1-11-10826/16 · 1-11-10826/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-10826

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10826 (11240100424) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi

F.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. novembri 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava F.G apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava F.G apellatsioon Viru

Maakohtu 21. novembri 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-10826 läbi vaatamata.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 21.11.2011 otsusega tunnistati F.G kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti antud karistusega Viru Maakohtu 05.04.2011 otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

Karistusest loeti kantuks aeg 05.04.2011 kuni 21.11.2011, s.o 7 kuud 17 päeva ja alates 22.11.2011 jäi vangistust kanda 2 kuud ja 13 päeva.

Kohtuotsusega mõisteti F.G-lt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 1436 eurot ja 64 senti V.Z. kasuks.

Maakohtu istungil avaldas F.G, et on kokkuleppest aru saanud, nõustus sellega ja selgitas, et kokkuleppe sõlmimisega väljendas ta oma tõelist tahet.

Kaitsja ja prokurör palusid kokkuleppe kinnitada.

2 Maakohus leidis, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet ja kokkuleppe

sõlmimisel järgiti kokkuleppemenetlust käsitlevaid sätteid. Seetõttu mõistis maakohus F.G temale esitatud süüdistuses süüdi ja mõistis talle karistuse vastavalt kokkuleppele.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav F.G, kes palub maakohtu otsuse

tühistada osas, milles maakohus mõistis temalt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 1436 eurot. F.G leiab, et hagi on poole suurem, kui peaks olema, ega ole millegagi tõendatud. Auto lukk ei saa maksta 897.34 eurot, 20 liitrit kütust 25 eurot ja taskulamp 76.70 eurot. F.G on nõus hüvitama kahju 700 euro ulatuses. Ta märgib, et kokkuleppe sõlmimisel sai ta aru ainult

sellest, et karistus on kaks kuud, millega ta oli nõus ega vaidlusta seda ka praegu. Kuna

F.G emakeeleks on vene keel, aga kõik dokumendid olid koostatud eesti keeles, siis tsiviilhagi osast ei saanud ta aru, mistõttu vaidlustabki tekitatud kahju suurust.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, hinnates F.G apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Vastupidiseks arvamuseks ei anna alust ka F.G apellatsioonis esitatud väide, et kokkulepet sõlmides ei saanud ta aru, kui suures summas temalt kuriteoga tekitatud kahju välja mõistetakse. Sisuliselt väidab F.G

seega, et kokkulepe ei vastanud tema tõelisele tahtele, põhjendades seda eesti keele

oskamatusega ning sellest tuleneva võimetusega kokkuleppest täielikult aru saada.

Ringkonnakohus leiab, et F.G eeltoodud väide on alusetu. 21.11.2011 F.G-ga sõlmitud kokkuleppest nähtub, et kokkuleppemenetluse läbirääkimistest võttis osa tõlk. Seega oli

F.G-le tagatud võimalus saada selgitusi kokkuleppemenetluse asjaolude kohta temale arusaadavas keeles, s.o vene keeles. F.G-le selgitati tema õigusi kokkuleppemenetluses,

sealhulgas õigust kokkuleppest loobuda, ning kokkuleppemenetluse tagajärgi nii

3

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus kui ka kohtus. Seega oli F.G kuriteoga tekitatud kahju suurusega mittenõustumise korral võimalik kokkuleppemenetluse läbirääkimiste

käigus esitada omapoolseid vastuväiteid või kokkuleppemenetlusest loobuda. Süüdistatav seda

aga ei teinud ning allkirjastas kokkuleppe. Ka maakohtu istungil, mis toimus samuti tõlgi osavõtul, kinnitas F.G, et kokkulepe oli talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta jäi kokkuleppe juurde. Kokkuleppe juurde jäi ka süüdistatava kaitsja, kes palus selle kinnitada.

Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et F.G kriminaalasja menetlemisel

on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega ole rikutud kriminaalmenetlusõigust.

Samuti puuduvad muud KrMS § 318 lg-s 4 loetletud alused kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse vaidlustamiseks. Apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust vastupidiseks arvamuseks.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus