluskulude jaotamisel arvestamata, et hageja

loobus osaliselt hagist. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Hageja vähendas oma nõuet

juba enne hagi kostjale kättetoimetamist. Seega ei olnud hagist loobumine seotud kostja

vastuväitega, mistõttu polnud menetluskulude jaotamisel alust hagist loobumisega

arvestada. Mis puudutab riigilõivu, siis maakohus on riigilõivu kostjalt väljamõistnud

vähendatud hagihinna järgi. Seega puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

23. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1470 eurot ja viivise. Menetluskulude

nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakulust 1400 eurot 10,5 tunni

eest (hinnaga 140 eurot tund) ja hagi tagamisel makstud riigilõivust 70 eurot. Kostja

vaidles menetluskuludele osaliselt vastu. Kolleegium leiab, et hagi tagamise taotluse

koostamise ajakulu 4 tundi ja hagi tagamisel makstud riigilõiv 70 eurot on põhjendamatu,

kuna ringkonnakohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ülejäänud ajakulu

(kliendiga nõupidamine seoses apellatsioonkaebuse esitamisega ja dokumentide analüüs

1,5h, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4,5h ja menetluskulude nimekirja

koostamine 0,5h) on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud

tunnitasu suurus 140 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 910 eurot (6,5x140) ja viivis.

(allkirjastatud digitaalselt)